Atuagagdliutit - 12.07.1956, Page 4
dlutik aulajangigagssaråt KeKertat
erniorfiussut sut erniorfiup nalåne
erKigsisimatitåusassut,
månit ldviutdlo kalåtdlit nunåta ki-
tata sineriåta ilåne kujasingneru-
ssume Kiterpasingnerussumilo 15.
majimit 10. julimut erKigsisimati-
taussugssatut sujunersutigineKar-
put Avangnånile junip autdlarKau-
tånit augustip autdlarKautånut,
sujorakit tivfasingnerussume crni-
ssartut piarKiorfingmik nalåne ta-
marm i k erKigsjsjmatitåusåput.
ilaussortat sujunersutaussumik er-
Karsautigingnigdluarsinaunigssåt
pivdlugo suliagssaK 1956-imut kingu-
artlneKarpoK.
1955-ime atautsiminerme ilaussor-
tat ilåt aperKuteKarpoK sok sujuner-
sutigissame agdlagsimassoK tingmi-
arsiut atordlugo autdlainiarneK kisi-
me inerterKutaussoK. pissutaussoK
månauvoK pissariaKångingmat pini-
artut KeKertat erniorfiussut erivåine
ER IDEEL TIL OPBEVARING AF ALLE
SLAGS SMÅDELE OG SMÅTING.
* Svingbakkens glasklare plastic-
* vægge giver en hurtig og let
* oversigt over indholdet.
Med C svingbakker kr............... 32,00
- 12 — .......... 48,00
. 18 — - .......... 64,00
Til hver svingbakke leveres 1 skillevæg.
Ekstra skillevægge koster 0,25 kr. pr. stk.
SPECIALRROCIIURE TILSENDES
GERNE
ilissivik nivingassoK
amussartulik
sunut mikissuarssungnut torKorsivigssar-
KigdluartoK.
* amussartuisa plastikiussut aké
* ersslnaramik xånit sunik ima-
* Karnersut takulertorneK ajor-
* nångitdlat.
b- inik amussartugdlit kr......... o* *,uu
12- inik — - ....... 45,00
18- inik — - ....... MftO
amussartut tamarmik ilue akuneKUteKar-
put mardloKiussångorslnauvdlutik. aku-
neKUtigssanik avdlanik piniaråainc atau-
neKutigssanik avdlanik piniaråine atau-
pisiagssat åssigssåinik piumassiit
iiagsisinauvavut.
TAGE SCHOUBOE
Elektrotekniske Artikler for
Handel og Industri.
Skyttegade 7 — Kobenhavn N.
puissiniarnigssåt inerterKutigisav-
dlugo tingmiarsiusissångikångata.
tamatumane ama erniorfiussut er-
Kåine inerterKutaussumik miterniar-
nerup nåkutiginigsså ajornångineru-
lersisavå.
taimatutaoK aperissoKarpoK sok
sujorakit tivfasingnerussume erni-
ssartut kisimik erKigsisimatitautini-
arnersut, pissutauvoit sujorakit kisi-
mik tivfasingnerussume erniortarne-
rat åmalo sujorakinik piarKiortunik
amerdlisaerusugkaluarneK. mitit na-
linginaunerussut kangerdlungne si-
nerissavdlo KeKertaine taimågdlåt
erniortarput.
OKalugtut ilåt aperKuteKarpoK mi-
tit ilumut ikiliartornersut. tamatu-
munga akissariaKarpoK ukiut 75-it
matuma sujornatigut tamåkua ainer-
dlanerujugssusimagaluartut tamanit
ilisiraaneKartoK, tamanitdlo påsine-
KarsinaugunarpoK pitsaorKajaralua-
KissoK mevKit taimanikutut amerdla-
tigilerKigsinaussugpata KeKertat er-
niorfigissamik ilåine eridgsisitauner-
mikut.
oKalugtOK oivauseKarujortaoK er-
niorfiup nalåne KeKertat erniorfiu-
ssut niuvfigerKussåunginerat inutig-
ssarsiutinut avdlanuL ajoKutausinau-
ssok -ilånime nasigtariaKartarpoK si-
kup KanoK inera takuniardlugo. aula-
jangersagkamile agdlagsimavoK tai-
mailiorsimanermik kommunefogede
nalunaerfiginartariaKartoK navsuiaut-
dlugo tamåna sok pissariaKarsima-
nersoK åmalo tingmissat ivassut sa-
pingisamik akornusersunginiagau-
simassut.
