Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1782, Blaðsíða 7

t SfaptafcU9<Sí)fUt- 155
fPulu; fer mat'r af p»t, foab &átt &etta
werör, ticfniliga eigi tueira ettn uenittieg boröð;
cöa foo ma&r funni fem &«ga$t at fttia.
Sllír &cfi umítúntngr faííaj luör. ett pegar
&ann cr fullgiorr, fetiaj |5cir í fcetitt, og láta
titta = trogit uiö &crgri feottö fer, ípaUöa fuo
jafnt í jTaptit á qoerninni, og öraqa foo cfri
quernina í frínq fóíac;jtnnio. íil at mala
patf 3 Oöa 4 fíucfufittnöir, at pot leiti fctn
tininn er ntifíU, quertiin qóö, oq f>eir, er rnala,
&raöa uerfintt. f>á ntaíat er, &íet;pr ntiolit unt
frtng quornina íít á lúörintt, &aö grófa lcngra
frá, en &aö ftna eöa faUutit ncejt querninni;
fítgr f>á upp fem mieg IttiU repfr um fn'tftt,
er faUaj failasömnba.
§. 46. D.uerntn er gier af tueitn &rattm
&eUum, fcnt fájt &etljt á &raunfFerium, &»ar
griót er flatt nteö mifíuitt augtttn, en eigi cc
b!á=grt)ti. fi>ar ntá at&uga &oern jíein, fem
er upp úr fanöinum, og af pcfiit fann maör
at jtá griótftnö tcguttö, og bœöi grefr &ann
f>á og fceftr cptir f>eim ficUttm á aUar íunöir;
Í>wíltf ftrattn ertt óotöa í ^ðíanöi; &uevgi á
alptngi fetn eg pefir feö, eigi peUör á 2anöt,
par er griótit ofibrennt, en á alpíngi ofipticft;
qwarnagriótit Ittr pó út at oera nocfut brttmtit,
cr fpna pau petttt attgu innanum, ett pó fua
paröt fent baröajti blá = ffeittn og ficcr eííö.
gcejt pat griót 6eííjt í Z\atairtfuf:gitctuin,
^eUirjfere tntlutn, og Zsróflcefíai:»nieltim
fprir