Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Síða 155

155
fér 6raub, íá fom fmnn fcr foo t?el far fem featm
»ar, ab alíir unntubenum bugóffum, einfum ftúfé*
bcenburnir. fjannfetti férfab fprir ab bera fig ab tafa
ebrumwinnubjúumfram ab bugttabi,ogl;eIbtbannpab
muttbi »erba fér tií bamfngjtt feinnameir. fþetta oarb
og ab fennu. fþoí foofent bann bafbi oauib fig ó
pbjufemi, fparfemi og ^rifnab ó meban þann »ar
Dinnumabtir, og íagt flnnb á ab loira nlít l;»ab
fcann fá, og útoega fer œfíngu í fof, foo oarb
fienutn öHt batgra pegar bflnn fér ab búa, fiof
fxmn I;afOt fá «Kt þoaö t>ann futrftt ttieD { ffaU
fum féc, merjí gubá bíefsan, fem jafnan fpígir
fieim er brepta einéog bamt. ííonan fyané oar einá
fátccí einé 03 I;amt fjáífur, en nö er bðI™ rífi&nabs
ttr. £atut íteffr ab fennu oerib mefii pbjumabur
en beftr í>«tm geftb fér tómfíunbir til ab leita
fér góbrar ttpplól'tngar, og beftr fiab eigi í;jáípab
í>enum mimtfi til í;ans framfara; enba fipfir fmnn
mt tafa ebrunt fram ab mannoiti. fþarna fjáíb
pér ab £ab er meira fotnib tmbir poí, b»0rfu menn
fara meb fab fetn fieim er geftb, en bbab mifib
fab er, fiarna fjáib fér fioerfu lucfubrjúgt fsab
er ab oera biggt oinnubju, fiarna fjáib #ér f)»ab
upplóftngiit oerfarl ©ángib fama oeg, og gángíb
eruggir! fþóab fiér fannffe ecfi náib þenum, fió
fomifi fér pó nodfub áíeibié!
3 íefíu Diíi fáu mettu mamtareib, og oar