Atuagagdliutit - 07.01.1997, Blaðsíða 15

Nr. 01 • 1997
15
^taa^g^c/é/'a É/C
GRØNLANDSPOSTEN
Katersugaasiveqameq piorsameqarli
A 11offr\nr WTonc nicf Qiciminf
Allattoq, Hans Kleist, Sisimiut
Nunatsinni kommunet assi-
giinngitsut katersugaasive-
qameq annertusiartuinnartu-
mik suliniutigalugu ingerlap-
paat. Katersugaasiveqameq
siunissami kommunenut ta-
manut takomariartitsinermul-
lu annertuumik pingaarute-
qartussaavoq.
Takornariaqarneq eqqar-
saatigalugu katersugaasive-
qameq ullumemit annertune-
rujussuarmik suliniutigisari-
aqartoq qularisariaqanngilaq.
Takomarissat nunami tikita-
minni nunap ullumikkut pis-
susia takujumasarpaat. Ta-
kujumasartagaalli ullumikku-
mut tunngasuinnaaneq ajor-
put. Nunanik assigiinngitsu-
nik takusassarsiorlutik anga-
lasut nunap pissuserisimasaa
- oqaluttuassartaa - paasiuma-
saasa ilagilluinnartarpaat.
Kinami nunanut allanut anga-
latilluni ullumikkuinnarmut
tunngasunik paasisaqarusut-
tarpa? Nunanut allanut anga-
latilluni tupinnartaqaaq takul-
lugu oqaluttuassartaminnut
Aalisartut inuttat
atugarisaat pillugit
Allattoq/ Lars Knudsen Nuuk
Ukiup 1996-ip naalemerani
SIK-mi suliniuteqarpunga
kilisaatini inuttat atugarisaat
samminerullugit. - Tupigusu-
utigisarpara kilisaatini inuttat
atugarisatik pillugit nipanger-
simanerujussuat; aammali
politikerinit, naalakkersuisu-
nit imaluunniit partiinit assi-
giinngitsunit soqutigineqan-
nginneri. 1993-imi kattuffip-
put ajalusoormalli kilisaatini
inuttat annertunerusumik sul-
linneqarsimanngillat, minne-
runngitsumik naalakkersui-
nermik suliaqartunit, naak
inuiaqatigiit iluanni akileraar-
utit aqqutigalugit napatitsisu-
tut taaneqarsinnaagaluit.
Taannarpiarlu siullermik
tikikkusuppara, tassa naalak-
kersuinermik suliaqartunut
partiinullu eqqarsaatigeqqul-
lugu isumaq naleqquttuun-
nginnersoq kilisaatini inutta-
nut akileraarutitigut inummut
ilanngaat qaffaavigissallugu.
Taamatut eqqarsaatersor-
ninnut tunngaviuvoq nalune-
qanngimmat kilisaatini inuttat
nalinginnaasumik qaamma-
tikkaartumik avataasiortartut,
atorfitsillu ukiumut inuussuti-
giniarunikku mulusarlutik
immaqa agguaqatigiissillugu
ukiup affaani. Tassa ima paa-
sisariaqarpoq; ukiup affaani
avataaniinnerminni nunami-
utulli ulluinnami nalinginnaa-
sumik atugassiat; radiukkut
naalaarsinnaanerit, (sulin-
ngikkunik sinittaramik) aam-
malumi Tunumi aalisartilluni
naalaarneqarsinnaasarani -
ilaatigut qaammatit arlerlugit
- fjernsynersinnaanerit, ar-
saattarfiit, timersortarfiit, na-
korsiartarfiit, kigutileriviit, a-
tuakkanik atomiartarfiit allal-
lu akileraarutitigut ingerlan-
neqartut atorsinnaasanngim-
matigik, naak akileraarutiti-
gut ingerlanneqamerinut pe-
qataajuaraluarlutik.
