Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Page 125

125
peit fKggect og Zjatni fegj'a tim amtab forn*
(@já 6íf. 112 þer «b fröntöit).
fþér mtttt fittfjö, fþj'íjöótfttc mtmt! 03 t;fcttr
©ííuttt/ féíngar gobirI öb eg bnff orbib (tbt íáttg*
orfcttr ttm ofiirprfjmtö á tMtmðt', einfum for foo
Uttl oott er tií ob fiutt fomt ob notutn öb ft'ttni;
en eg oono ob ftér fprirgefib tttér ?ob; $ar eg eigt
oeit til öb nocfur fogo fé tií um ftottö ó oora
túngu; ett fob er ecfi tilblóbiligt ab oitö eigt boob
gerjí fjefir f foo mifilocrgum efnum i lonbinu.
2>ona eg ob fér &afrfc nú fleirt reffembir til ob
bt;ððio bémo pbor á, um frjóffemi jorbörinnor,
03 œtía um jörborœftinö pffr bofub.
23œri ?efé og ob óffo ob fem flefiir gerbu fmátils
rottnir tneb ob fá forni og rejtno tíí ob gero fiob
lonboont, fiob jporf etfi ob fofío neitt, nemo nocfro
obgcrtflu 03 timbugfun og fpoltnnicEfct, öílrofibfi pá
fem l)öfo fálgarfco ábur. 3 foí fft;nt oií eg geta
fefé ab fþáooööur nocfur fþócoöösfott, íáíenbffur
ntabtir, fceftr ritob ofurt;rfjubáf á féíenfcflfu er
bonn foHobi: ,/fþánt’öc um öt’ucyct’fu átMottðt'."
£ét íftctfít'átt fonúngur enn Sfounöt útbítö 1000
eremplerum of l;ennt geftné, §»ér f lonbi 1772, 03
munu tnorgir ego bono.
fþob onnob rit er eg oeit til ob ritob boft
oerib á íélenbffu oibolfjonbi ofurprfju, er: „CiU
cöttn ttl «ö átoöcöö gagttsmttm' þcyffapöcms á