Atuagagdliutit

Ukioqatigiit
Ataaseq assigiiaat ilaat

Atuagagdliutit - 12.12.1984, Qupperneq 19

Atuagagdliutit - 12.12.1984, Qupperneq 19
ut aamma oqaluttuaqarput inum- mik iikkat ammit tunuaniilluni nu- nap iluanut aqqartumik. Nammi- nerooq naluaa qanoq ililluni taa- maalisimanerluni kisiannili naluna- gu anersaanit attaveqarfigineqarsi- malluni. Taamani aqqaqqaarami Sassuma Arnaa najorsimavaa taa- maalimmallugooq piniagassat tak- kuteqqipput kaannerlu qaangiullu- ni. Oqaluttuani taakkunani takune- qarsinnaavoq angakkunngoqqaar- tut inuit pisariaqartitsinerat ajor- nartorsiornerminnilu atorfissaqar- titsinerat naapertorlugu pinngorsi- masut. Angakkut taakku siulliit pinngorput inuk ikiorumallugu, nappaateqartarnerani ikiorseru- mallugu inuullu nerisassaqartuar- tariaqarnera eqqanaarniarlugu. Naggueqatigiinni uagutsinni a- ngakkup isumagisassaani inuup atorfissaqartitsinera qitiuvoq. Angakkunngortarneq Naggueqatigiinni angakkunngor- sinnaaneq kimulluunniit amma- voq. Taamaakkaluartoq kinaaga- luartorluunniit piginnaanermik tu- nineqarsimanngilaq angakkun- ngorsinnaanissamut. Nalinginnaa- sumik upperisaavoq meeqqat ilaat inunngortartut angakkussaareerlu- tik taamatullu imaaliinnarluni a- ngakkunngortoqarsinnaanngitsoq. Siuliani taariigarput angakkorsuaq Aua oqaluttuarpoq suli naap ilua- niilluni angakkussaalluni paasine- qarsimalluni. tassagooq naartujaa- nermi nalaani angajoqqaami arlaat allernermik unioqqutitsisimagaa- ngat assut naap iluaniilluni naam- magittaalliortarsimagami. Taama- tuttaaq aamma »Angakkortalis- suit«-ni taaneqarput Avgo Ajijak- Angakkoq Masailsiaq A vanersuar- mi 1909-imi assilisaq. Hu angakkussaareerlutik inunngor- simasut. Angakkussat ilaat inuuginnar- tulli angakkunngornissaat paasine- qartarpoq, ilaannili ilaasa kingusis- sukkut aatsaat paasisarpaat angak- kussatut inuusimallutik. Soorlu eq- qumiitsunik sinnattortarnerit, su- nilluunniit eqqumiitsunik naapita- qartarnerit qulaartarpaat angakku- tut piginnaaneqarnissamik tunine- qarsimaneq. Aamma ilaanni a- ngakkussat taamaattuunissamin- nilli malugisaqarsimanngitsut tas- sanngaannartumik toornanit pula- neqarsinnaasarput. Knud Rasmus- sen Inuit Nunaannik kaajallaania- lutsilluni pulaneqartunik arlalinnik naammattuuisarsimavoq, soorlu Netsilimmiu Tarraijuk pulaneqar- mat eqqissisarniarlugu angutit arla- lissuit najummisariaqarsivaat, pu- laneqartunngooq pulaneqarner- minni nukittupiloortaqimmata. Angakkussattaaq uumasut aq- qutigalugit angakkussaanerannik nalunaajaaffigineqartarput. Nivi- atsian piniarniartilluni aavermit saassunneqarluni sikup ataanut qil- lugussaasimavoq. Qillusimatillugu aarrup tuugaarmittarlugu paasima- vaa najungasui nallorlugit, puai putoorlugit niaquatigullu ikilersite- rujussuarlugu. Paatereersoq pinia- qataasa qaqikkamikku illuikkiussi- mavaat toqutserfissaanik. Ulluni pingasuni Niviatsian illuikkami na- lareerluni ajorunnaavissimavoq angakkorsuanngorlunilu aavermik toornalik. Angakkussaareerlutilli inun- ngortut tamarmik nammineerlutik angakkussaanertik paasineq ajor- paat. Arlalippassuarnik oqaluttu- aateqarpugut angakkooreersut si- unnersortigineqartarsimasut