Taamaattumik isumaqar-
punga naleqquttuullunilu tul-
luartuussasoq kilisaatini inut-
tat atukkamikkut taamatut a-
kileraarutitigut oqilisaavigi-
neqarsinnaappata.
Nalunngilarput Kalaallit
Nunaanni inuussutissarsiutit
pingaamersarigaat aalisameq.
Tupigusuutigisarparalu i-
nuussutissarsiummik taassu-
minnga ingerlatsisut - pi-
ngaartumik aalisariutini inut-
taasut - naalakkersuisunit inu-
iaqatigiinnillumi sussakkeer-
neqamemjussuat. Nunanut al-
lanut uatsinnut assersuussin-
naasatsinnut - Savalimmiu-
nut, Islandimut, Norgemut
aammalumi Danmarkimut
naleqqiullugu - taama inuuni-
uteqartunut assersuutigalugu
qaammammut minnerpaaffi-
limmik inuuniutissaqartinne-
qartarput, tassa imaappoq; i-
nuttaasup ataatsip qaammam-
mut aningaasat aalajangersi-
masut isertissimanngippagit,
taava nikingassutaat pisorta-
nit akilerneqartarput, ima-
luunniit isumaqatigiissutit
malillugit ullormut minner-
paaffilimmik pisassaqartinne-
qartarlutik. Isumaqarpunga
aalisartut inuttat akileraaruti-
tigut akilertagaat ima anner-
toreertigisut, taamatut aaqqis-
suussinissaq naalakkersuinik-
kut ajornassanngitsoq, apeq-
qutaaginnassallunili qanoq
aaqqissuunneqassanersoq,
Qulaani pineqartoq aalisa-
riutinut tulaassuisunut eq-
qarsaataaneruvoq, siulianili
pineqartoq kilisaatinut ava-
taasiutinut eqqarsaataanerul-
luni.
Naggasiullugu aalisarner-
mik inuussutissarsiuteqartut
kaammattussavakka SIK-mut
ilaasortanngoqqullugit. llut-
sinni aaqqissuunniarutta ullu-
mikkut tassa periarfissarput.
Nalunngilara ilaatigut oqar-
toqassasoq: »Uagut aalisartu-
ugatta suliartuunngilagut«.
Taama oqartunut ima oqaru-
suppunga: »Tamatta akissar-
siorluta inuussutissarsiuteqar-
pugut. Akissarsiagullu inuu-
niutigut aatsaat illua’tungili-
uttunut isumaqatigiinniutiga-
lugit pitsaanerulersissinnaa-
vagut«.
pingaartitsissusiat. Tupiginn-
gitsuugassaaneq ajorpoq nu-
nani allani najugaqartut oqa-
luttuassartaminnik takutitsi-
umasamerat. Nunanik allanik
takusaqatsiarsimalluni inuiat-
tut immikkooruteqarnermin-
nik oqaluttuassartaminnillu
pingaartitsinerat malunnar-
taqaaq. Pigisatoqqatik toqqor-
tiinnamagit inuiattut immik-
kooruteqarnerminnut upper-
narsaatigalugit katersugaasi-
vimminni takusassiarisarpaat.
Nersunartaqaat pigisatoqqatik
eriagalugit ataqqinarsisillugit
tamanut takusassiarisarmati-
gik. Taama angalatilluni aam-
mattaaq maluginianngitsoor-
neq ajornartarpoq atuartut
ilinniagaqartullu oqaluttuas-
sartaminnik katersugaasivim-
minni paasisassarsiortarnerat.
Inuiaammi kikkut siumut
ingerlariaqqinniassagunik si-
uaasamik oqaluttuassartaat
qaangiinnarlugu ingerlariaq-
qissinnaappat?
Nunatsinni katersugaasi-
veqarneq ukiuni kingullemi
annertusiartortoq ntalunnar-
poq. Nunanili allanisut kater-
sugaatit toqqorsiveqartinniar-
nerat saqqummersitsiveqami-
amerallu oqitsigigunanngilaq.
