Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 15.02.1973, Blaðsíða 22

Atuagagdliutit - 15.02.1973, Blaðsíða 22
1 pinerdlungniarnernut EF-ime politiussugssat tuluit politi visa nautsorssutigigåt EF-ime ilaussortångorner- me nunat tamalåt pernuserdlungniartartuisa isumaKatiging- niarnigssåt, kisiåne Danmark utarKigatdlarniartoK agdlagtoK Hervard Merved København (RB-special) europamiut peKatigigfigssudnut Danmarkip ilaussortångorneratigut inatsisinik atortitsinermut OKartugssautitat maligtarivdluinarpåt pi- nerdlugtarnermut tungassutigut ingerdlauseu. kisiåne tdssauneruner- pa soKUtigingningneK „alapernaisernerussoK" nunat tamalåt peruuser- dlugtuliorniaKatigigfigssuisa soKUtigissaicarfinut Danmarkip ilautine- Kalernigssånut årdlerKUtigingningnermingarnit. pissutsit sutdlunit atukaluartit- dlugit nunat kigdlinge agpakaru- minartuput pinerdlugtugaluardlu- nilunit. politit pissortåta E. Hei- de-Jørgensenip nautsorssutigå ta- komariat åmalo nunane avdla- miut sulissartut tikiussortut a- merdliumårtut. tamatumalo nag- sataringitsorsinåungilå nunane avdlamiut Danmarkime piner- dlugtuliortarnerisa amerdlinig- ssåt. taimåtaoK danskit nunane avdlane inatsisinik uniorKutitsi- 22 nerisa amerdlinigssåt ilimagissa- riaKarpoK. Heide-Jørgensen isumaKarpoK nunat tamalåt politivisa kåtuv- fiat Interpol nunat fællesmarked- imut ilaussortaussut Kulit tamar- mik ilaussortauvfigissåt pilertor- tumik årKiaginginertaKångitsu- migdlo suleKatigineKalisassoK perKuserdlugtuliortartut kåtuv- figssuisa akiorneKarnigssåinut ta- måna pissariaKarmat, tamåkume Kavsérpagssuartigut nunat kig- dlinge akornutaussutut issiginagit sapiserujordlune igpikarniagag- ssåinartut issigissarmatigik. danskit ingmikut politéKaler- nigssåt pir.erdlungniartarnermut taimatut pissusilingmut ingmikut suliaKartugssanik, imaKame EF angnertusissax taimaisiomigssa- mut pissariaKalersitsisinaungmat, pilersitsinigssaK politit nålagåta pissariaKarsoringikatdlarpå. ta- matumunga ilåtigut pissutauvoK ingerdlausigssaK nunat avdlat år- dlerKUtigissåt ugperigamiuk, ki- siåne åma pissutigai danskit poli- tivisa inugtalersugaunerånut tu- ngassut ingmikut itut. tamatu- mane pineKarput atorfinigtartut nutåt ikileriamere, Kångiutor- tarnerup migdlisineKarnera åma- lo politérpålugssuit soraerningor- tugssångortut (politit 50 procenté 50 sivnerdlugit ukionarput). EF-ime politit Tuluit-nunåne Danmark peitati- galugo naluneKångitsutut EF- imut ilångutume avdlaussumik nangåssorsimaneKarpoK. Kåuma- tit ardlagdlit matuma sujomati- gutdle Tuluit-nunane politit tu- såmassarssuit New Scotland Yard-ip pencuserdlugtuliorner- mut ingmikortoKarfia ingmikut agdlagfigtårsimavoit fællesmar- ked-ime suliagssat pivdlugit. utar- Kisaugatdlartumik Interpol ikior- tigalugo agdlagtuilersimåput nu- nat tamalåt aningaussanut tu- ngassutigut perKuserdlugtartuinik sagdliunerussunik tamanik. isumangnåisorineK asulérsoK Parisime Interpol-ip najugarisså- nut pingårnermut sujulerssuissoK, generalsekretær Jean Nepote. Pa- ris, ungasingitsukut Scotland Yard-ime sujulerssuissunut osa- lugiarpoK. erKartorsimavai periar- figssat nunat