Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 21.01.1960, Blaðsíða 9

Atuagagdliutit - 21.01.1960, Blaðsíða 9
peKataulersiniardlugitdlo angussaKar- niamerup ilagigå, tåssaussordlo suju- mut ingerdlarKingnigssaK kinguårit i- nuneråne sujunigssamut nautsorssuti- gissariaKartoK. åmåtaoK inuiaKatigit plssusdlersuti- gissartagarpagssue sutigutdlunit suni- uteKartartut isumagalugit inuit Kåu- marsagaunermik sulivfiginiardlugit i- lungersutigiissat pissariaKåssusiat su- supagineKartariaKångilak. inuit perKingnigssap tungåtigut su- lianartut anguniagkamingnik angu- ssaKarsinåungitdlat inungnik Kåumar- sagaussunik påsingnigtunigdlo suleKa- teKångikunik. akulågdiutit nungusarniardlugit, sy- filisip atugauleriartomera siaruåuki- artorneralo akornusemiardlugit imi- gagssartorpatdlårnerssuardlo unigti- niarniardlugo ilungersuanerit Kåu- marsagaunermik tungavigssaxartaria- Karput. atuarfeitarneK radiofonilo tupingnangajagtumik pivfigssaK si- vikitsoK atordlugo — åmame pikorig- dluinartumik skoledirektøreKamerput mingnerungitsumik iluaKutauvdlune —■ atuartitsinerup angnertusameKar- neranut najorKutagssalineKarpoK er- Kungaj agtumigdlo maligtarineKardlu- ne — nauk tamanut nalunångikaluar- toK atuarfilersornerup inuit amerdli- artornerat maligtarivdluinångikå. 1959-me angisumik sulimarneKarsi- mavoK. atuarfigssangåtsiarssuit K’a- icortume Manitsumilo inerput Nung- milo åma iningajagsimavdlutik. Sisi- miune atuartunut imigssiaK atulerpoK. reaiskolep klassiane atautsime iliniar- tut tamåkerdlutik 1959-me Danmarki- mlsimåput, neriutigårputdlo 1960-mc åma taimailissoKarumårtoK. iliniartut sujugdlit seminariame inerput nutå- mik seminariame iliniartusimavdlutik. atuartitsinerup iluane åma pisso- KartarpoK, kisiåne tamatumunga åma angajorKåt inuiaKatigit inunerånik a- tortorissåinigdlo påsingnigtut ikiunig- ssåt atorfigssaKartineKarpoK, sordlu- me inuiaKatigingne sujumukarsima- ssune atuarfingne iliniartitaunerup ta- matitgut pissariaKartitarai tamatuma kingornatigut Kåumarsagaunerunig- ssaK iliniartitaunerunigssardlo tama- tigortumik iliniagaKarnigssamik inu- tigssarsiornermigdlo piviussumik pi- ssuseKartunik. tamanut Kåumarsau- taussumik angnertumik suliniarfiu- ssok tåssa radiofonérput pitsauvdlui- nartoK — tusåneKarsinaussarfingmine — Kåumarsainermigdle sulinerup tu- ngåtigut suliniarfit radio tåuna ilag- ssåinaråt. erKumitsutut nipeKartariaKarpoK u- kiut tamaisa ukiortårneranp — sor- dlume aussat tamaisa landsrådime tai- matut pissartoK — påsissardlugit nuå- nårutigissardlugitdlo ukiume kingug- dlerme sut anguneKarsimassut taimai- linariardlunilo sut amigautaussut sar- Kumersinialersardlugit. imaicame åma tupingnarpatdlångilaK, inuiaKatigime sulivfigineKarneråne sumilunit ma- lungnautaussarmat amigautaussoK a- tauseK nåmagsigåine amigautaussut avdlat mardluk sarKumerérsarmata. i- nuiaKatigit