Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Blaðsíða 162

162
pefjJ ab getrt íiuríab fteyib furfti a,b fTptja fiab aíít
burt, nú fiuvfti ecfi öiinab enn flá íir múguitum.
©uofem eg nú ab íitbfngii ooga ab íáta unbrait
mínrt ( Ijéfí pftr b»f, ab rtímennínðiir (íuít cigt
f)afa f!t)it}ab fiennan ^fut, og fecrt fe'r fyattn í npt fprir
faungu, foo oerb eg IfEa ab gcfa oinnubiúiim ftciirt
$ann oitniéburb, fent bafa geitgib meb me'r ab fsíféu
fíarfií, ab fiau bafa fpígt fér oel ab £of eitté og
ab fioerri annari oiitnu, einfaníiga fíban pau fáu
áoejrtina, og foo munbi ofbar oerba ef tií oerri
repnt."
©ooita ftíjábabi nú ^iettíi brc'f, brábir minn!
eg fófir mcr ocrnt uin fiab, fof itú frfir mér l;orfa
tií ófribar fprir púfunum, og fipfir ntér pab eínu
giíba, pœr l;afa oabib nógu Íeitgi uppi og ffabib
uppí bárinu á ocfur tif flautmar og fíaba. fþú
manfí bab, bróbir ntinn! ab mér oar oib engait
bíut oerr enn ^cer; £ú man|I pab oifí ab mc'r bvaut
fltinbum bíotéprbi be(tar oib fomum af rettnflétta
útoiílinutn f fiúfurnar á fuburoeninum. 21 meban
oib oorum á útoelfiitum fiá flatig ocfur áfratn eiité
cg eg oeit ecfi buab, fooab fiab íeít foo út einá
og oib mttnbnm rt'fa túníb i funbtir á eintti oifu,
og oib gírtnm farib brábum á útengib aptur, og
cubab bepffapimt f tfma, og tefib fibaiut tií auit>
ara barfa;Oerfa eba farib til fjáfar, en beflar oib
fomum á ftibtiroelTiiiii pá raf boorfi né gécf, foo«