Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 07.09.1961, Blaðsíða 7

Atuagagdliutit - 07.09.1961, Blaðsíða 7
Kanutdie perKigsarfingne taimåingi- laK. — umnganerup sivisussusia tamatuma kingorna mérKat 156-it taineKarérsut mérKanut perKigsar- fingne uninganerisa sivisussusiat mi- sigssoråine måkua kingunerai: Kalåtdlit-nunåta landskesse-anit ma- tuneKarKUvdlugit. suliagssat nutåt autdlarnerneKarsinåuput tapissutigssat tåuko akuerineKåsag- pata mérKat perKigsarfisa sulinerat i- sumangnaitdlivdluinåsagaluarpoK. ukiOK atauseK inordlugo uningassut mérKat 83 imalt. 53,2 «/o ukiune 1—2 uninganeK „ 18 „ 11,5 »/o „ 2—3 „ 16 „ 10,3 °/o >» 3—4 „ „ 19 JJ 12,2 °/o 4 5 ,, „ 13 8,3 »/o ukiut 5 Kångerdlugit „ 7 4,5 «/o 156 100 °/o imalunit pivfigssame tåssane mér- Kat perKigsisimassut 33-t sivisussusiat misigssoråine kisitsisit imåiput: Kalåtdlit-nunåne Danmarkimilo akit- sornerit suliaK sunersinaunaviångilåt. „kalåtdlit mérartåinik ikiuiniaKatigit" ukiOK inordlugo uninganeK ukiut 1—2 ukiut 5 Kångerdlugit » mérKat 25 imalt. 75,8 % mérKat 3 „ 9,1 °/o méraK 1 „ 3,0 °/o ' méraK 1 „ 3,0 %> mérKat 3 „ 9,1 “/o mérKat 0 „ 0 °/o kisitsisit tåuko takutipåt erssenug- sumik mérKat amerdlanerssait mér- Kanut perKigsarfingnitartut sivikine- russumik — amerdlanertigut ukiOK atauseK inordlugo — paondneKardlu- tik, torersarneKardlutik — perKing- nigssåkut pigssaKarniarnikutdlunit sångissuteKarnerat piviussoK atugar- dliutigissåt ikiorserniardlugit, tauva- lo taima ajorungnaersartitsineKarér- pat perKigsivdlutik angerdlarsimav- fingmingnut angerdlartitaussardlutik. mérKanut perKigsarfit mérKanut a- ngerdlarsimavfivingornaviarunångit- dlat, kisiånile kalåtdlit mérartåinut ajorssartunut ikiuiniutitut suliåusaoK, sulinermilo tamatumane „kalåtdlit mérartåinik ikiuiniaKatigit“ mérKat tåuko ajornartorsiutait tamaviårdlunr anigortiniarssarisavai. akitsorujugssuaK Danmarkime åmalo Kalåtdlit-nunå- ne akitsoriartorneKartitdlugo mérKa- nut perKigsarfit ingerdlatineKarneri- nut aningaussartutit taimatut agdliar- tusåput. aningaussarpagssuit peKati- gigfiup pigssarsiariniartuartariaKar- pai, måssalo 1956/57-ime nålagkersui- ssutigut tapissutit uvdlormut mérica- mut atautsimut 7 kr.-nut Kutdlarne- Karaluartut, tåssa nålagauvfiup tapi- ssutigissartagkane 3.00 kr-mik Kut- dlarmago 5,75 kr-ngortitdlugo ma- lungnarsiartorsimavoK „kalåtdlit mé- rartåinik ikiuiniaKatigit" mérKat per- Kigsarfisa ingerdlatineKarnerinut ani- ngaussarpagssuit atugagssat pigssar- siarisinauj ungnaerait. taineKarsinauvOK aningaussat peKa- tigit inuinarnit pigssarsiarisimassait (nålagkersuissutigut tapissutit sania- tigut aningaussat akilerneKartugssat ukiune kingugdlerne imåisimangma- ta: 1957 ................ kr. 140.777,77 1958 ................ kr. 224.252,16 1959 ................ kr. 307.860,21 1960 ................ kr. 366.944,64 nauk aningaussat tåuko amerdliar- toraluartut peKatigit sule amigarto- ruteKartuarpoK, manåkorpiardlo 200.000 kr. sivnerdlugit akiligagssa- Kardlune. ukiume nautsorssuivingme 1960- ime mérKanut perKigsarfit ingerdla- titaunivinut aningaussartutit katit- dlutik 550.646,00 kr-uvOK Kulånilo tai- neKarérsutut agdligalugtuinardlune. taimaingmatdlo peKatigit sujulerssui- ssue måna aulaj angersimåput nåla- gauvfik Kalåtdlit-nunåtalo landsrådiE angnerussumik tapissuteKarKUvdlugii Kinuvigiumavdlugit. angnerussumik tapissutigssat tåuko angissuseKåsåput Kalåtdlit-nunåne mérKat angerdlarsi- mavfinut tapissutaussartutut, tåssa i- ngerdlatsinerme aningaussartutit 50 %>-iat nålagauvfingmit 40 °/o-iatdlo mérKat 33 imalt. 