Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 13.01.1955, Blaðsíða 4

Atuagagdliutit - 13.01.1955, Blaðsíða 4
KartussissoKarneruvdlo iluane ar- diaKångitsuinarnik pingåruteKar- tunik akuerssineKarsimavoic. pinerdlugtuliutinik pitdlaissar- nigssame inatsit julip 15-åne 1954- ime atulerpoK. pisimassoK ImaKa Kalåtdlit-nu- nåne malungnautcKangångika- luarpoK, tåssame inatsisip suliari- neKarnerane. Kangånitdle Kalut- dlit-nunåne atortusimassut najor- KutarineKarsimangmata. kisiåne inatsit pissutsimigut åsseKångilaK, tåssame tungavigissai encarsauti- nut nutaunerpånut nalerKungma- ta, taimailivdlunilo Kalåtdlit-nu- nåt pinerdlugtulerinerup nutåp tungåtigut angussaKarnerpausi- mavoK. nålagkersuissut inatsissartutdlo isumaliutigåt ukiut ingerdlanerine påsisimassalingnik misigssuisso- KåsassoK pinerdlugtuliortunik pit- dlaissarnigssame inatsisip — åma- me ei’KartussissoKarnerme åndg- ssussinerme kisalo åiparingnerme inatsisigssat nutåt atorneKarnerå- ne KanoK ingerdlaneKarnersoK på- siniaivigalugo. kigsautigineKar- porme Kularnaitdlisiniarumavdlu- go angussat nautsorssutigissanut neriutigissanutdlo nalerKutisa- nersut. sordlo naliingerérigse åiparing- nerme inatsit kungimit atsiorne- icarérsimavoK. neriutigisimagaluarparput 1955- ime januarip autdlarKautåne ator- tulersinåusassoK, kisiåne piarer- sautigssat ardlaKåloKingmata ini- ngitsorsimavoK. aitsåtdle aulaja- ngersagkat pingårnerussut tama- nut sarKumiuneKarsinaulisåput julip autdlarKautåne 1955-ime. 1954-ime sulissartut umiartor- tutdlo akigssarsiagssåinut malig- tarissagssat atortulersimåput. tåu- ko tåssåuput akigssar^iatigut ator- finigtitsissarnermilo nutåmik ilu- arsartussiniarnigssamut autdlar- Kautit. taima iluarsartussiniardlu- ne anguniagait pingårtuvdlunilo artornakulugtussoK sivisumik su- liarissariaKarpoic, taimåitumik u- kiune aggersune tugdlerne nåmag- sivingneKarsinåungikatdlarput. kunge arnaK KitigtoK, tåssa tuluit kftngiat dronning Elizabeth Londonime igdloKångi- nerssarssbp Hydc Parkip akhnigtarfianc Krimime Balaklava tiguniutdlugo sorssuner- ssuarmlt ukiut lOO-’ngornerat nagdliutorsiu- tigineKarmat (tuluit rhsitdlo sorssQncrssuå- ne). igdlugå såkutht tingmissartortartut nålagaunerssuat sir John Baldwin. Dronningen danser. Dronning Elizabeth af England deltog forleden i et stort bal på Hyde Park hotel i London, hvor man fejre- de 100-årsdagen for slaget om Balaklava på Krim. Del er luftmarskal, sir John Baldwin som svinger dronningen. kisalo 1954-ip uvdluisa kingug- dlit ilåne pisimavoK, imigagssat pivdlugit matuma sujornagut au- lajangersagkat atortussut ato- rungnaermata. neriutigåra tamåna nangminer- ssordluinalernerput tugdlusimå- rutigissarput mianerssordluta a- tuivdluardlutalo atorumårigput. aulajangigaK tamåna pingår tit- dlugo ajortortailo imigagssamik atornerdluinikut pissartut akior- niardlugit ikioKatigigdluartaria- Karpugut. tåssalo måna ukioK nutåit aut- dlartipoK. landsrådimut kommu- nalbestyrelsinutdlo ilaussortagssa- nik nutånik Kinersinigssanit su- nersimaneKartugssåusaoK. Kular- nångilaK inuit ikingenissut jxit- saussutdlo Kinigagssångortiku- mårtut. nalungilarput ilaussortau- simassut ardlagdlit, sordlo lands- rådime, suliagssamingnik nåmag- singnigdluarsimavdlutik tunuaru- mårtut tamanit Kujamasuvfigine- Kartugssauvdlutik. avdlatdle siv- nerumårpait. kikusanersut inuit aulajangigagssarisavåt. inuit aju- nginerpåmik, eKiasuitdlutik u- ngéinardlo issiginatik, kalåtdlit nunåmiunut iluaKutigssaunerpå- nik suliaKarsinaussut naniniarta- riaKarput, avKutigssausinaussunik navssårsiutdlaricigsut ajornartor- siutinigdlo påsingnigsimassut. tåssame ajornartorsiutit 1955- imlnåungitson nåpitåsavavut, å- måtaordle ukiune