Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 07.01.1997, Blaðsíða 18

Atuagagdliutit - 07.01.1997, Blaðsíða 18
18 Nr. 01 • 1997 GRØNLANDSPOSTEN Atoqatigiinnikkut kræfti lisartakkanik naartunaveer- saateqanngikkallarmat angu- tit arnap utsuanut anisuun- nginnissartik mianersuutigi- sarpaat. Piffissaagallartillu- gu usuup amuneratigut ima- luunniit usuup pooqarnennik- kul. Ullumikkut utsunnut ani- suuinnarsinnaapput. Taman- na amat ilumikkut kræfteqa- lertamerannut peqqutaasin- naanngila? Nakorsat eqqar- saatigisanngilaat? R.A. Amap ilumigut kræfteqaler- samera angutip usuanut at- tuumassuteqarpoq. Angutit ilagisartakkat amerliartortillu- git aamma niviarsissap qaqu- gukkut atoqateqalertarnera taamak nappaateqalersinnaa- nermut navianartorsiortitsi- voq. Amat mattuttut taamak kræfteqalersanngillat; amalli atortittartut akomanni takus- saaqaaq. Anisoorli kræfteqalersitsi- sanngilaq, usuulli ipiitsuune- ra. Tuniluussinnaasut ataa- siakkaat aamma misissorne- qalerput, soorlu kondylom-it (kinguaassiutitigut unngut). Naak iisartakkat naartu- naveersaatit atorneqaleralu- artut taamatut kræfteqaler- sartut ikiliartorput. Peqqutaa- sinnaavoq ilisamaatit malugi- aarlugit kræftinnguutinngin- nerini pinngitsoortinneqartar- nerat. Kræft af samleje Før p-pilleme passede mænd på, at der ikke kom sæd i kvin- dernes skede. Enten ved, at de trak sig tilbage i tide eller ved, at de brugte kondom. I dag kan de bare lade sæden gå i skeden. Men kan det ikke være årsagen til, at der er kommet så meget underlivskræft hos kvinder? Har lægerne ikke tænkt på det? R.A. Der er sammenhæng mellem kræft i livmoderen og man- dens penis. Risikoen for syg- dommen stiger med antallet af mandlige partnere og med, hvor tidligt i livet pigen be- gynder at have samleje. Non- ner får ikke den kræftsform; men den er særligt hyppig hos prostituerede. Der er nu ikke sæden, der giver kræft, men urenheder fra penis. Mistanken har sam- let sig om enkelte af de virus, der også kan give kondylo- mer (kønsvorter). Men trods p-pillemes ind- førelse er der alligevel sket et fald i antallet af disse kræft- tilfælde. Det kan dog skyldes, at de forebyggende under- søgelser afslører forstadierne, inden de når at udvikle sig til kræft. Pujortartanngitsut malussariimerupput Misissuisoqarsimasoq ilisi- mavara pujortartanngitsut putsumik najuussuitinneqar- tartut napparsimalersinnaa- sut toqqutigalugulu upper- narsineqarsimasoq. Pingaar- tumik kræft aamma taqqat milittoorneri. Eqqumiigaa- rali, pujortartunummi naleq- qiullutik putsumik najuussui- nikinnerussapput. K.K. Soorlumi pujortartanngitsut putsumut malussajanerusut. Pujortartartut ukiut ingerlane- rini akiuussutissaqalersarput, tupamilli peqquteqarlutik ROYAL GREENLAND A/S QæisSililflBRMNP ' 'ViV Automatikmekanikerimik/ Industrielektrikerimilluunniit ROYAL GREENLAND Sisimiut aamma ROYAL GREENLAND Nuuk piaamerpaamik sulilersus- sanik automatikmekanikerinik imaluunniit industrielektrikeri- nik ilinniarsimasunik pissarsior- put. Suliffeqarfissuup Kalaallit Nu- naanni fabrikkii immikkoortunut sisamanut agguarsimapput, RO- YAL GREENLAND Sisimiut Si- simiuniittoq, ROYAL GREEN- LAND Nuuk Nuummiittoq Qeq- qata Immikkoortuanut atasuullu- tik, immikkoortoqarfiup allaffia Sisimiuniittuulluni. Pingaamemsumik suliassat tas- saassapput kiffartuussinermik aserfallatsaaliinermillu suliassat, naatsorsuutigineqarlunilu suli- lersussaq fabrikkit ingerlanneri- sa misissomnissaannut/annertu- samissaannut peqataassasoq. Naatsorsuutigaarput: - atortunik/anlæg-inik nutaali- aalluinnartunik