sulivfigineKarneråne ma- lungnautaussarpoK sulissutigissame a- tautsime suliniarneK nåmagineKarsi- naussångingmat — nauk sulissutigi- ssaK tåuna sordlo inutigssarsiornivig- tutdlunit, sordlo oKaruvta aulisarner- tut, savauteKamertut piniamertutdlu- nit, pingårtigissugaluarpat. atordluai- ssumik agdlisainerup pissariaKartipå sulissutigissagssat åssigingitsut tamar- mik atautsikut sulissuneKarnigssåt. anguniagaussutigut misigssuine- rit nalautsomerungilaK aperKut una sarKumermat: Kanorme agtigissumik angussaKarnigssarput nautsorssutigi- sinauvarput? ingerdlautsime KanoK siaruarsimatiginerpugut? aperKut tåuna landsrådip nutåp au- ssame 1959-me nålagkersuissunut fol- ketingimutdlo aperKutigå „Kalåtdlit- nunånut nålagkersuinikut anguniaga- Karnigssa“mik sågfigingnissutimigut. aperKut tåuna folketingip grøn- landsudvalgiane sarKumermat ersser- Pok ilaussortat tamarmik landsrådilut nalomissortigissut Kalåtdlit-nunåta agdlisaivigineKarnerata tungåtigut, å- ma ersserpoK perKigsårnerussumik misigssuinigssamik erKarsaut kikunit tamanit isumaKatigineKartoK. isumauvoK udvalgingortugssaK sapi- ngisamik piåmerpåmi’k sulilisassoK. kisiåne tamåna ima isumaKångilaK tå- ssånguamut angussaKartoKarsinaussoK — uvangale nangmineK isumaKarpu- nga sulinigssap tamatuma pingårutig- ssarisagå perKigsårtumik pivfigssa- migdlo åma atuivfiussariaKartumik misigssuinigssaK. isumaKångilanga su.iunigssame ag- dlisainigssamik sulinigssamut najor- Kutagssap inerdluinarsimassup ator- tugssauvdluinartuvdlo tuniuneKarnig- sså nautsorssutigineKarsinaussoK. ku- lamångitsumik tamatumunga nalu- ssavtinik takusinåungisavtinigdlo a- merdlavatdlårtunik nåpitagssaKarpu- gut. neriunarpordle sulinermut najor- Kutagssamik tungavilersugkamik a- ngussaKartoKarumårtOK tamatumunå- kut inuit pissortatdlo månåkorningar- nit angnerussumik erKarsarnerulersi- nautitdlugit avdloriarnermit atautsi- mit ukiutdlunit atausiåkåmérånit angnertunerussumik. sutigut tamatigut nautsorssutigissa- riaKarparput agdlisainermik sulineK måna autdlarnerneKartoK månåkut i- ngerdlanermisut ingerd'låneKåsassoK udvalgigssap sulinerane åma. uvdlui- narne sulinivtine plssusigssanut tu- nganerussunik isumaliutigissanit a- kornusersorneKånginiåsagaluaravta. Kalåtdlit-nunane OKatdlinigssaK åssigingitsutigut — åmame radiokut — Kalåtdlit-nunåne inuit påsitiniar- neKarsinaugunarput msigssuinigssa- mik sulinigssamik tamatuminga. inuit tamatumunga soKutigingningnigssåt pingårtuvoK åmalume tamatumunga peKataussutut misigissuseKarnigssåt, neriutigåralo inuit aperKuteKartaru- mårtut agdlagaKartarumårtutdlo ator- figssaKartineKartunut nåmagsingni- ssutausinaussunutdlo påsissutigssanik imaKalo inuinarnit ajunginerpåmik agdlauserineKardlutigdlo navsuiarne- Karsinaussunik. Ku'larutigingilara avi- sit angnerssåta avisérKatdlo apei'Kutit taimåitut Kujarutdlugit tigussarumå- rait. nuånerdluinarportaoK