aggersune. finansministerip, finansudval- gip grønlandsudvalgivdlo 1954- ime tikerårpåtigut, Kularnångilar- dlo kalåtdlit nunåne inoKångilaK Kulautigingnigtunik, mana Dan- markip ilå danskitdlo inuiait må- nltut, nålagkersuissunit inatsi- ssarlunitdlo puigorsimaneKånge- igdloKarfiup avisianc Nungme au- lisarnerup oKatdlisigineKarnera ala- pernautdlugo atuartarsimagavko ta- persiutaussunik utsiaratdlardlanga. tåssalume ukiorpålungorput tamåna OKatdlisigalutigo, akissutisiarigajug- tarpavutdlo Nungme aulisartut ikig- patdlårtut 1952-ime igdlonarfingme nangmineK 30 migssåinikamik emå- lo ilångukåine 1G0 inulårdlugit), umarKatårpatdlårtut akigssarsiarissa- riaKångikåtdlo erniortisxnaunagulo 10—15 miil. kr.-nik akilingmik umiat- sialivigtåsavdlutik. iluaKutausimångilardlo ukiume ki- ngugdlerne Nungme nangmineK au- lisagkat nalagarssuarnut tunissaussar- lut ikiliartorsimanerat, tamatumalo igdloKarfiup avisiane nalunaerssor- Kigsårnera, taimatuldlo danskit avi- sine ardlanångikaluartune kalerriut- dluarniavigdlugo naiciningåtsiar- ssuarnik Kuleiuitserdlugo atuagag- ssiarineKarsimanera Nungme erKå- nilo aulisarneii 1953-ime kinguariar- simassoK. tainåko tamarmik Nup aulisarnikut issigineKarneranut ilungersungårdlu- nilo aulisartut umiatsialivigssanik kigsauteKarneranut iluaKutausi- mångitdlat. pissortaussune Kularner- mik pilersitserKajåsimåput sulissu- ssiniartutdlo akornusersorsimavdlu- git, tåssa tusagagssiaussunut peicati- gititdlugo erKartorneitartångingmat Nungme erKånilo aulisarnerup ukiu- ne kingugdlerne sujuariartorsimane- ra, taineKartånginginatdlo aulisartut ikissusiat ericarsautigigåine aulisar- nermit pigssarsiaussut ukiune tåuku- Kissut. åmåtaordlc nalungilarput Danmarke månåkorpiaK ajornar- torsiuteKaKingmat. aningaussati- gut ajornartorsiuteKaKaoK, tama- nitdlo kigsautigincKaraluaKissoK taima pissoKåsångitsoii, uvagu- taoiv månitugut taima ajørnartor- siuteKarnerup kagdluåsavåtigut, kagdluartariaKarpåtigut. ajornartorsiutinit sunerneitar- KårtugssaugunarpoK sanaortor- neK. kisiånile unisångilaK. uvdlui- narne inunerput suliavutdlo ta- matumånga sunerneKångisångit- dlat. åma sulivfeKarfingne åssigl- ngitsune sulineic, uvdlumikut a- jornakusoréKissoK, ukiume atu- ligkavtme pitsångorsarneKarsi- naunaviångilaK, nauk suliagssat inungnutdlo pissariaKåssusé suliv- feKarfitdlo ikiutariaKåssusé ag- dliartuinåsagaluartut. 1955-ime sanaortorneKåsaoK, kisiånile ne- riugisimassaraluavtinit angnikine- roKissumik. tamånalo agdlåt nå- parsimavingnik atuarfingnigdlo sanaortornerme malungniuteKå- saoK. nåmagsissanik pitsångorsagka- nik avdlångutigssanigdlo takussa- KarusungneK erininerdlo nåma- gigtaitdliiitaussåsagun arput, ta- mavta ilungersordluta sulinivtigut tapersersuiniarnivtigutdlo tåuna nåmagigtaitdliorneK åungartiniå- ngikuvtigo. ajornartorsiutit agdliartortit- dlugit anguniagan ungasigdliar- tuinåsaoK, taimåitumik sulivdlu- arnivtigut peKatigingnivtigutdlo angnerussumik såkulersortaria- Karpugut. isumaKalerångavse uvdloK tåu- na, sapåtip akunera tåuna namag- tunik suliaKarérsimavdluse, misi- ligtarisiuk sule angnerulårtumik nåmagsissaKarniartardluse. nane kalåtdlit-nunåne pigssarsiaussut angnertunerit ilagisarait. tauvalo oitåtåriartigo sårugdling- niarnerme pigssarsiaussut nålagar- ssuit nalunaerutigissartagait Beret- ninger vedr. Grønland najorKutara- lugit misigssordlugit. 1951- ime Nungme eriiånilo pisiau- simåput 4587 tons migssiliordlugit (amerdlanerusimåsagaluarput, kisiå- ne ukiunerane pissaussut pivdlugit nalunaeruteKarsimångilaK). naler- Kiutdlugit taisinauvavut ukioK tamå- na K’aivortume ericånilo pisiausi- mangmata 2225 tons, Manitsume 2117 tons Ausiangnilo 1956 tons. 1952- ime pisiausimåput tarajugkat 1500 tons panersiagssaldlo 500 tons. tåssa katitdlugit 2000 tons. ukioK ta- måna K’aKortume pisiåuput 2600 tons migss. Manitsumilo 2250 tons, Kér- Katdlo 250 tons inigss. erKaimassaria- Karpordle K’aKortume Manitsumilo aulisartut amerdlanerungmata. 