Atuagagdliutit

Ukioqatigiit
Ataaseq assigiiaat ilaat

Atuagagdliutit - 12.02.1976, Qupperneq 26

Atuagagdliutit - 12.02.1976, Qupperneq 26
 Kalåtdlit-nunåne arnex Dansk Kvindesamfundip atuagag- ssiå „Kvinden og Samfundet" (ar- naK inoKatigitdlo) normumik au- lajangersimassumik najorKuta- lingmik sarKumersitsisimavoK nu- nane kinguarsimassune arnat a- jornartorsiutait sangmivdlugit. a- visime agdlauserissat ilagåt ka- låtdlit arnat peKatigigfisa kåtuv- fiåne hcvedbestyrelsime ilaussor- taussup Helene Risager-ip, nung- miup agdlagå. navsuiauteKarfigi- simavå Kalåtdlit-nunåne arnat tatissaussutut ajornartorsiutait, a- ningaussarsiornikut sulivfigssua- Karnikutdlc ineriartornerme nu- narput Danmarkimut atåssuteitar- dluinarneragut. Helene Risager-ip agdlagå åssilivdlugo ilångupar- put: kalåleK arnaK inoKatigingne inuniarnerme pigssanut agsor- ssuaK suniuteKartuåinartusima- vok. piniartoKarfingne inonati- gingne — sulilume taimåitoKar- poK — suliagssat angumut arna- mutdlo åssigéKissumik avguatår- simassarput. angutit piniarniar- dlutik pigssarsiuissuput, arnatdlo pissat atortugssiagssartait neri- ssagssångordlugitdlo atissaliari- ssarpait. kalåleK arnaK nukagtitausimå- ngisåinarpoK, tamatigut tamanut sulissussinigssamik akissugssau- r.ermigdlo misigisimassorujugssu- ssarpoK. ingmine sumivfine nale- Kåssutsinilo inoKatigingne tåuku- nungalo sulissussinermine påsisi- mavdluarpai. ineriartornerme kingumut avdloriarneK soruname ajornartorsiungineru- vck inoKatigit avatånit sunerne- Kånginerugatdlarmata. kalåtdlit inoKatigit avdlångortiterneKarne- råne pisimassume arnat imatut periarfigssaiarneKartigisimåput pisinaujungnaertugssaugaluardlu- gitdlunit. aningaussanik najorku- taKalerneK kingunenarpoK arnap suliåta sungitsutut issigissauler- neranik. atuartitseriautsip euro- pamiutut årKigssussap nukagpiar- Kat angnerutipai. angnerussumik iliniarnigssaK taimågdlåt nukag- piarKanut angutinutdlo angma- vok, taimalo ineriartortitsineKar- titdlugo kalåleK arnaK sorpagssu- artigut KimatauvoK kingusingne- rulerdlune. arnat ilarpagssuisa ingminut tatiginertik arnatutdlo atarKinertik ånaissarpait anguti- nut inoKatigingnutdlo inugsiauti- nguinardlutik, inoKatigitdlo uv- dlume agsut angutinit aulajangiv- figissåuput. arnat atupilugåuput avatåningånit sunerneKarneK, angut akigssarsiortoK, nuliardlo akimarpalugtoK, pigssarsiuisso- Kåinardlune Kitornaminik peror- saissoK suliagssanutdlo artornar- nernut kivfalersordlune, suningit- sortugssausimångilaK. ajoraluar- tumik ukiorpagssuarne tåuna ar- nanit åssigerusungneKalersima- VOK. Kalåtdlit-nunånilo igdloKarfior- palårsaineK kinguneKarsimavoK, ilaKutarit nalinginaussut inup a- tautsip akigssarsiåinainik napasi- naujungnaerdlutik. arnat akig- ssarsioKataussariaKalerput, tai- mailivdlune arnaK mardloriåumik nangmagagssaKalerpoK. arnat angutitdlo ingmikortitau- nermikut malungnartitaunerat Kalåtdlit-nunåne maggusimaKaoK. uvdlume arnat angerdlarsimav- fingmik avatåne sulivfigdlit igdlu- mingne suliagssat ikilisinagit nå- kutigiuarpait. ingassagtumik su- liaKartitåuput, tåssa avatåne su- livfingmingne igdlumingnilo nå- magtunik nåmagsingnigsinaussa- riaKaramik. G.A.S. — kalåtdlit sulissartut kåtuvfiat, Kalåtdlit-nunåta LO-a — OKarigsårniartarpoK angutit ar- natdlo