100 °/o akitsoKarput pingårtumik pissutaune- ruvdlune Kalåtdlit-nunåne peKatigit aningaussalersuisimaKingmata, akit- sutdlo tåuko taorsersorneKalisagalu- arput tapissutigssat agdlineKarpata — suliagssatdlo nutåt måna tikitdlugo unirtgatinarsimassat suliarineKalisa- galuarput. sujulerssuissut uvangalo ilisimaju- arsimavarput mérKanut perKigsarfit Kåumarsagaunerup perorsagauneruv- dlo tungåtigut amigauteKaKissut. mér- Kat isersimårtarfé alianaitdlisarne- KarKUgaluaKaugut erKumitsulianit kussanartunit mérautivtinut åssigi- ngitsutigut ineriartutausinaussunik taimåtaoK mérKat alikutaunerussunik perorsautaunerussunigdlo suliaKar- nigssåt isumaginerorusugkaluardluti- go. suliagssatdle tåuko nåmagsineKar- nigssaraluat tunuartitariaKartarsima- vok suliagssat avdlat pingårnerussut, tåssa uvdluinarne inunerme ajornar- torsiutit KångerneKarnigssåt, nåmag- siniarKårumanermit. tamatumuna ka- låtdlit inuiait tåukualo erKumitsulior- tue suleKatigiumagaluaKåvut tamatu- muna mérKanut perKigsarfiutivut a- ngerdlarsimavfiutiniardlugit najoru- minarnerussut — sordlo Kalipagkanik éssilissanigdlo kussanartunik mérau- tivta sinigtarfine isersimaortarfinilo. tåssame mérKanut perKigsarfingne Kalåtdlit-nunånitune suliagssarpag- ssuit suliarineKarnigssartik utancivåt. inuit tamarmik tapersersuiput landskasse-p tapissutai avKutigalu- git kalåtdlit inuiait aningaussatigut artornartunik nangmaKatéuput — a- tortugssatigutdlo „Kalåtdlit mérartåi- nik ikiuiniaKatigit" inuinartigut suli- agssamut pilersitaisigut erssersitsivu- gut danskit inuiait tamarmik sulia- mik tapersersuissut. tåssauna inuinar- tigut suliniarnerup suliaK måna tikit- dlugo ingerdlatarisimagå. inuinartigut suliniarneK kalåtdlit tungånit ama ta- kutineKarsimavoK, ilaussortaunikut tunissutitigutdlo avdlatigutdlo ikiuti- tigut. måne Kujaniardluta ikingut téisavarput. toKorérsoK Peter Dalager K’eKertarssuarme ukiorpagssuarne perKigsarfingne ikiutigssanik kater- ssuissarsimavoK tamatumunalo kalåt- dlit tungånit nakivdluta. „kalåtdlit mérartåinik ikiuiniaKati- git" anguniartuarsimavarput kalåtdlit mérartaisa perKingnigssåt. méraK tauna pivdlugo peKatigit pilersineKar- simåput, mérKanutdlo perKigsarfit sananeKardlutik, mérKatdlo perKig- sarfisa sulinigssåt atorfigssaKartine- Kartuartitdlugo peKatigit sapingisar- tik tamåt iliorniåsåput kalåtdlip mér- Kap perKigdlune pivdluardlunilo su- junigssaKarnigssånut. méraK tåssau- ssok Kalåtdlit-nunåta pisussutitua- vigssua. Lisbeth Hindsgaul katerssuineK autdlarnerparput Lisbeth Hindsgaul-ip ilungersordlune tusarKusårutå pissutigalugo sujuner- tarissamut nalerKUSorisimavarput peKatigit ikiorniardlugit sujunertat sujuline taineKartut sulissutigineKarnigssånut. A/G-p åndgssuissoKarfia 100 kr-nik ili- sserérpoK. atuartugssat KinuvigineKarput katerssuineK aningaussanik taperser- sorKuvdlugo, aningaussat