passussiner- mik aserfallatsaaliinermillu misilittagaqartutit, pitsaass- aqaaq aalisamerup/inuussutis- salerinerup iluani - atortunik Siemens PLC-nik ilisimasaqartutit - uuttortaatinik elektroniskiusu- nik (Marel, Scanvægt) ajoqu- taannik ujarlernermik/iluar- saassinermik misilittagaqaruit iluaqutaassaaq - akisussaassuseqartutit pitsaas- sutsinillu ilisimaarinnillutit - nikerartumik/taarseraattumik sulisarnissamut piumassuse- qartutit <$fc> «Y WfOMIWNt 10 PQfl 1)4 NOVAL CMMflH COLMI Royal Greenland' - suleqatikkuminartuusutit/piu- massuseqartuusutit. Neqeroorutigaavut: - ulloq ulapaarfiusoq pissangan- artorlu suliffeqarfissuarmi nu- nani tamalaani ingerlataqartu- mi, ullut marluk assigiinngi- saannarlutik - akissarsiaqameq atorfeqamer- milu atugassaqartinneqarneq ilinniagaqarsimaneq suliati- gullu piginnaaneqarneq naa- pertorlugit - inissaqartinneqarneq, Kalaallit Nunaanni Namminersornerul- lutik Oqartussat illuutaanni malittarisassat atuuttut malillu- git ineqamermut il.il. akiliiffi- gineqartartussamik. Atorfik atugassarititallu pillugit erseqqinnerusumik paasissutis- sat pissarsiarineqarsinnaapput Sisimiuni maskinmester Benny Pedersen-imut, tlf. 1 40 88, lokal 270-imut imaluunniit Nuummi Michael Lemvig-imut, tlf. 2 10 85, lokal 225-imut saaffi- ginnilluni. Allakkatigut qinnuteqaat ilinnia- gaqarsimanermut pappiaqqat nuutinneqamerannik sulisitsisul- lu oqaaseqaatigisinnaasaanik i- malik kingusinnerpaamik 15. ja- nuar 1997 timmisartukkut uu- nga nassiunneqassaaq: ROYAL GREENLAND Seafood Greenland Allattoqarfik Postbox 839 3900 Nuuk Royal Greenland A/S-ip aalisamerup, tunisassiomerup kalaallillu tunisassiaasa pitsaasut nunarsuarmi tunini- ameqamerisa iluanni inunnilc 3.000-it missaanniittunik sulisoqarpoq. Suliffeqarfissuaq ullumikkut 6-inik kili- saataateqarpoq nunatsinnilu 16-inik nutaaliaasunik suliffissuaateqarluni, aammalu Danmarkimi Tysklandimilu suliffussuaateqarluni kiisalu Danmarkimi eqalunnik tukertitsiviuteqarluni nunanilu makkunani immikkoortor- taqarfeqarluni: Tuluit Nunaat, Frankrig, Italien, USA aamma Japan. nappaateqalersinaanerannut akiuussutissaanngilluinnarlu- ni. USA-ginnarmi ukiumut 30.000 aamma 60.000-it a- kornanni uummamminnik napparsimallutik toqusoqar- tarpoq, pujortartanngitsut pu- tsumik najuussuitinnerannit kinguneqartut. Putsumik najuussuitinneqarnermikkut toqqutaasartut pingajoraat, pitsaaliorneqarsinnaavoq - pujortartameq imigassamillu atornerluinermit taamaallaat qaangerneqarsimalluni. Passivrygere mere følsomme Jeg ved, at der findes flere undersøgelser, der beviser, at passiv-rygere kan blive syge og dø af at indånde andres røg. De får især kræft og åre- forkalkning med blodprop- per. Men det forekommer mig underligt, for det må da være ret lidt røg, de får i forhold til rygerne selv. K.K. Det ser ud til, at ikke-rygere er mere følsomme over for røgen. Rygerne har gennem årene udviklet en vis mod- standskraft, der dog langt fra er nok til at beskytte dem mod tobakssygdomme. Alene i USA får årligt mel- lem 30.000 og 60.000 menne- sker af hjertekarsygdomme forårsaget af passiv rygning. Passiv rygning er den tredjes- tørste årsag til dødsfald, som kan forebygges - kun overgået af aktiv rygning og alkoholmisbrug. Siniffimmi aallerneq Utoqqaliarsaalemera peqqu- tigalugu sinikkaangama aal- lertalerpunga. Sooruna unnu- akkut ingasannerusartoq? Pifftssap ingerlanerani ajor- tinnerussava? Arnaq Siniffiup kissamera peqqu- taasinnaavoq. Sinitsilluni qi- pimmut poortuulluartoqartar- poq, taamaattumik timip kis- sarneq aniatilluarsinnaan- ngilaa, makissimatilluni