Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1782, Blaðsíða 103

öf náttúru=í?if!onunni. as*
á fcctur clíbtngunni, fmí ^ecjar fjrttman bíet^pc
ntót fieííum, jíógunt cbr íjáttm bpggíngum,
fetn regna flebttgíeifa ftrtfi refa fjíióbit til
iafa, gefr f)ón rnifinn og óttaíigann fjpt ft)tír
eprum, fern fó gierir allbrei nocfttrt mein ne
fíaba, fc elíDíngin ftálf fram^iá gettgitt;
en fjlióbit fjeprij cetíb meira á fjeitn fiebum,
fjoat ffetí ertt ncsrri, og tafa unbir, en á
fettlenbi. 2í ^cfjfjáttar rebri ffulu menn
forbaj alía fjá ftabi, fioar ftigr eba firof=»inbc
er, fem jafnan bregr eöbínguna meb fer; eigf
er fjellbr gott at oera ncerri fám turnum, eifttm,
eba ebrtt £t>í, fent flfagar í lopt upp; fjeic
flabir crtt einttweg fjcettuligir, fwat bampac
eru tniflir, annabfjoert af manttípl ebr ebru
^oííiftt, fent loptellbrittn leitar á. eigi fjellbr eru
mcttn ó^nlttr, f»oar mifill málmr eba abrir
fettir og fajlir filutir eru í ttánb famattí
ftrúgabic
?)?at óer at fettnu cib, at eííbfngar fTá
menn í £el, en £ó er £at mieg fTallbatt, f'tóí
í gunbánunt á (Sngíanbi fiafa mettn fttttbif,
at á ntebaí 375000 baubra mantia, fjeftr eigt
vttan einn farij af reibarflagi, en fut 6ec op<
tajt pit, at menn bepia af fjrcebflu, fjegar elíb*
íttgitt gengr fjeint ncerri, fió eigi jnerti f>án
ftálfa $á. ^teir gera rettaj, fent ócebi pá,
og enbrarmcer óqotbnir fetia fína von á fjann
aloalíba ttáttárunttac ftcrra, fem fjeffu einð og
elíu ebru ftefir cíeíiga til|Tipat. 3 ritníttgi
tmni