Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Page 140

140
fíeFmr ppparíigot { fÆitguruer, fwort fem vera fíal
í)ún f $et'm eba f)ep ebn onnab; fer pá befi ab
eíta fnrr veí ábur; ðb eg ecfi tali ttm fmfrafíinn,
pvfab fiau eru befii faupjtabavarnfngur; I;ont
fyeirra cru Itía gott efni I marga fmfbiágripi. 2luf
fseféa er mefia prýbt ab OÆnuut geitaftóp f fé
rnatma, $oíab btcbi íitur og l;orn 03 f)0fubburbur
er jppf betur gefttm enn faubfé.
§. 10.
£t;rbfng geitfia’r vib útigaunflufofa, er bvrbi
fprirbafnarminni og tafarminni ettn faubfjóritté,
ef memt íunna $á rctttt abferb, cr ftbar mun fenb
perba. @r f etta einfanliga meiut til peirra þéraba
(>oar ftbur er ab &afa gába og bagíiga (jprbfngtt
um búfénab/ (ypfab par fem menn I;prba íftt nm
fénabinn, perbur ecfi mifill munurinn. €tt pans
rteft ffepnattna er ()já eHum 03 aKfíabar rírnunars
fótt f búnabi mattna,
§. ir.
©eitfé er miflu natúruoítrara entt faubfé;
oottaff fab cinfaníiga nf fpf, ob fiegar jpab er
oib fofa ft'nn é oetrarbag, fem jafnann er gjerb*
ur láttgt frá bcr, fer fab fjáíffrafa til beitar, bcrbi
nótt og bag miHtttn tlÍPibrié biíja, og leitar einá
aptur ffáíft ab fcali ffnu; fífa er fab fícjfutn bíu
bíjrum (ireittlátara, (sof fiegar jpab í petrarímerfum
b«lir ftg fetn jþéttafí ittnfí í fofamtm, fer (joor