taa- maattarani, atisat ilanngalaa- ginnameqarsinnaammata. Allertarneq ingasatsissin- naavoq; aammali taamaagin- narsinnaalluni annikillisin- naalluniluunniit. Susoqarsin- naanera tamatigut ilimanar- poq; iluaalliornaqaat, hor- mon-inilli saniatigut pissarsi- sameq aallemaveersaataasin- naavoq. Hedeture i sengen Jeg er så småt begyndt at få hedeture på grund af over- gangsalderen. Hvorfor er det værst om natten? Vil det blive værre med tiden ? Kvinde. Det skyldes antagelig senge- varmen. Man ligger i søvne godt puttet under dynen, og så kan kroppen ikke så let slippe af med varmen, som når man er oppe og kan lette på tøjet. Hedeturene kan tiltage; men de kan også blive ståen- de på samme niveau eller aftage. Alt er muligt; men er de slemme, kan de forhindres med hormontilskud. Meeqqat angerlarsimaffiat Uulinermiut, Nuuk Pisortaq Plsortatut atorfik inuttassarsi- orneqarpoq 1. marts 1997 aallamerfigalugu, imaluunniit isumaqatigiinnikkut. Uuliner- miut ulloq unnuarlu angerlar- simaffiuvoq Namminersor- nerullutik Oqartussat Isuma- ginninnermut Suliffeqarner- mullu Pisortaqarfianit inger- lanneqartoq. Meeqqanut inuusuttuaqqanullu 14-inut angerlarsimaffiuvoq, inissallu agguarneqarnikuullutik qulit meeqqanut sisamat inuusut- tuaqqanut. Uulinermiut siunertarivaat meeqqat inuusuttuaqqallu si- unertalimmik ulluinnarni atu- gassaqartinneqarnissaat, toqqissisimasumik kisalu aalajangersimasunik susas- saqartinnerisigut, aammat- taarlu najugaqartut akisus- saaffinnik tuniorarnerisigut nammineersinnaaleriartuaar- nissaat siunertaralugu. Sulinermut atatillugu inuttullu piginnaassutsinut piumasa- qaataasut: - perorsaasutut ilinniarsima- nissaq, ilinniaqqissimaneq kissaatiginarpoq (årskur- sus) - oqaloqatikkuminartoq, tati- ginartoq, akisussaaffeqar- toq suleqatikkuminartorlu - sulianik tamakkiisumik isi- ginnissinnaassuseqarneq, aalajangersinnaassuseqar- neq - sulisuminik ilitsersuisinnaa- nermik piumassusilik - meeqqanik perorsarneqar- nermikkut innarlernikunik sullissinermik nalunngisalik - perorsaanerup ineriartor- nissaanik piginnaasalik na- lunngisanillu ilitsersuisin- naasoq - allaffissornermik nalunngi- saqarneq - akisussaaffinnik piginnaas- sutsinillu agguaasinnaaneq - EDB-mik atuisinnaaneq Pisortap aqutsinerminut ata- tillugu angerlarsimaffiup ingerlanneqarnera tamaat akisussaaffigissavaa, ilaatin- neqarluni aningaasartuutigi- sassanik piareersaateqartar- neq, ulluinnarnilu allaffissor- nerup akisussaaffiginera kii- salu sulisut allat assigalugit aalajangersimasumik sulif- feqarnissaq. Kalaallit Nunaanni Naalak- kersuisut kiisalu Perorsaasut llinniarsimasut Peqatigiiffiat, PIP, imaluunniit SIK-p isuma- qatigiissutaat tunngavigalugu akissarsisitsisoqartassaaq. Inissaqartitsisoqarpoq malit- tarisassallu atuuttut tunnga- vigalugit akiliisoqartussaallu- ni. Nuunnermut angalaner- mut aningaasartuutit akiler- neqartussaapput malittari- sassat tunngavigalugit. Atorfik pillugu erseqqinne- rusumik paasisaqarusukkuit saaffigisinnaavat pisortaagal- lartoq Karen Rasmussen tlf. 2 11 41 imaluunniit social- konsulent Gladys Kreutz- mann tlf. 2 30 00 lokal 4549. Qinnuteqaat ilinniarsimasa- nik paasissutissartalik, siu- sinnerusukkut maannamullu suliffigisanik soraarummee- rutigisimasat uppernarsaa- taannik ilalik kiisalu oqaase- qaatit ilanngullugit uunga nassiunneqassapput: Namminersornerullutik Oqartussat Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik Postboks 260.3900 Nuuk Qinnuteqarfissaq kingulleq: 31. januar 1997

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.