Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 21.07.1958, Blaðsíða 2

Atuagagdliutit - 21.07.1958, Blaðsíða 2
atuartartut agdlagait X atuartartut agdlagåinut A/G pivdlugo oKauseriumassat utoricatserpunga agdlautigissame „neriugdluardluta utarKisa“me angu- tit nuimassut taigomeicartut „akor- navtinikungnaersimanerat“ ara j utsi- gavko. agdlautigissarme atuardlugo avdlåungilaK angutit tåukua toKusi- mariarmata kalåtdlit akomåne sulisi- manerat erKartorneKarsimassoK. — Kujanardle sule akornavtinikungnaer- simångingmata. Frederik Lennertip agdlautigissami- ne „kavåjaralåinalingnik“ erKartuiga- me landshøvdinge, landsdommere landslægelunit erKaerKajarsimångit- dluinarpai. tupigåra Jørgen Felbop tåukorpiait taigorsimangmagit imaKa Kujanamiåinardlune, ArKaluartåvme agdlagkamine tåukua ernaerKajarsi- mångingmagitdlunit. ilivsitutdle (år- Kigssuissut) nalungitsigårput uvdlumi- kut — sulilume ukiorpålugssuit ima- Kalume ukiorpagssuit — landshøvdin- ge ilailo inuiaKativtinik (kalåleKativ- tinik) taortigssaKartinginavtigik. unaliuna ånerigigput: ukiune 100- ngajangne Atuagagdliutit kalåtdlinik årKigssuissoKartarsimassut suna piv- dlugo månåkut „kavåjalingnik" årKig- ssuissoKartariaKalersimanersut? må- nåkut kalåtdlinik taimåitussugssatut iliniarsimassunik peKarérpugut (tåssa- ne radioavise pineKångingmat malugi- siuk)! sok tåukua atorumaneKéngit- dlat? ungasingitsukut Atuagagdliutit sarKumerput 24-nik KuperneKardlutik (96-inik spalteKardlutik), tåukunane 30 spaltit Kavdlunåtujuput 25 spaltitdlo kalåtdltsujuvdlutik sivnerilo 41 spaltit åssiliauvdlutik annonceuvdlutigdlunit. tåssane ersserpoK Atuagagdliutit su- junertarissartik uniordlugo ingerdla- lersimassut. inuit 25000 igdluartungå- nilo 1500 åssigingmik atuagagssine- Karsinåungitdlat. Atuagagdliutit su- junertaråt 25000-it Kåumarsautigssior- niåsavdlugit, 1500-me OKartarput 25000-init ukiunik untritit ardlaling- nik sujusingneruvdlutik. sok Atuagag- dliutit inuit tåukua Kåumarsarniarta- riaKasavai? Atuagagdliutit-ukua ka- låtdlinut Kåumarsautigssiauvdlutik pilersineKarsimassut. nalungitdluarparput månåkut Atua- gagdliutit årKigssuissuat (kavaj alik) pingitsorneKarsinaugaluartoK. ardla- leriaKaluta malugissarparput KanoK i- lagsungnaitsigissumik iliortarnera. er- Kaiginariartigo Rotary klub pivdlugo Kuianaitsuliå, erKaiginartigulo KanoK nikagingnigpalugtumik radiortåK ag- dlautigigamiuk agdlagkame naggatå- ne OKarsimassoK: autdlakåtitag- DANMARKS MEST SOLGTE tamanitdlo ssiaminik sule ajutugaKarsimagunå- ngilaK takoriartigule imiussat tikiusi- massait nungugpata KanoK pissoKaru- mårnersoK." ilumorpoK kalåtdlisut årKigsuisso- Kataussup atine pérKusimangmago. er- Kuvingilardle „påseKatigigdlutik" a- tine pértisimangmago. uvavnume (atip pérneKarneranik imaKa malugingner- Kårtumut) tamåna pivdlugo OKauseri- ssai imatut påsissariaKarput: tåssa år- Kigssuissutut sulinigssaminut