Ullumikkut illut pisoqqat na-
litsinnut naleqqukkunnaarlu-
tik atorunnaartut atomnnaar-
tussalluunniit amerlaqaat. Ta-
makku ilaasa katersugaatinut
toqqorsivittut saqqummersit-
sivittulluunniit atomissaat pi-
ukkunnarluinnarput. Tamak-
ku ilaat Namminersomerullu-
tik Oqartussat selskabiliorti-
termata selskabinit pigineqa-
lerput. Illorsuit tamakku ilaa-
tigut selskabinit pigineqaler-
simasut selskabinit atussallu-
git naleqqukkunnaarsimasut
aserfallakkaluttuinnarput,
naak katersugaasiveqarnermi
inuiaqatigiinnut iluaqutissan-
ngorlugit atorluarsinnaagalu-
arlutik.
Selskabinik oqarama KNI-
p selskabia eqqarsaatigaara.
Ullumikkut illorsuit tamakku
KNI-selskabip ilaatigut kater-
sugaasivittut kommunenit
piukkunneqartut kommune-
nut tuniniagarai. Illorsuit inu-
iaqatigiit pigisaat qangali aki-
leriikkat aserfallakkaluttuin-
narput iluarsaannissaannut
Giv pædagogerne en ordentlig løn
Af, Holger Simonsen, på vegne af Perorsaasut Ilinniarsimasut Peqatigiiffiat
Tåbelig lavtlønspolitik på
institutionsområdet giver
Grønland tab i million-klas-
sen og forringet livskvalitet!
Der er 420 pædagogstillin-
ger på Grønlands dag- og
døgninstitutioner - kun 185 af
dem er besat med grønland-
ske socialpædagoger.
Ikke mangel på
uddannet arbejdskraft
Personalemangelen indenfor
dag- og døgninstitutionsom-
rådet er lige så katastrofal
som i sundhedssektoren og
skolevæsenet.
Men her skyldes det ikke
mangel på arbejdskraft!
Der er uddannet 460 grøn-
landske pædagoger - kun 40
procent arbejder indenfor
deres fag! Resten arbejder i
bedre lønnede stillinger, uden
at have relevant uddannelse
til disse!
Manglende livskvalitet
En ting er, at vi må se i øjne-
ne, at mindst 60 procent af de
økonomiske midler Grøn-
lands Landsstyre anvender på
uddannelse af socialpædago-
ger, er smidt ud af vinduet,
fordi man ikke kan leve af
den løn uddannelsen giver
mulighed for at oppebære!
Endnu værre er det næsten,
at omsorgen for vore små
børn og socialt-, fysisk- og/-
eller psykisk handicappede
medborgere varetages af
mennesker, der ikke har de
nødvendige kvalifikationer,
fordi dem der har disse kvali-
fikationer er tvunget over i
jobs, de ikke er kvalificerede
til for at få en løn man kan
KNI akissaqarunanngimmat.
Illorsuit inuiaqatigiinnut ilu-
aqutissaaniaraluit ilaatigut
millioninik arlalinnik akiler-
sillugit tuniniameqarput. Taa-
maattoqarsinnaanngilaq!
Kommunet tamarmik ani-
ngaasarissaartuunngillat.