angnikitsut angnertutdlo tamarmik KujanåsaKaut. nagsiuterKUneKarput A/G-p årKigssuissoKarfianut, Nuk, nalunaeKutserdlugit „kalåtdlit mérartait." A/S WRIGHT, THOMSEN & KIER civilingeniører og entreprenører ingeniørit entreprenørit Alborg — København — Arhus OKautsinik pissaritdlisaineK kunge aulajangersimassumik kalåtdlisut taiguteKartineKalisa- ssok, anoritdlo radiome taigorneKartarnerisa åssigilernigssåt noi'KåissutigineKartoK kungip taigutai sujornagut Kalåt- dlit-nunåne åssigingitsumik OKautigi- neKartarsimagaluarput, månåkutdle OKautsinik agdlangnermigdlo udvalgip kungip taigutaisa aulajangersumik o- KausertaKarnigssåt atortugssångorti- på. taimatut aulaj angersagaKarsimåput kalåtdlit OKausé pivdlugit udvalgiu- ssok. sujornatigut kungip taigutå Ka- låtdlit-nunåne åssigingisitårtumik nugterneKartarsimagaluarpoK, taima- tutdlo taigutaussartut uteKåtårneKar- tarmata isumaKatigissutausimavoK taineKartarnera åssigilersariaKartOK. kungip taineKartarnigsså måna aula- jangersarneKarpoK atortugssångorti- tauvdlunilo taimatutdlo inatsisitigut taigutit ardlaligssuit. udvalgitaoK a- norip sumérnerinut taisissarnerit å- ssigingitsut misigssorsimavai. tamatu- mane åssigivingnik taiguisitsinigssa- mut ajornartorsiutaussut ilagåt nuna- Karfikutårtunik taigutit åssigingissu- siat åmalo silarssup sangmivisa åssi- gingitsumik nalerKaKartitaussarnerå- nit, tåssa Kalåtdlit-nunåta sineriåta sangmivianik pissuteKartunik. Kalåt- dlit-nunåne inoKarfit ilisimaneKartu- tut tamatigut silarssup sangmivinut åndgssutåungingmata sumut sangmi- vingnut taisissarnerit ardlaligtigut er- Kungitsunik ilaKartarput, udvalgimut ilaussortat anorip sangmivisa taine- Kartarnigssånut taigutigssat sordlit tamanut nalerKunerusanersut isuma- Katigissutigingitsorpait. isumaKatigi- ssutiginenarpordle aperKut landsrådi- mut aulaj angigagssångortitdlugo sar- Kumiuniardlugo. udvalge isumaKar- poK anorit taineKartarnera isumaKa- tigissutaujumårtut aulajangiutdlugule taiguissarnerit éssigilernigssait pi- ngårtumik radiome atorniartariaKar- toK pingårtumik imåne inutigssarsior- tut tamatumalo tungåtigut erKortu- mik ilisimassaKartariaKartut pivdlu- git. umiartortut angerdlarsimassar- figssåt "nutaK sømandsmissione danskit umiartor- tuinut suliniartoK pilerssåruteKarpoK Kalåtdlit-nunåne umiartortunut a- ngerdlarsimavfiliorniardlune nåla- gauvfingmit atorniarniardlune. a- ngerdlarsimavfigssaK ima angitigi- ssugssauvoK, tåssa sisimiormiunut tamanut akunitarfigtut atorsinåu- savdlune. missionip titartaissartuata Peter Kochip igdlorssuagssap titar- tarnera ukiamut 1. oktober inersima- ssugssauvå Kalåtdlit-nunånut ministe- riaKarfingmut sarKumiutisavdlugo. igdlorssuagssaK nautsorssutigine- KarpoK 1. mili krunit migssiliordlu- git akeKåsassutut. aningaussat tåuko ilagssait 200.000 krunit missionip tåu- ssuma nangmineK tunissutiginiarpai, tåssa aningaussat tåuko Kalåtdlit-nu- nånut katerssuineKarmat pigssarsia- risimassane. landsrådit 100.000 krunit atugagssångortisimavait, ministerie- Karfiuvdlo 250.000 krunit akuerssissu- tigalugit. aningaussat sivnere måna nålagauvfingmit taorsigagssarsiarini- ardlugit pilerssårutigineKarpoK. bi- skopip Westergaard Madsenip