pivfig- ssaKartitausimanane nutigagssarpag- ssuaKartitaunermit. uvanga tamåna pivdlugo agdlautigissaKarumavdlunga oKarama agdlåt tapersersorsimavånga, OKardlunilo: nangmingneK (tåssa Ka- låtdlit avisiliortutut sungiusarsima- ssut) Atuagagdliutit arKigssamigssåt „kavåjaligtutdle" sapingitsigigigtik pivfigssaKartineKéinarunik, uvangalo tamåna Kularingivigpara. Anda Holm. årnigssuissut akissutåt Anda Holmip ilångutagssiå tunga- viliutdlugo Atuagagdliutit normoruå- ne kingugdlerme oKauserissavta ilag- sséinik sarKumiussiniarpugut. Anda Holmip inungnik toncartåringningne- ra pivdlugo taiginarumavarput inuit årKigssuissoKarfiup avatånitut tama- tumuna pineKarsimagaluarpata ilå- ngutagssiap ilånguneKarnane inugta- minut utertineKåinarnigsså periusig- ssatut pissugssauvfigissavtitut misigi- simåsagaluaravtigo. Anda Holmip Atuagagdliutit årKig- ssuissoKarfiat kalåtdlit isumåinik på- singnerKarpatdlårneraramiuk åssersu- titut taigugaralue ugpernarsisitsivat- dlångitdlat. erKaimaneKåsajungnarsi- vok „Rotary-klub“eKalersitsiniarner- mik åncigssuissoKartik akerdlilersui- game tungavigpiaringmago peKatigig- fiup „akimasup" danskit OKausiånik atuivfiussup kalåtdlit nalinginaune- russut ilaussortauvfigisinåungisåta pi- lersineKarnigssånik ersissutigingning- neK. isumarput tamåna tåssausorårput „kalåtdlit isumåt". Kalåtdlit-nunåta radiortåvata inu- ngomeranit Atuagagdliutit tamatumu- nga atassumik agdlauserissartagait å- ssigingitsut tugdleriardlugit atuaréine miserratigineKarsinaugunångilaK A- tuagagdliutit sapingisartik tamåt ra- diortåK tapersersorsimangmåssuk. taimailivdlune ardlaligpagssuarnik Kalåtdlit-nunåta radioata Kalåtdlit- nunånut nalerKusagaunigsså pingår- titagssatut Atuagagdliutitigut upa- ruarneKartarsimavoK. isumarput ta- måna tåssausorårput „kalåtdlit isu- måt“. Anda Holmip ilångutagssiåne ing- mikortup éipå pivdlugo oKartariaKar- soraugut ilångutagssissup erKarsauti- givdluaruniuk imaKa årKigssuissoKar- fik erKortumik iliorneråsagå sujorna- tigut landshøvdingip kalåtdlimik taor- sernerKarnigssånik suj unersutausima- ssup erKaerKajålersisimangmago Fr. Lennertimut akissume tamåna ilångu- tisavdlugo. Atuagagdliutit kalåtdlinut Kåumar- sautigssaunerardlugit ilångutagssissup OKausé ilumorput, tamatumunale A- tuagagdliutit suliagssåt tamarme tai- neKångilaK. Atuagagdliutit landsrådip nålagauv- fiuvdlo peKatigigdlutik akilersugaisa suliagssåt pingårneK tåssaussugssau- vok nunap iluaKutigsså åmalo kalåt- dlit sujunigssåta isumangnaitdlisar- neKarnigsså pivdlugo Kalåtdlit-nunå- ne nunaKartut tamarmik .suleKatiging- nerat pissariaKardluinartoK pitsaussu- ssordlo Kajangnaitdlisåsavdlugo pi- ngårtututdlo uparuarniåsavdlugo. taimåitumik pingårtuvoK ingerdla- neK pivdlugo nalunaerutaussunik pi- ssutsinigdlo kikut tamaisa iltsimang- neKataulersisavdlugit åmalo nåma- gingninginerit iluaringneritdlunit er- ssiutåinik nivtaiviginiåsavdlugit. ta- matumuna