Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1782, Blaðsíða 29
177
__________________og ffgifogii.
taumum óoargi* leiöir faraf, at jliórnfetUímaöc
f«r at = t>eitt jlarfa ftnum meö &áöum£onöum,
$ótt óltfr fe, er at eörum fojli j¥ctlöM tveir ti(*
gánga; 09 tel eg meö elíu óóiíufjt, at ^oium*
lifar pumpur rncettu á ©ejc * œctngum, acccec#
tngum og cetnœctttgum at miflu jjaílöi foma;
eigi at r«öa um fveijtna, fem eingi er get;qáta
um, at mifltt er fretnri taumajiiórn, og lífa
foo ára^ jiiórn aílri. Jjjwerr fulloita maör má
nœrri geta, at fegar pgla j¥al lángar leiöir f
jlór«jtó, og j%a meö afítaumum, pá er eigí
annarö at oœnta, enn at jtiórnarinn oeröi ttms
ftöir afUfjrota, einfum Ú oetraröegi, jmt einí
ganoegin (tentar, £á er foo mifit umoaröar, og
atíraf jt, ef eingi er anttarr innan boröa, fem
flt>rt getr í £ane jlaö, ftoert fem (tellör oiö ec
at eiga rútn^jtá, far;jjet)tíng, eörbrimsólgu
íenöíngar; já eg (jeftr morgum jtnnum nteö
oerit og (jorft uppá, at fliórmtftienöur letu ajíaí
fátt í miöiu faft, enöa oóru Jjá framleggir allic
runnir upp af órota, og óonöin blá at joörum
ene íitla fíngure, fem taumrinn (>aföi oiö;
leifit. en feffonar meina (jeftr eg aílöreigi oac
oröit |>iá foeif=flí)cenÖum, Jjoíat ^cir ertt óórept*
anöi. ©annleifr er fat, at íaufari ftnjt monn;
um foeifar^jliórnin, (jeliör enn ^irt meö taum;
uttttm; en Jjat er atgœtanöi, at jíiptir um ó»erc
áfiellör; poíat foeifar^ jliórnin má bceöi oera
fojl og tauð, funni fá at jl^ra, fem oiöleifc
foeijtna, og er poíumítft eigi Iitiíí ftguro aufi,
(joert fem fjeílöt afóarf at (yleppa fratíilöie jíó,
9)1 eöc