Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Page 154

154
<þeg«r25i$rtöt ^ofbi loííbtðíi ffn« f>neigbi (khm
jtg bjúpt fprir fíftiðbeimttntm, |Ié ofati af fteinitts
urn og bró ftg í £íé, fooab fcíir fátt fmmt, ett oUur
^tngbeimurintt gerbi gébötm rém öb máíi l;ané, og
enba Ætotmðt fsófti mifib tií pefé foma. ©áff fab
á nb bítnburnir ftéftttff nf ab l;afa fltfann mattn f
fittni reb, brann férl;oerr feirra af íaunfltm eptir
ab lífjafi Ijenurn fem mefí, einfanlifla f)inir ýngrt
menn, en flefiir eantrepjiu fér um ab geta orbíb
nocfurntíma annar einé utabur, fíánflabtií Símtantt
fié uppá fieininn og taíabt peféunt orbumt
jjslenöltjgac og góötc menn!
fþab er ecfi unt ffer fram ab fér báifi ab
taíi bónba pefáa, fiab er ecft ttnt ffer fram fiéab
jpér ft;fifi af f)0rtunt. ©g $pfifi af ýeí fjálfur
ab fjafa fomib 5»0tittm fsfttgab á eorit funb, $ofab
ftann er ab oífu afbragb attnara mattna. (£g
fipfili fjá á pfirbragfct pbru ab pér gpntifí ab líf*
jafi bettum, 03 íífa bitt ab jýér oantrepjiib pbur
ttm ab geta $ab, en eigt jipfir mér ?á oroant ab
margur funitt ab fornafi íáttgt á leib, ef fyann fer
einé ab rábi ftnu og fieféi merfiémabur fteftr farib,
eba balbibpérfannffe ab battttfé fominnaf gefugum
csttum eba rífum forelbrum? íJiei, fiol fer fjctrrt;
forelbrar jjang oortt bíáfátcefir, og fjálfur oar fxtrtit
á oergángi i crffu ft'nni; en fiegar þann eltifi og
ísenum pjr foo ftffur um ítrigg, ab ímtm gat tmnib