Kalåtdlit-nu- nåne inuit navsuiautigssamingnik isu- mamingnigdlo avisitigut — avisit ang- nerssåtigut avisérKatigutdlo — sarKu- miussissaleriartornerat. taimailiorto- Kartuarnigsså kajumigsårutiginarsi- nauvara. isumat avisitdlo kisissuteKå- ngitsut nålagkersuissunut agtumang- nissuteKarnatik sarKumersiterisinau- ssut uvanga isumaga maligdlugo tu- ngavigssåuput kussanartumik tugdlu- artumigdlo ingerdlauseKarnigssamut mingnerungitsumik måne Kalåtdlit- nunåne. inuit nålagkersuissutdlo — i- nungnit Kinigaussut nålagauvfiuvdiu- nit atorfiligtaisa — akomåne iluamik tatigeKatigingneKarnaviångilaK inuit atausiåkåt isumamingnik erKarsauti- mingnigdlo sarKiimiussissugssauner- mingnik kissigatigdlo tamatumunga KaerKussaussutut misigissuseKångig- pata. taimatut pisinautitauneK inung- nut tamanut atorpoK avisit årKigssui- ssuinut akissugssaussunut åma. tamå- na tåSsauvoK nålagaKamane oKause- Kartarnigssamik aviseKarnigssamigdlo grundlovip tungaveKartitåtigut pine- KartoK. Kalåtdlit-nunåta ministeriata landsrådip forretningsudvalgianut o- Kausé radioavisikut tusarérungnagka- se måne Kalåtdlit-nunåne inuit påsi- sisinaujumårpait tamatumunåkut nå- lagauvfiup tungånit akuleruvfigine- Karnigssavtinut ersissutigssaKångitsu- gut. Danmarkimit angnermik måne avisitigut kivfåungissuseKarnig- ssaK erKuméKutauvortaoK aperKume ta- matumane Kalåtdlit-nunåta tungåti- gut pissutsit ingmikortut åma pine- Karmata. pissutsit piviussut pissaria- Kartipåt Kalåtdlit-nunåne avise atau- s«k nunamut tamarmut atortoK ar- dilersinåungikigput, åmalo avisimut tå- ssunga — Atuagagdliutit/Grønlands- postenimut — aningaussat atortut ilait nålagauvfingmit landsrådimitdlo aki- lerneKartariaKartut. pissutsit ingmi- kortut tamåkua pissariaKartipåt Dan- markime pissartuningarnit angneru- ssumik uvagut Kalåtdlit-nunane avi- seKarnikut kivféungissuseKartariaKar - tugut. månirne Kalåtdlit-nunåne nå- magineKarsinåungilaK avisimut tamå- kissumik siémartartutuaussumut pi- gingnigtoK tapIssuteKartartordlunit årKigssuissup isumainik nålagkersui- sinåusagpat sordlo avdlane taimåito- KartarsimagunartoK. landsrådip 1959-me OKauserissaisi- gut ersserKigsarneKarpoK landsrådip nangminérdlune årKigssuissune Kut- dlersaussugssautitaunine — nunane avdlane akuerissaussutut itoK — ator- (Kup. 17-me nangisaoK) Overalt, også i Grønland benyttes \# |A I A n -båndstrammeapFarater w Y iVLUr -stålbånd og -plomber eller OV/IAI ^ -trådsnoreapparater U T lYLUr -ståltråd til omsnoring af kasser, kartons, bundter etc. Cyklop-EmballeringAs Toldbodgade 55 . København K. Knappip sujuligtaissuata ukiortåme oxauserissai ukiOK Kångigarput angnertoKissu- mik imåtigut ajunårnermik pissoKar- fiuvoK. Hedtoftip ajunårneratigut i- nugtaoKataussugut nanertisimangår- nermik misigingneKataunermigdlo er- KorneKarsimavugut, pisimassordlo ta- måna nunavtinisaoK