åssigingmik akigssarsia- Karnerardlugit. najorKutamigume taimåikaluarpoK. suliagssat sordlo assaissuneK, fabrikine sulineK, niuvertarfingne niuvertitsineK ikiortaunerdlo mérKanut paor- Kingnigtarfingne arnåinangajang- nit ingerdlåneKarput, iliniarsima- ssunatik akilernerdlugauvdlutig- dlo. KularnéngilaK pissutaussoK angutit isumaKatigingniartartut akigssarsiagssanik amat suliåinik påsisimassaKarKalårpatdlårmata, arnatdlume atugardliornertik ni- pangersimavfigivatdlårpåt. anånat mérKatdlo ajornartorsiorput uvdlume ardlalingnik arnat ilini- arfigssaKalersimåput nutånik, sordlo socialmedhjælperitut, bar- nemedhjælperitut sundhedsmed- hjælperisutdlo, kalåtdlinutdlo ili- niarfigssat tamåkua arnåinanga- javingnit pilerigineKarput. tamå- na Kangatut erKarsartautsimik pi- ssuteKarunarpoK. peKatigalugo tåuko taigorneKartut ima akiler- nerdlugautigaut, angut tamåku- nunga piginåussusilik taimatut iliniarniarnaviarane. tåssame ila- Kutat akigssarsiatigut tamåkunu- na pigssaKartitausinåungitdlat arnatdlo nangmingneK taimak avigsårtitausimanerme maggusi- matigiputaoK, isumaKardlutik ila- Kutarit angumit pigssarsiorneKar- tugssaussut, tauvalo nuånårutigl- nartardlugo saniatigut aningau- ssanik ikiutilårtarsinaunertik. sulivfigssaKarniarnerme arna- nut neriunartoKarpatdlångilaK. taima ineriartorsimaneK tamar- me, kinguneKarsimassoK arnat a- ngerdlarsimavfingmik avatåne a- kilernerdlugaunerpånik sulissa- riaKalersimanerat, agsut inoKati- gingnut tamanut suniusimavoK. periarfigssaKarpatdlårsimångilaK angajorKåt tamarmik angerdlarsi- mavfiup avatåne sulivfeKartitdlu- git mérKat angajomånit nåkuti- givdluarnigssåt. peKatigalugo ka- låtdlit iliniartitsinernut iliniarsi- massut ikigpatdlårput, tåssalo mérKat mérKanut paondngnigtar- fingnut atuarfingnutdlunit pigå- ngamik takornagarivdluinagka- mingnik avatangisseKalersarput. tåssa mérKat ineriartornerme tai- måitume erKorneKarnerpaussar- put. arnatut misigisimaneK Kalåtdlit-nunåne arnat suliniarfi- gineKautituaråt årKigssussamik arnanut iluaKUsersuiniarfik, tåssa arnat peKatigigfé. nunavtine ka- titdlugit 56-inik arnanut peKati- gigfeKarpoK; kdtuvfeKardlutigdlo 1500 migss. ilaussortalingmik. (å- ssigå arnat 15 Kångerdlugit ukiug- dlit tamarmik 10°/o-é). arnanut suliniarfigtut kisiving- me (ukiut 25 matuma sujornagut autdlartitoK) pingåruteKartuvoK suniuteKaKalunilo, måssa måna nutångorsartariaKaleraluaKalune årKigssuterKigdlunilo. taimåitu- mik erssiutauvdluarpoK kalåtdlip arnap moderneussup uvdlume Ka- noK atugaKarneranik: amerdla- nertigut nangminerssornerunig- KVINDEN li OG SAMFUNDET r* Forsiden af temanummeret om u landskvindens problemer. agdlauserissat nunat kinguarsima' ssut ajornartorsiutåinik sarkå. ssamut iliniarKalårsimavoK, angu' mit suliagssaKarneruvdlune tal' måitumigdlo nukigssanik sivne- Kartortarane nutarterniarnigssa- mut, angutinitdlo nautsorssutigi' neKarKalårtardlune, angutip inui' aKatigingne ingerdlatsiviussut o- KausigssaKarfiginerungmagit P*' ngårutigdlit tamaisa. arnat inusungnerussut kingug' dlit arnat peKatigigfinut avinga' rusimåput taimåitumigdlo nutå- ngorsarsinaunere periarfigssaki' nerulersitdlugit. kiap kina anupa naligigsitaunermik ernarsautit ta- marmik Kalåtdlit-nunånut tunid' ssatut avatånit pissarput. „1948-me Kalåtdlit-nunåne