1953- ime Nungme eritånilo tuni- ssaussut tarajugkat 1086 tonsiuput kugssartitatdlo 820 tons migss. (K’or- nume 240 tons, Kapisilingne 550 tons Nungmilo 40 tons migss. nalu- naerutiginenångilaK niuvertoruse- Karfit avdlat Nup erKånitut paner- siagssanik tunissaiiarsimanersut). tå- ssa katitdlugit 1916 tons. tarajugkat tunissaussut ukioic tamåna ikingne- runerata pissutigisimavå aulisartut ilarpagssue nålagarssuit Ameralingme bundgarninik aulisartitsineråne sulc- Katausimangmata. aulisarnermilo tå- ssane pigssarsiausimåput 375 tons. aulisartume kajumigsårneKarsimåpul tåssa 1955-ime ukiortåme kig- sautigiumassara. latinerit oKausingnåtoKaicarput ima: „avKut avKutigiuminaitsoii atuardlugo uvdlorissanut.“ — tai- ma oKarnikut isumagineKartarpoK aitsåt ajornartorsiutit avKutiger- Kårdlugit pissutsit nuånersut a- nguneKarsinaussut. inuiait kikutdlunit pissutsinik ajunginerussunik, inunermik piv- dluarnarnerussumik angussaKar- sinåungitdlat nåmagigtardlutik ilungersordlutigdlo ajornartorsiu- tinik ajugauvfigingningniartina- tik. akerdlianigdle ugperisavarput — ilungersornivtigut peKatiging- nivtigutdlo — Kalåtdlit-nunåt anguniagkavtinut, sujunigssame angujumågkavtitut takordlortag- kavtinut, pissusinaujumårdlugo. imaiialo ukioK atauséK sujua- riåtdlangnerujugssuarmik nagsa- taKångikaluarpat, taimåitoK ukiut tamarmik ingmikut sujuariåtdlag- fiussåsåput, sujuariarnernik ang- nikitsunik angisunigdlunit. sujua- riåtdlangneritdle mikissuinauga- luartut åma iluaKutåuput. taimåitordle sujumut avdloriåt- dlagtarnérarpagssuit — imåna malungnångikaluardlutik — uki- orpålugssuit ingerdlaneråne Iva- låtdlit-nunåta nutångorsarniarne- rane sujumut ingerdlatitsissug- ssåuput. Kalåtdlit-nunånitut tamaisa kig- såupåka ukiume nutåme pivdluar- nigssamik nuånårnigssamigdlo, inungnut atausiåkånut, ilaiiuta- ringnut angerdlarsimavfingnutdlo tungassutigut. åmåtaordle ajor- nartorsiutinut akiuniarnivsine, — Kalåtdlit-nunåt pivdlugo. ukiortåme pivdluaritse! Ameralingme aulisarnerme ikuter- Kuvdlugit, taimalo aulisaiiatauner- mingne tarajorterivingnut nålagar- ssuit pigissåinut tunissaifarsimanatik tåssalume avisitigut aulisarnerup ukioic tamåna „kinguariarneranut" pissutinekardlutik. Ameralingme pig- ssarsiat ilångukåine ukioK tamåna pisiaussut 2290 tonsiuput. ukioic tamåna niuvertoKarfingne avdlane pissausimassut amerdlåssu- sé sule ilisimångilavut nålagkersui- ssutigut tutsiutineKångingmata, Be- retninger vedr. Grønland 1954 nr. 1 agdlagaiv måna decemberip Kericane 1954 agdlagkavko sule tåkusimånging- mata. tamatumungale tungatitdlugo sujornagut taerérsimassara taeridg- dlara inutigssarsiornermik nalunae- rutit tamåko soicutiginaKissut, sordlo aulisarnermik nalunaerutaussut ma- tuma kingorna åma kalåtdlisut tutsiu- tineKartarKuvdlugit saplngisamik na- Kitiårniardlugit, kalåtdlit aulisartui- nut soKutiginartorujugssungmat inu- tigssarsiutik pigssarsiaussutdlo piv- dlugit saplngisamik angnertumik ilisimassaKarnigssaK. 195!f-ime aulisarnermit pigssarsiau- ssut sule ilisimassaKarfigingilavut. Nup erKåne aussaK inanalo ukiup nålernera mæslinginit akornusersu- gausimaKaut, tusarsimassarale nalu- naerutigisavara niuvertoruseitarfing- nic KapisilingmnaK jånuårip 1-ånit 1954 novemberip nanera tikitdlugo sårugdlit tunissaussut 1.200.000 kg tikitdluinangajagsimangmatigik (nangisaoK inip. 8). Nungme erKånilo aulisarneK umiatsialivigssardlo 4

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.