tamalåt pencuser- dlungniartartuisa EF-ime angner- tusisimassume atugagssarisinau- ssait, pingårtumik suliagssaKar- fingne aningaussarsiornermut ni- uvernermutdlo tungassune. tamåko „Kilemiussamårdlune perKuserdlugtuliornerit" Dan- markime jlisimavdluarsimångila- vut, tåssame EF-ip iluane ang- nertussusiligtut angnertutigissu- mik. ukiune kingugdliunerussune pinerdlugtuliortameK taimatut pissusilik malungnartumik Kag- fariartuårsimavoK pigssarsiarine- Kartut angnertusimavdlutik påsi- neKartartutdlo procentiat angni- kitsuinauvdlune. isserttissagssåu- ngilaK perKuserdlugtuliomiat i- luarsartussivdluarsimassorujug- ssungmata åmalo silagssorigsunik tutsuviginartunigdlo tunuleKuta- Kardlutik iliniartitauvdluarsima- ssunik. sujunigssamut tungassut nutåt avisimut uvdlut tamaisa sarKU- mersartumut „The evening Stan- dard" Scotland Yard-ip EF-ime ingmikortoKarfiane sujulerssui- ssoK politikommissær James Cra- ne OKarsimavoK, fællesmarkede angmaissussoK sujunigssamut tu- ngassunik nutårdluinamik per- Kuserdlugtuliortunut akiunerme. — pututitsiniardlune niorKute- Karfik nunat ardlåne pilersine- KarsinauvoK, nuname avdlame niuvernigssamik isumaKatigissu- teKarsinauvdlune, nuname av- dlardluinarme akilissarsinauvdlu- ne åmalo nunamut avdlardluinar- mut niomutigssanik tunissaKar- t.ardlune, taima OKarpoK. — tai- maisiortut kingusigpatdlålersina- go påsiniarnigssåt ajornakusorto- rujugssusaoK. Københavnime politit pernu- serdlugtuliortunut ingmikortOKar- fiat pernaulåne tamatuminga ma- lugingnerKårtugssaK nunat tama- låt pinerdlugtuliornere Danmarki- me atutilerpata Scotland Yard- itut årdlerKuteKartigingilaK. ing- mikortoKarfiup sujulerssortå kri- minalkommissær C. Th. Dyrsted OKarpoK angutit pingasut nuna- nut avdlanut tungassutigut sulia- Karterérdlugit, tamånalo nåmag' katdlåsassutut isumaKarfigineKar- poK. politit Kutdlersåt E. Heide-Jøf' gensen Københavnime Interpol- ip agdlagfia avKutigalugo tuluit politivinut pinerdlugtulerissartu- nut generalsekretær Jean Nepotep OKalugiautånik pigssarsisimavoK- „erKarsauterssutåinait“ * — isumaKarnarpoK emarsauter- ssutåinauluatsiartut, taima onar- Pok. isumaKarpunga politinik ingmikut itunik EF-ime atugag- ssanik pilersitsisavdlune pissaria- ; KångitsoK. isumaKarpunga piner- ; dlugtuliortameK fællesmarkedip ] imaKa nagsatarissagsså akiorsi- ; nauvdlutigo ikiutigssat pigerigka- vut atordlugit. malungnarsigpat isuma tamåna erKungitsussoK so- j runame aperKut tamåna isuma- | liutigissariaKarparput. E. Heide-Jørgensenip nalungil^ nunane avdlamiut perKuserdlung- niartartut ajornånginerujugssu- armak Danmarkimut autdlarsi- nåusassut imaKalo pisiniarfiuti- ligtut pilersinauvdlutik. danskit EF-imut ilaussortauler- neratigut nunat ilaussortaussut inugtait akornuteKångitsumik su- livfeKarsinauvdlutigdlo sumilu- nit EF-imut tungassume najugag- ssisinaulisåput. måna tikitdlugo k sulivfigssarsiortut kisimik Dan- markimut autdlarsinautitaugalu- arput sulinigssamut akuerssisså- mik pigissaKarérsimagunik. kisiå- ne EF-ime inugtaussunut suliv- figssaKarnermik akuerssissut piv- : dlugo påsingningneK atorung- naerdluinarpoK. Kåumatit