ar- nat téssångåinartumik Kinersisi' nautitaulerput, sordlo ardlåt er- KarsarsimassoK" „tåssa måna ar- nat Kinersisinautitaulernigssåt nåmaleKaoKl tamåna påsisimaga' luaruniko påsingikaluarunikulO' nit soKutéungilaK". (Mikael Gam-ip atuagkiånit: Kalåtdlit-nunåliaråine — nipivig' tariaKartarpoK). (kalåtdlit angutit Kinersisinautitaulerput 1909). måna tikitdlugo arnaK atausi' naK landsrådimut Kinigausinausi' mavoK, akerdlianigdle kalåtdlit kommunalbestyrelsine 16-ine ar- nat 20 ilaussortauvdlutik, tåukulo ilait pingasut borgmesteriuvdlu- tik. inuiagtut misigisimaneK ukiorpagssuarne Kalåtdlit-nunåne erKumitsuliornikut suliat, nunane avdlane ilisimaneKalersimassut a- ngutåinangajangnit suliausimå- put, arnatdle agdlapalågait kussa- nartuliaitdlo uvdluinarne atortu- ne takugssaussartut iluamik erKU- mitsuliatut issigiumaneKarpiara- tik. uvdlume kalåtdlit titartaissar- tut arnarpagssuarnik ilaKalersi- måput. sordlo åssersutigalugo Aka Høegh, kigartuissartoK K’unerséK Rosing, åssilissartoK, avdlatdlo uvkusigssanik Kiperuissardlutik. ukiorpagssuarne kalåtdlit iler- KutoKarisimavåt, avdlap KutdliU' nerussup aulajanginigsså utanci- ssardlugo. måna, kalåtdlit inuiagtut misi' gisimalernerat nukigtungordluni- lo nutåjungmat, sårdlo avdlat tu- nuarsimårnerutitaussariaKalersi- massut, sordlo arnat angutitdlo ingmingnut issiginerat. Kalåtdlit-nunåne sorpagssuit nagdliussorsimåput Kagdlerautl' nartut, ineriartornerdlo sordlane- riångitsordlunit nutåt autdlarteré- raraut, tåssa silarssuaK avatangi' sserput nangmineK ingerdlagame- Helene Risager. Annoncér i GRØN LAN DSPOSTEN OPTAGELSE PÅ JORDEMODERSKOLEN PÅ RIGSHOSPITALET, KØBENHAVN oktober 1976 og foråret 1977 I jordemoderskolen begynder et nyt 3-årigt uddannelse for 30 elever i begyndelsen af oktober 1976. Ansøgningerne om optagelse skrives på et særligt ansøgningsskema som udleve- res fra Arbejdsmarkedskontorerne eller hos kommunekonto- rerne på steder hvor der ikke er Arbejdsmarkedskontor. An- søgningsskemaerne skal foreligge hos Uddannelsesinspektøren i Godthåb senest 20. februar 1976. Blandt ansøgerne vil også blive udtaget 30 elever til et hold, der forventes at skulle opstarte ca. april 1977. Adgangsbetingelser: Ansøgere skal være fyldt 20 år, men må ikke være over 30 år og skal enten have et tilfredsstil- lende afgangsbevis fra 9. klasse (eller have gennemgået et 5-måneders kursus på anerkendt højskole). På grund af stor søgning til denne uddannelse skal det nævnes at man anbefaler at ansøgeren har realeksamen med pæne karakterer i fagene dansk, regning og fysik/kemi, samt mindst et års praktisk arbejde i huset, på en institution, sygehus eller lignende vil være en fordel. Tilfredsstillende helbredsattest herunder tuberkulose og tandlægeattest (helbredsattest og tandlægeattest skal først indsendes hvis ansøgeren bliver optaget). Andre krævede (ifølge oplysningerne) attester skal vedlægges ansøgningen. UDDANNELSESINSPEKTØREN den 3. februar 1976 HANDELSKOSTSKOLE IKAST HANDELSKOSTSKOLE SØNDERPARKEN 21 -7430 IKAST Lærlingeskole-handelseksamen-fagprover-specialkurser inumarigsarKigit —-------------► frisk op igen med niorKutigssiarsik Carlsberg-imérsoK et kvalitetsprodukt fra Carlsberg 26

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.