Atuagagdliutit - 08.04.1987, Qupperneq 2

2
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 15 1987
SarfartoqKalaallitNunaannialianaannerpaat ilagaat. Umimmaqarfiuvoq. Maniitsupkommunalbestyrelsiata ta-
manna 1977-imili eqqissisimatilersimavaa, eqqissisimatitsinerlu taanna namminersornerullutik oqartussanit ki-
ngusinnerusukkut akuersissutigineqarsimavoq.
Sarfartoq er et af de mest naturskønne områder i Grønland. Og et af de steder, h vor moskusoksen lever. Maniitsoq
kommunalbestyrelsen harfredet området allerede i 1977, og senere er dennefredning blevet stadfæstet af hjemme-
styret.
Maniitsup eqqaani niob-isiornissaq nangaanartoqartuarpoq:
Ujarassiuut n alun aar put
Sarfartumi ulorianartunik
qiimgorneqarsiimaasoq
Kommunalbestyrelsip kissaatigaa 1987-imi misissuinermi Sarfartumi uumasut
pinngortitarlu naliliiffiginiarneqassasut — Misissuisinnaatit aaner mut akuersissut
piaarnerpaamik aatsaat ukiaru tunniunneqarsinnaavoq
Qaartartorsuutip
68-iminakkarnera
TV-Aktuelt-imiissasoq
Qaartartorsuutipo B-52-ip Bylot Sundimi sikumut
nakkarneraniit ukiut 19-it qaangiuterianguallartut
ajunaarneq TV-Aktueltimi sammineqartussanngorpoq
taamani pisimasut paasisassarsiorfigineqassallutik
ilaatigullu sulisuusimasut napparsimalersimasut
oqaaseqartinneqassallutik
Eqqissisimatitaasup Sarfartup
niob-isiorfiginiarneqarnernik pi-
lersaarutit Maniitsumi kommunal-
bestyrelsip nangaanartoqartittuar-
pai. Aatsitassat pillugit aqutsiso-
qarfiup allakkiaasigut saqqummi-
unneqaqqammersutigut erserpoq
kommunalbestyrelsi pinngortita-
millu allanngutsaaliuiumasut kuk-
kusimanngitsut: Niob-imik piiaa-
nikkut pinngortitaq tamaaniittoq
qinngornernik ulorianartunik mi-
ngutsinneqarsinnaavoq, pinngorti-
tallu allatiguttaaq ajoquserneqar-
sinnaaneranut tunngasut piiaaso-
qalinnginnerani paasilluarneqaq-
qaartariaqarput.
Naalakkersuisut siulittaasuat Jo-
nathan Motzfeldt, Kalaallit Nu-
naanni aatsitassat pillugit siunner-
suisoqatigiinnissaaq siulittaasuu-
soq, sapaammi 5. april Mabiitsu-
miippoq kommunalbestyrelsi oqa-
loqatigiartorlugu. Siulittaasoq sin-
niisuuvoq Aatsitassat pillugit oqar-
tussaasoqarfimmut, namminersor-
nerullutik oqartussanut, Kalaallit
Nunaanni Aalisakkanik Pinngorti-
tamillu Misissuisoqarfimmut, Ka-
laallit Nunaanni Ujarassiooqarfim-
mut kiisalu GTO-mut.
Ataatsimiittoqareermat ataatsi-
moorluni nalunaarummi oqaatigi-
neqarpoq piffissami aggersumi i-
summanik saqqummiivigeqatigiit-
toqartassasoq, Aatsitassallu pillu-
git Oqartussaasoqarfiup kommu-
nip apeqqutigisartagassai akissute-
qarfigisassagai.
Pinngortitap oqimaaqatigiinnera
nalilersorlugu
Kommunalbestyrelsillu piumasari-
simavaa 1987-imi misissuinikkut
Sarfartumi pinngortitaq uumaso-
qassusialu nalilerniarneqassasut.
— Sananeqaatit qinngornermik
ulorianartunik akullit ukiuni mil-
liuunilinni pinngortitameereersi-
mapput. Tamakkua uumasunut
qanoq sunniuteqarsimappat? Pii-
aasoqalissagaluarpat uumasut qa-
noq pissagaluarpat? Tamakkuup-
put apeqqutit, kommunalbestyrel-
sip akissuteqarfigeqqaaqqusai,
Maniitsumi kommunaldirektøriu-
soq Keld Westergaard Børgensen
AG-mut oqarpoq.