pissutsinik KanoK isuma- Karfigingningnigssamut åmalo påse- Katigingnigssamut atautsimortumik tungavigssaKarnigssaK ajonarungnaer- sineKarsinauvoK. avisip suliagssane tamåna nåmagsi- sinåusaguniuk OKautsit ardlarit ator- dlugit sarKumertartugssaussariaKar- poK. avisip imagssaisa ilait pingår- tumik kalåtdlisuinaK OKalugtunut sangmiveKartarput, Atuagagdliutitdle ministerinit, folketingimit, nålagauv- fiup aningaussanik atugagssainik a- kuerssissartunit Danmarkimilo tamar- me avisine årKigssuissunit åma atuar- neKartarmata tamatumunalo Atuagag- dliutit pingårnerujartuinartumik pi- ssariaKavigsumigdlo suliagssaKaler- dlutik — tåssa kalåtdlinut Kalåtdlit- dlo-nunånut tungassut Danmarkimut tamarmut sarKumiutisavdlugit — tau- va Atuagagdliutit imarissaisa ilaisa KavdlunåtuinaK OKalugtut sangmivi- ginerussariaKarpait, Kalåtdlit-nunåta iluaKutigssånik! tamatumungalo ilånguneKåsaoK ag- dlauserineKartartut ilait kalåtdlisut HK Hf RM. K RUGER - ETABL. 1062 sukulågssaK 1805-imttdle tusåmane- KarivigsoK Stort udvalg FOTO - KINO Skriv efter brochurer om kamera og tilbehør dssilissutinut atortugssåinutdlo agdlagtitsivigssaK piniaruk HILDING FOTO Vesterbrogade 6 E København V Tlgr - adrs.: Hilding Foto Kavdlunåtutdlo sarKumertariaKartåsa- gunarmata, „1500“-t tåuko kisisa pi- ssutiginagit, åmale oKautsinik iliniar- nigssaK pissutigalugo, tåssa pingårtu- mik „25000“-t pissutigalugit. migssangersuinermine atausiékåti- gut årKigssuissoKarfik soruname ku- kusinauvoK, taimatutdlo åma nugteri- ssugssaileKineK pissutauvdlune nor- morune atausiåkåne sujunertarineKå- (Kup. 9-me nangisaoK) Har De brug for en kompakt og ro- bust lille bådmotor, hvis vægt og pris gør den til hvermands motor? motorertårumaguvit mikigaluar- dlune angisumit nåkanganerungit- sumik, Kajangnaitsumik åmalo o- Kitdlune akikitdlunilo kimitdlunit pisårineKarsinaussumik? åssiglngitsut pingasut 103 BV sarpé ing- mikut autdlartitau- teKångitsut OKi- målss. 39 kg. 103 BVll patentimik sarpé Ingmikut autdlartitautigdlit OKimåiss. 44 kg. 103 BVR sarpé mo- tériata kåvinera avdléngortingika- luardlugo såkukit- dlineKarslnaussut ulugtlneæarsinau- ssutdlo OKimåiss. 53 kg. tøte 3 typer 103 BV med fast kobling. Vægt 39 kg. 103 BVK med pat frikob- ling. Vægt 44 kg. 103 BVR med frikobling, re- verse og reduk- tionsgear. Vægt 53 kg. Vandkølet og helt indkapslet 5,3 hk ved 1800 o/m 6,0 hk ved 2500 o/m taratsumik nigdlarsautilik milivig- dlugulo pugaK 5,3 hk, minutimut kaujatdl. 1800 6,0 hk, minutimut kaujatdl. 2500 En let motor med tungt- vejende fordele motåre oKitsunguaK oKimaitsutut- dle pitsautigissoK Forlang tilbud og prospekt tilsendt aké påsiniautigalugit åssinginik nagsencugit A/s ELECTRIC Vesterbrogade 181, København V. GULD BARRE sukulåt silarssuarme tamarme tusåmassaK den verdensberømte chokolade kungikunut niuvertartoK 2

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.