Sisimi- unititdlune kommunalbestyrelsimut OKaloKatigissutigisimavå, sordlu- me finansudvalgip angalanermine å- ma pissutsit misigssorérsimagai. ig- dldrssuagssaK inerssuaKarnerme sani- atigut åmalo sungivfigtigut sulialug- tarfigssanik inigssiame saniatigut na- jorneKartartugssanik 10-t anguvdlu- git ineKartugssauvoK. missionip neri- utigå igdlorssualiagssap sananigsså åipågumut autdlartisinaulisavdlugo. silap KanoK issusigssånut tungavig- ssatut nalunaerutaussartut radiokut (vejroversigten) KavdlunåtuinaK nalu- naerutigineKartarput. udvalgime isu- maKatigissutigineKångilaK taimatut nalunaeruteKartarneK åma kalåtdlisut nalunaerutigineKartariaKarnersoK, ud- valgivdle ilaussortaine amerdlanerne nangåssutigineKarpoK tamatuma ka- låtdlisorneKartalernigsså KanoK ilua- KutautigiumårnersoK tåssame Kular- narmat OKautsit taigutaussut erKortu- vingmik kalåtdlisut OKautigineKarsi- naunigssait. isumaKarfigineKarpordle piniartunut aulisartunutdlo pingåru- teKartoruj ugssusassoK naKitsinerit Kutsissusiat åpasissusiatdlo påsisimå- savdlugo, ilåtigume nunat sumivfé taivdlugit nalunaerutigineKartarput. kalåtdlit agdlagtausiata tungåtigut apemutit amerdlaKissut OKatdlisigine- Karneråne sujornamut nalendutdlugo suj uariarneKarpatdlångilaK. Lektor Åge Bugge-p sujorna apencutinik sarKumiussisimassup måna aperKutit tamåko pivdlugit misigssuinine inger- dlatingåtsialerérsimavå, tåssa Atua- gagdliutine, Avangnåmiume atuagag- ssianilo avdlane kalåtdlit OKausé piv- dlugit agdlagausimassut tamaisa mi- sigssondgsårdlugit månamutdlume agdlauserissausimassut ilarpålugssue OKatdlinigssame atugagssatut Kav- dlunåtungortiterérsimavdlugit. ilisimatoK Erik Holtved Klein- schmidtip kalåtdlit agdlagtausiånik pilersitsinermine tungavigisimassai- nik misigssuivdlune autdlarterérsima- vok, kalåtdlitdlo OKausé pivdlugit mi- sigssuinerme udvalgimut suleKatau- ssut ilait oKalugte Peter Nielsen landsrådimutdlo ilaussortaK Peter Heilmann ukiumut Danmarkiminig- ssåne suliamut tamatumunga ikiutiså- put, tåssa udvalge 1962-ip ingerdla- nerane pimorutdlugo påsiniåisavdlu- ne atautsimilernigssånut piarérsaut- dlugo. udvalgimut ilaussortaussut må- namut sule isumaKatigissuteKéngit- dlat kalåtdlit agdlagtausiat piginar- neKåsanersoK imalunit avdlanguteKå- sanersoK. avdlånguteKartitsissoKåsag- pat ilimagissariaKåsaoK ukiut ardla- ligssuit ingerdlaneråne atuagagssiati- gut avdlatigutdlo naKitatigut piarér- saerKårnigssaK tåssa anguniardlugo i- nuit amerdlanerussut KanoK isuma- Karnermingnik nalunaeruteKarsinaor- Kuvdlugit. tåssa avdlatut OKautigalu- go anguniarneKåsaoK OKautsit pivdlu- git oKatdlinigssaK, tamåna atoru- maneKåsagpat. Fabrikken »GLUTEN« ved Th. Olesen, København K. Maccaroni maccaronit Spaghetti spaghettit Suppeatjeraer suppestj ernit Suppehom suppehornit Børne-Semoule nålungissat suaussait Manna gryn mannagrynit traktore | pitsak CATERPILLAR’s (indreg. varemærke) hydrauliske læssetraktor LANGREUTERS GI. Kongevej S København V. HILDA 1090 sllarssuarme tamarme pilerngtineicartoK Ima mine Kallldllt-nunine Extra size 45 øre pr. stk. Standard size 35 øre pr. stk. oovniHsn KRYOLITSELSKABET ØRESUND A/S KØBENHAVN 7

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.