Oqaatigaa kommunalbestyrelsi
ilisimatinneqarsimasoq 1987-imi
piiaasoqarnaviannginneranik. Ta-
manna kommunalbestyrelsimi nu-
annaarutigineqarpoq, isumaqara-
mik paasiniaaqqinnissaminnut pif-
fissaqarnerulissallutik.
Misissuinermi aningaasartuutit
Aatsitassat pillugit Oqartussaaso-
qarfimmit akilerneqarnissaannik
kommunalbestyrelsip piumasaa a-
kuersaarneqarpoq.
100.000 tons niob
aamma 180 tons uran
Sarfartup niob-eqarfia qaqqami
600 meterinik portussusilimmiip-
poq. Ujarassiuup Karsten Secher-
ip, Kalaallit Nunaanni Ujarassioo-
qarfimmeersup 1970-ikkut naaler-
neranni misissuineratigut niob-
eqarfik nassaarineqarsimavoq.
Aatsitassaqarfiup taassumap al-
lanit allaanerussutigaa, aatsitassaq
nunami annertunngitsumik kater-
suussimagami. Niob-ip aatsitassa-
tut sananeqaataa pingaartorujus-
suaq, pyrochlor-imik taaneqartar-
toq, tamaani annertoorujussuullu-
ni ippoq.
Tamaanili aamma uranilerujus-
suuvoq, pinngortitami isumaminik
akuusumik. Naatsorsuutigineqar-
poq tamaana 180 tonsit missaannik
uraneqarsimassasoq, tassa Narsap
eqqaani Kuannersuit uraneqarfian-
nit arfinileriaammik peqarnerullu-
ni.
Niob-imik piiaasoqarsinnaavoq
uran ilanngutinngikkaluarlugu.
Piiaanikkulli qinngornerit uloria-
nartut silaannartut radon-itut ilillu-
tik katagarsinnaalissapput.
Tyskit killiit aatsitassarsioqati-
giiffiat Frolich & Kliipfel Untergau
1990-ip naanissaata tungaanut mi-
sissuisuujumalluni qinnuteqarsi-
mavoq. Suliffeq arfillu taannasior-
nali akuerineqarpoq tamaani aal-
larnisaataasumik misissuisinnaati-
taalerluni.
Kalaallit Niuerfiat, KNI, tilbyder
alle private handlende at indgå en-
grosaftaler. Til gengæld giver KNI
de private handlende en årsbonus.
Engrosaftalen skal gælde for en 12
måneders periode. Der gives bonus
på 3 procent for fødevarer, choko-
lade, isenkramartikler, manufak-
turvarer o.s.v. og 1 procent for vin,
spiritus og tobak. Men der gives in-
gen rabat for øl og vand.
Der kan opnås årsbonus for køb
inden for KNI’s totale sortiment på
ca. 45.000 varenumre. En aftale be-
høver ikke at indeholde alle 45.000
varenumre, men en handlende kan
nøjes med at lave en aftale om een
varegruppe, såsom gryn, mel, suk-
ker, kaffe og the.
De private handlende har hele ti-
Pilersaarutit eqquutissappata — al-
laaserinninnerup nalaani Dan-
marks TV-mi suliumajunnaarto-
qarmat — taava amerikamiut qaar-
tartorsuutaata B-52ip brintbompe-
nik sisamanik useqarluni Thule Air
Base-p eqqaanut nakkarsi manera
TV-Aktuelt-imi sammineqassaaq
sisamanngornermi martsip 19-
ianni, aallakaatitassamilu Bent
Nørgaardip aaqqissorsimasaani
qaaqquneqassapput ilaatigut Risø-
meersut, Sundhedsstyrelsimeersut,
Organisationen til Oplysning om
Atomkraft-imeersut kiisalu sulisu-
usimasut napparsimalersimasut i-
laat. Tamarmik tassaasut inuit pe-
qatigiiffiillu folketingimi ilaasor-
tap Kaj Poulsenip (S) ministerinut
arlalinnut apeqquteqartarneratigut
piffissami sivisuatsiaami pisimasu-
mut tamatumunnga attuumassute-
qanerujartuinnarsimasut.
Timmisartoq 21. januar 1968-imi
Thule Air Base-p avataani Bylot
Sundimut nakkarmat siku putune-
qarpoq timmisartullu usigisai
brintbombet sisamat aserorneqar-
lutik.