a- ngukkunngorsinnaaneq paasiu- mallugu misilikkumallugulu. Soor- lu Alaskami Tunumilumi angak- kooreersut akilerlugit siunnersorti- tut atorneqartarsimapput. Avaner- suarmi angakkunngorsinnaaneq paasiniarlugu misilittarneqarsin- naasut assigiinngitsut misilittarne- qartarsimapput, taamatullu misilit- taanermi angakkooreersut qanoq iliuu seqarnissamik siunnersortaa- sarsimapput. Netsilimmiuni aam- malu Tunumiuni angakkooreersup nukappiaraq arfineq-marlunnik arfineq-pingasunik ukioqalersima- soq attaveqarfigisinnaasarpaa a- ngakkussarnermik ilinniaqqullu- gu, ilinniartilersarlugulu angakkup iliuuserisartagaanik assigiinngitsu- nik. Taamatut saaffiginnittarnermi qularnanngilaq angakkooreersut takusinnaasaraat saaffigisartik a- ngakkussatut piukkunnaateqar- toq, oqartarpullu taama saaffigin- nittarlutik »pissaanerit annersaasa kinguaariinni pigineqartuarnissaat siunertaralugu.« Angakkunngortarnertaaq ki- ngornuttagaanngilaq — tassami si- uliani taareerparput kinaluunniit a- ngakunngorsinnaasoq. Kisiannili naluneqanngilaq arnat angutil- luunniit qitornamik ilaat angak- kussatut perorsartaraat. Tunumiu- ni nalunngilarput meeraanerminni annikiliuuteqarsimasut alliartor- nerminni angakkussalersarsima- sut, siulimik piginnaassusiat atiu- mallugu toornanik ikiortissarsior- Aarnuaq Ajumaaq qernertunik talilik assal illu attuigaangami toqutsisar- toq, Karalip titartagaa. tarsimallutik, aammalu ilaat na- luungiaanerminnit angajoqqaa- minnit angakkussiaasarsimasut, angakkussiaagamik qinerlutik i- nooqqullugit. Angakkunngortut qaamanermit pulaneqartarput. Qaamaneq tupin- nartoq angakkunngortup timimini, niaqqumini qaratsaminilu malugi- sarpaa; qaamaneq tupinnartoq nassuiarneqarsinnaanngitsoq, in- neq qaammarissoq taartumiluun- niit takusaqartitsisinnaasoq. A- ngakkoq takunnissinnaalersarpoq taaraluartumi immikkoortitsisin- naalersarluni pisussanillu takunnis- sinnaalersarluni allat takusin- naanngisaannik. Siunissaq siumut isigisinnaasarpaa anngiarineqar- tullu qulaarsinnaallugit. Angak- kunngortup siullermeerluni qaa- maneq pissarsiarigaangamiuk toor- nani torlulaartarlugit malugilersar- poq soorlu illu qaliaartoq. Sumoru- jussuaq isigisinnaalersarpoq qaq- qanut allaat pitarlugit takunissin- naalersarluni, soorluli nunarsuaq tamarmi manissuinnarsuusoq assi- aqutaqarani ungasissorsuugaluar- tulluunniit takuneqarsinnaalerlu- tik. Suut tamarmik qulaartutut pis- suseqalersarput. Ungasissorsuit ta- kusinnaaginnarnagit aammattaaq tarnit nassaarisinnaalersarpai, tar- nit tillinneqarsimasut nanisinnaal- Iugit toqoreersullu nunaannit tarnit utertissinnaalersarlugit allaat. Tarnit toornallu ikiortit Nagguveqatigiinni upperineqarpoq avannaarsua najugarisarput uagu- innaanngitsunik assigiinngitsor- passuarnilli immikkut piginnaani- linnik inoqartoq. Suut tamarmik tarneqarput: Silaannaq, imaq nu- nalu. Uninngavigisatsinnit avataar- suanut suut tamarmik tarneqarput, tarnillu taakku taasarpavut lnua. Inuaqartitsineq nunatsinniit Ala- skap kujaterpiaa angullugu upperi- neqarpoq. Aammattaaq tarnit a- taasiakkaaginnaratik uagutsitulli inuiaqatigiittut inuusinnaasarput, soorlu Innersuit (Alliarutsit) tinit- tarnerup killingani nunap iluani i- nuusut. Tarnit imlt. Inuat ilaat ta- kuneqarsinnaasarput pulaarneqar- sinnaasarlutillu, soorlu Qaamma- tip lnua. Ilaat mikisuarannguup- put, ilaat akunnallutik ilaallu angi- soorsuusinnaasarlutik. Tarnit ilaat uagutsinnut assingusumik isikko- qarput ilaat uumasunut assingune- rullutik. Tarnit inussiarnersuinnaasan- ngimmata akornusiisinnaasaqalu- tilli uagut inuit imminut illersorsin- naaj umalluta malittarisassaqarpu- gut, soorlu allertarnikkut, paqumi- suttarnikkut, serrasarnertigut il.il. Inuinnarnit allaavoq angakkoq, taanna tarneqartunik allanik ikior- teqarami toornanik taasartakkat- sinnik. Pissaanerit inuit aqussin- naanngisaat inuunitsinnilli kallu- aassut attaveqarfigisinnaajumallu- git angakkoq inuit pissaanerillu akunnermiliuttoraat, taamatullu suliaqarnermini toornanik ikiorte- qartarpoq. Toornat angakkup toornarisar- tagai assigiinngitsorpassuupput ta- marmik immikkut piginnaaneqar- tut atorfeqartullu. Immikkut oqaa- seqarput inuilli oqaasii paasisin- naallugit atorsinnaallugillu. Oqalo- rissorsuuppunngooq oqaasissa- minnillu tulleriiaarillaqqeqalutik. Oqaasii assigiipput angakkoq sun- niuuguni, kinaaguni oqaatsit taak- korpiaat atorlugit oqaluffigineqar- tarluni. Imaakkajuttarpoq toornat nam- mineerlutik angakkussartoq ornit- taraat, imatut paasillugu toornat ornigunnavianngitsut anguniaga- qartumut ilungersuuteqanngitsu- mut. Tusartarparput toornat a- ngakkussaritik suleqatissaminnik tikitsisarnerat imaannaanngittaqi- soq, ilami tikinneqartarnerminni tamatigorluinnangajak ersiortitaa- saqaat misillertinneqartaqalutillu. Angakkuvissuanngortut — angak- kunik puulinnik taaguuteqartitaa- sut — nanoq aaverlu ataatsimoor- tillugit toornaliuttarpaat tikinne- qaqqaarnerminni ersiortitaasaqa- lutik. Angakkut toornanit nuanna- rineqartut toornarpassuaqarsin- naasarput naluneqanngilarlu toor- nat amerliartortillugit angakkup pissaanera alliartortartoq. Oqaatigineqareersutut toornat — aamma angakkup pequtaanik taaneqartartut — pissaanerit er- sinngitsut inuiilu akornanni attave- qartitsisuupput, illersuisuupput a- ngallasisuullutillu. Toornat pikko- rissut ikiuukkumatuullu ilagaat (Kup. tugdl. nangisaoh) NR. 50 1984 19 AIUAGAGDLIUT1T
Qupperneq 1
Qupperneq 2
Qupperneq 3
Qupperneq 4
Qupperneq 5
Qupperneq 6
Qupperneq 7
Qupperneq 8
Qupperneq 9
Qupperneq 10
Qupperneq 11
Qupperneq 12
Qupperneq 13
Qupperneq 14
Qupperneq 15
Qupperneq 16
Qupperneq 17
Qupperneq 18
Qupperneq 19
Qupperneq 20
Qupperneq 21
Qupperneq 22
Qupperneq 23
Qupperneq 24
Qupperneq 25
Qupperneq 26
Qupperneq 27
Qupperneq 28
Qupperneq 29
Qupperneq 30
Qupperneq 31
Qupperneq 32
Qupperneq 33
Qupperneq 34
Qupperneq 35
Qupperneq 36
Qupperneq 37
Qupperneq 38
Qupperneq 39
Qupperneq 40
Qupperneq 41
Qupperneq 42
Qupperneq 43
Qupperneq 44
Qupperneq 45
Qupperneq 46
Qupperneq 47
Qupperneq 48
Qupperneq 49
Qupperneq 50
Qupperneq 51
Qupperneq 52
Qupperneq 53
Qupperneq 54
Qupperneq 55
Qupperneq 56
Qupperneq 57
Qupperneq 58
Qupperneq 59
Qupperneq 60
Qupperneq 61
Qupperneq 62
Qupperneq 63
Qupperneq 64

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.