erKaimaneKartu- ésaoK. sinerissavtinilo imåtigut ajunårne- rit ardlaKarput, nangminerssordlutik inutigssarsiortut inuniarnertik OKi- maeKissoK napatikumavdlugo ilunger- sungårnermingne ajoraluartumik, si- larssup pissaunerinit inunerat kipiti- neKarsinaussarmat, Kimataussunut o- KimaeKissumik misigissaKartitsissu- mik. inunermingnigdle akilisimassut atarKingnigdluta erKaissartigik, tå- ssaungmata nunavtine tunissagssior- neK suleKatauvfigiumavdlugo nåla- gauvfigdlo åtavigissartik kivfartuku- mavdlugo ilumordlutik suliniarsima- ssut. taimale pisimassoKaraluartitdlugo i- nuniarfigput OKimaitsunik nagsata- KartuartoK ingerdlaterKigparput, pisi- massut iliniutaussutut erKaiuåinardlu- git. akinik årKigssussineK nutåK piydlu- go pakatsisimanermik misigisimasso- KarumårtoK Kularingilara, tassame 1959-ime Knappip Nungme atautsiml- nerane isumaKatigigsimagavta suliv- figssuit pingornigssåta tungånut åssi- gingmik akilersuineK atorneKaratdlå- sassoK, Knappivme sujunertaringmago inuniarnivtigut OKilisaivfigineKarnig- ssarput sulissutigisavdlugo. taimatut- dle ^ isumaKatigigsimagaluarnerput landsrådip akuliuneratigut upitine- Kartutut OKautigissariaKarmat, neriu- saugut, nangminerssordlutik inutig- ssarsiortut inuniarnerata oKimåineru- ierneranik kinguneKåsångitsoK tuni- ssagssiornermutdlo kinguariautauna- ne. neriusaungale årKigssussinivut ku- Svend Bisgaard-Frantzen A/S Dronningensvej 32 — København F ISENKRAM — GLAS PORCELÆN en gros saviminernit sanånit niorKutit — igalåmerngit — marramerngit pitsaunerit amerdla- sungordlugit nioricutit Forlang tilbud akigssainik påsiniaigit kuneKarsimagpata, suleKatigigdluta iluarsåussiniarumårtugut. ukiume Kångiutume tunissatigut su- juariarsimaneK tusardlugo nuånersu- vok, nauk silap atoruminåitarneranik kinguarsarneKaraluartOK. isumaKar- pungalo aulisartut amerdleriarsimå- ngikaluartut, piniutitdle pitsauneru- ssut atugaulernerat, sujuariarnermut perKutaunerussoK. ukiume nutåme Knappip KGH-vdlo suleKatigigdlutik anguniartariaKarpåt kalåtdlit aulisar- tuisa amerdlisiniarnigssåt. tamatumu- ngalo avKutigssatuauvoK nåpertuiv- dluarnerussumik akinik årKigssussi- nigssaK, tunissagssiortume amerdli- sagpata tunissatigut Kagfariarnerit ka- låtdlit inunerata OKileriarneranik ki- nguneKåsangmata. ilivsilo inutigssarsiOKativut, imaKa ilåtigut pakatsinermik misigisimaga- luartuse, neriugfigisavavse suleKa- tauvdluarumårtuse. kisalo Knappip sulinerane ikutarsimassut Kutsavigiu- mavåka, ukiume nutåme autdlartitav- tine sule angnerussumik suleKatiginig- ssait ilaussortatdlo atåssuteKarfigine- risa angnertunerulernigssåt neriutiga- lugo. Alibak Josefsen, ManitsoK. En 'verdenssucces nu også i ’ttfcs 1 Grønland silarssuarme tamarme pilernguneKartoK åma måna Kalåtdlit-nunåne Extra size 40 øre pr. stk. Standard size 32‘lt øre pr. stk. comxmn 9

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.