Qaartartut qaanngillat, imaali u-
lorianaqisut annertoorujussuar-
mut siaruaapput — allaat immaqa
anorimit inoqarfinnut ingerlanne-
qarlutik. Erngiinnaq peqqissaartu-
mik saliisoqalerpoq. Timmisartup
aseqqui peerneqarput, aput piiar-
neqarpoq — piiakkallu USA-mut
nassiunneqarput.
Taamanikkut qallunaat 1000-it
missaanniittut Thule Air Base-mi
sulisorineqarput taakkualu ilaat
130-it missaanniittut kalaallillu pi-
niartut saleeqataapput. Qinngor-
nernit ulorianartunit eqqugaasima-
den haft mulighed for at købe varer
til engrospris ved køb fra KNI’s
hovedlagre, men KNI ønsker at
markere sig som en mere tidsvaren-
de grossist virksomhed, som lever
op til kundernes ønsker om pris,
forsyningssikkerhed og kvalitet.
Og for at leve op til de krav, er en
begrænsning af leverandører nød-
vendig, ud fra det synspunkt, at for
mange leverandører give dårlige
priser, forøgede lagre med lille om-
sætningshastighed og derved for-
øgede fragtudgifter. For alle disse
udgifter vil i sidste ende betyde for-
højede priser, blandt andet for en-
groskunderne, skriver KNI i en
pressemeddelelse.
Det er derfor KNI indfører års-
bonus. Og denne ordning gælder
ikke kun byens sortiment, men hele
sinnaanerat pillugu amerikamiunit
qallunaanilli ilisimasaqarluartunit
misissorneqartarput, allaat sorluui
salinneqartarlutik qoorsiorneqar-
tarlutillu taamanikkulli pinartunik
malussartoqanngilaq.
Sooq napparsimalerpat?
Ukiorpassuarni pisimasoq puigu-
gaasimasutut ippoq, taavali qular-
toqalerpoq. Qallunaat saleeqataa-
simasut arlallit napparsimalerput,
sorpiaaneri iluamik paasineqann-
gitsunik.
Pisimasoq 1986-imi tusagassiuu-
titigut saqqummiunneqarpoq, sule-
qatigiiffik OOA (Organisation til
Oplysning om Atomkraft)
Greenpeace-lu kalluupput. Oqaati-
gaat nappaatit sorpiaaneri nakor-
sat paasisinnaanngikkaat, nakor-
sallu tungaanniit erseqqissarneqar-
poq kræfteqalissutaasinnaasumik
ulorianartunik qinngorfigittoqarsi-
maneranut takussutissaqanngit-
soq.
Napparsimappulli, ullumikkullu
suli ilisimaneqanngilaq napparsi-
malersimanersut plutoniumimik
qinngorfigineqarsimanertik pissu-
tigalugu imaluunniit akuutissanik
allanik soorlu toqunarluinnartu-
mik beryliumimik sunnerneqarsi-
manertik pissutigalugu. Tamakku-
lu tassa TV-Aktueltimi sammine-
qartussanngorput. Taamaakkalu-
artorli Kaj Poulsenip ministerimut
suliffeqarfinnullu attuumassute-
qartunut apeqquteqartarnini unit-
sinnianngilaa, kimigiisertuarniar-
poq ajoqusersimasut — qimagaa-
sulluunniit — paasinarluinnartu-
mik nassuiaaffigineqarserlugit
taarsiivigineqarserlugillu.
KNI’s sortiment. Sådan en aftale
giver større forsyningssikkerhed
for KNI’s engrospartnere, som der-
ved kan begrænse deres lager af de
pågældende varer, og opnår et
mindre finansieringsbehov.
KNI skriver endvidere, at denne
ordning fra nytår 1988 vil blive per-
manent. KNI vil derfor med udgan-
gen af 1987 ikke længere yde rabat
på køb af varer uden for KNI’s to-
tale sortiment. Dog vil KNI som led
i servicen stadig levere enkelte varer
som kommissionsgods, men uden
rabat.
De private handlende forpligter
sig ifølge aftalen til at have KNI
som eneleverandør. En aftale skal
af regnskabsmæssige hensyn ind-
gås til den 1. i en måned, slutter KNI
sin pressemeddelelse.
KNI tilbyder private
handlende engrosaftaler
Til gengæld giver KNI de private handlende en årsbonus