pinga- sut sivnerdlugit Danmarkimigi- nåsagunik akuerssissumik sule pi- ssariaKarput, kisiåne piumassar- tik nåpertordlugo Kanordlunit ag- tigissumik sulisinåuput OKartug- ssautitat aperingikaluardlugit. Danmarkip åmalo nunat EF- : imut ilaussortat akornåne agdla- gartanik kinåussusermut ilisar- nautinik nåkutigingningneK atati- neKåinésaoK, kisiåne tamåna isu- mavdluarpalårnerinauvoK. tunga- vigssatigut inussutigssarsiorfig- ssaKångitsut, aulakortut imalunit : nunat avdlamiut pinerdlugtulior- niartartut (EF-ime inugtaussut i- nugtåungitsutdlunit) Danmarki- mukarnigssamut itigartineKarsi- nåuput, kisiåne piviussut takuti- ^ påt åssigmgitsut tamåko pingasut taimåitoK kigdleKarfingnik Kå- * ngissartut. 100 procentimik isu- mangnaitsumik nåkutigdliniaråi- l ne sulissorissat amerdlisineKarta- } riaKarput månékorpiaK nalerKU- tingitdluinartumik. nunat tamalåt pinerdlugtulior- niartartuisa Danmarkip EF-ime ilaussortatut sulinigssånut akiu- j nerme Interpol isumavdlutigssa- tuauvoK. sujuligtutit årdleritsang- nartut erKortussut påsinarsigpata ; Danmarkime politit atorfigssaKar- titorujugssusavait pilertortumik tatiginartunigdlo nunanit EF- imut ilausscrtaussunit avdlanit nalunaerutit pivdlugit inuit atau- siåkåt, sutdlivit, aningausseri- vingnik atåssuteKarnerit avdlar- pagssuitdlo. nalunaerutit tamåko taimågdlåt pigssarsiarineKarsinåuput politit nangmingneK kåtuvfiat, Interpol, avKutigalugo, tåukume avarKUSsi- ssarmata nunat nålagkersuiner- mut tungassutigut nangmingneK akunermingne kussaginginere a- * varKutdlugit, tåukulo taimågdlåt tungåssuteKartarput inatsisinik u- ; niorKutitsinernut åmalo inatsisi- nik uniorKutitsissunut. ajornartorsiutit nalåukumågag- : ssarigunagkavta pitsaunerpåmik akikinerpåmigdlo anigorniarne- narnigssånut imaKa avKutigssåu- sacK (ajcinåsångigpat) Interpol-iP angnertusarneKarnera pitsångor- tagauneralc, tåssame Interpol nu- nane 114-ine ilaussortaKarmat. téssalo isumagssarsiat ilåt politit pisscrtåta pigisså. é ' Ulli! Det transportable el-værk Ingnatdla- gialiorfik angatdlåta- gaK ED 250 /E 300 E 800 SarfagssaileKivit- HON DAgssa i leKi vit EG 1500 E E 4000 Type ED 250 Jævnstrøm E 300 E 800 Veksel-jævnstrøm ED 1000 Jævnstrøm EG 1500 E Vekselstrøm E 2500 E 4000 Vekselstrøm - Jævnstrøm Spænding 6 V 12 V 24 V 220 V 12 V 220 V 12 V 12 V 24 V 220 V 220 V 220 V 12V 24V 12V 24V Ydelse 9 AMP 14,5 AMP 9 AMP 300 W 8 AMP 800 W 8 AMP 40 AMP 1500 W 2500 W 4000 W 4,2 AMP 8,3 AMP Frequenz 50 Hz ± 1,5 % 50 Hz ± 1,5 % 50 Hz ± 1,5 % 50 Hz ±1,5% 50 Hz ±1,5% Tankindhold 2 Itr. 2 Itr. 2 Itr. 3 Itr. 3 Itr. 9 Itr. 13 Itr. Benzinforbrug 0,4 Itr./time 0,4 Itr./time 0,6 Itr./time 1,2 Itr./time 1,2 Itr./tme 1,8 Itr./time Dieselolie ca. 2 Itr. pr. time Vægt 18,5 kg 18,5 kg 35 kg 45 kg 40 kg 79 kg 187 kg Er De i strømnød - er De i HOlMDAnød. Generalagent: Tingleff & Mathiassen A/s STRANDGADE 44 . 1401 KØBENHAVN K . TELEFON (01 27) ASTA 765 Autoriseret lagerførende forhandler af HONDA el-værker, stationære motorer og påhængsmotorer. TAGE SCHJØTT ■ NARSSAK NOTA-BENE ■ GODTHÅB. j

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.