Kommunet illorsuarmik/nik
pisisinnaasut amerlanavian-
ngillat, naak katersugaasive-
qarnikkut pitsanngorsaaru-
sukkaluarlutik. KGH - KNl-p
siulia - nunatsinni ineriartor-
nermi pingaaruteqarsimaqi-
soq ullumikkut katersugaate-
qarnikkut annertunerusumik
kommunet ilaanni takussutis-
sartaqanngilaq. Kalaallit ki-
nguaariit ukiuni untritilinni
arlalinni ineriartornerannut
annertoqisumik pingaarute-
qarsimasoq katersugaasiviliu-
unneqarsinnaanngilaq. Tama-
tuma ilaatigut patsisigaa
KGH-p illuutigisimasai KGH
pillugu katersugaasivinngor-
tinniagaagaluit KNI-p millio-
ninik arlalinnik akilersillugit
tuniniarmagit. Ilumut taa-
maattoqarsinnaanerpoq? I-
maluunniit imaannerpa KNI-
selskabip KGH-p inuiqati-
giinnut sunniuteqarsimanera
piaaraluni eqqaaneqaqqittus-
saajunnaarlugu illutoqqanik
akisunaarlugit tuniniaanermi-
gut anguniaraa? KGH oqalut-
tuaannanngoreerpoq, mato-
reerpoq, eqqaaqqittariaqan-
ngilaq KNI siuleqarsiman-
ngitsutut ingerlali. Ila KNI-p
siulersuisui pisortaalu taama
eqqarsarsimappata tupinna-
qaaq. Illuutitoqqammi ilaati-
gut eriagisassatut isigisariaqa-
lereersut akisunaarlugit tuni-
niarneqarmata allatut isum-
mersorneq ajornakusoorpoq.
Imaluunniit imaannerpoq
KNI-p amigartoorutigiuma-
akkani matussuserniarlugit
taamaasiortoq?
Pissutsit qulaani eqqartor-
neqartut pissusiviusunik tun-
ngaveqarpata isumaqarnar-
poq KNI-mik piginnittut -
naalakkersuisut - oqaluttuari-
saamermik inuiaqatigiillu i-
neriartomerannik soqutigin-
nikkunik arlaatigut iluarsiis-
suteqartariaqartut. Arlaatigut
iluarsiinissaq piaartumik pi-
sariaqarpoq pigisatoqqat asuli
aserfallakkiartuinnassanngip-
pata. Inuiaqatigiit ineriartorsi-
manerput kinguaariinnut pui-
gutsaaliussallugu ilaatigullu
toqqammavigissallugu pi-
ngaaruteqaqaaq. Tamanna
aningaasanik qanganngoreer-
sunik tuniniaanikkut mattun-
niassallugu inuiaqatigiinnut
akisuallaaqaaq.
Iluarsiivigineqarasuarni-
arli!
leve af.
Det betyder ødelagt livs-
kvalitet for mange mennesker
år frem i tiden. Mange børn
vil få indlæringsvanskelighe-
der i skolen, fordi frustreren-
de ophold i dårligt fungerende
daginstitutioner har givet dem
psykiske vanskeligheder og
hæmmet deres naturlige ud-
vikling.
Stop den tåbelige lavtløns-
politik nu! Giv Grønlands so-
cialpædagoger en løn, man
kan leve af!
Skoleskibet Georg Stage
Har du eventyrlyst...
Ønsker du en sømandsmæssig uddannelse på et sejlskib,
så er et togt med tremasteren "Georg Stage” i sommeren
1997 nok noget du skulle overveje.
Togtet starter med mønstring den 15. april og slutter med
afrigning den 25. september. Sejlplanen i 1997 omfatter
bl.a. Portugal, Irland, Færøerne, Skotland, Norge, Sverige
og naturligvis de danske farvande.
Som elever kan antages unge M/K der skal være fyldt
17 1/2 år ved togtets begyndelse, og må almindeligvis
ikke være over 20 år. Gode skolekundskaber, især i dansk
og regning, samt tilfredstillende skoleudtalelser, vil være
en forudsætning.
Ansøgningsskema kan fås på dit arbejdsmarkedskontor,
som ligeledes gerne hjælper med vejledning og eventuel-
le yderligere oplysninger.
HUSK at komplet udfyldt ansøgningsskema og låge-
erklæring skal være afleveret på dit arbejdsmarkedskon-
tor senest den 1. februar 1997.
Nærmere information om skibet og selve togtet kan las
ved henvendelse til:
Kommandør G. de Lichtenbergs Fond
Frank Brøndum
Postbox 960 ■ 3900 Nuuk • Tlf.: 2 11 20 • 2 55 19