OKalugtut ilåt isumaicarpoK malig-
tarissagssatut sujunersutaussut Kitå-
ta avangnåne pissusiussunut naler-
Kutdluarsorinagit. tamåna akissaria-
KarpoK maligtarissagssat måna suju-
nersutigineKartut tåssaussut Avang-
nåta landsrådiata Kanga Kinutigisi-
massai.
kigsautiginaraluaKaoK piniartut
merKit pivdlugit sujunersutaussunik
1955-ine landsrådip oKaloKatigissu-
taine agdlagsimassunik påsingnig-
dluarniarnigssåt tauvalo OKaloKatigi-
ssutigalugitdlo taimailiorérunik
landsrådimut ilaussortamingnik oKa-
loKatigingnigdlutik, ilisimatume inu-
inaitdlo påsissait avKutigalugit aitsåt
landsrådip suna kinguågssanut pit-
saunerpaussoK ilisimalersinauvå.
Ph. Rosendahl.
Ausiangne atautsimlnikut tuberku-
loseKarsimassut peKatigigfiånik pi-
lersitsineKarsimavoK „Boserups Min-
de“mut atassumik. atautsimlneK inat-
sisinik iliniarnertumit Jørgen Hert-
lingimit sujulerssorneKarpoK.
★
Sisimiune kommunalbestyrelse au-
lajangerpoK septemberip 1-åne igdlo-
Karfigtik 200-ngortorsiorumavdlugo.
★
åssilissoK Jette Bang Kåumåme tå-
ssane Kalåtdlit-nunanukåsaoK. ukiut
20-t sujornagut åssilissanik a'tuagkiå
agsut soKutigineKarpoK. måna Kalåt-
dlit-nunåt uvdlumernisaK åssiliortor-
niarpå.
CODAN
®®a[DSB®IL
KVALITET
Den ideelle hjemmesko med
hiøde mosgunimisåler.
Brune itil herrer — røde til
damer og børn.
sktit isersiinatitsialagssu.it
nerumigtunik kuminik alug-
dlit.
kajortut angutinut, augpa-
lugtut arnanut mérKanutdlo.
kamigpait sktitdlo pitsauvdluar-
tusagunik — tåssalo GULD-
SEGL nalunaeKutaringitsusana-
go-
Det skal være godt —
det skal være GULD-SEGL
inusugtut katerssorniarneKarnerat
inusugtut sunamc tauva katerssu-
ssutigisinauvåt? KanortoK inuit a-
merdlasut taima ingmingnut .aperisi-
maniarilit Atuagagdliutine hiusugtut
katerssorniarneKarnerat pivdlugo
agdlagarissat atuarsimasinardlugit.
agdlautigissame suliniarnerme sang-
miviginiagssamågkat åma taineKat-
siarput. katerssuiniarneK oKauseic
nanginineic .tusarnerpoK. katerssiine-
rit peKatigigkutårtut ikigtungikaluar-
put. kisiåne Kalåtdlit-nunåne nuna-
Karfingne avingarusimaKissune ang-
nikitsunguåkutårdlune amerdlasunik
katerssuvfeKaleråine peKatigigkutår-
dlune lingmikornerulerneK pingitsor-
naviångilaK. tamåna arajutsisimane-
KångilaK, nunamume tamarmut kå-
tuvfiussunik peKatigéKalerérpoK sor-
dlo PAM åma måna sulissartut pe-
Katigigfiat. nauk peKatigikutårdlune
kåtuvfeKaraluartoK manaissinarpoK
inusugtut peKatigingne åssiglngitsune
.ilaussortaussut „atautsimordlutik ki-
vitsivigisinaussåt“. inusugtut kater-
ssorneKarnerat piviussungusagpat
isumaga maligdlugo suliagssaisa pi-
ngårncrpåt ilagisavåt inusugtunut
tamanut tiingåssuteKartut sulissutigi-
nigssåt peKatigigfit parti(td)lunit nå-
lagkersuinermut tunggssuteKarlut-
(toK) akornutiginagit. inusugtut ka-
terssorneKarnigssåt Kåumarsainikut
sulinerme iluaKutaugunaraluåssusia
iluamik årKigssussineKarpat! peKati-
git tamarmik ingmikut ingmingnut
igdlersorniartarput. ilarpagssue Ka-
noK ilissamigdlunit sapåtip akunera-
nut atausiardlutik atautsiminiarssa-
rissarput. erKarsautigigåine oKalu-
giartusinaussut avdlatdlunit nutå-
ngutausinaussut nunaKarfingme avi-
ngarusimassume taima amerdlångit-
sigissut taimailiorsinaunerat nersu-
ngineK ajornarpoK. iluaKutaorKaja-
KaoK inusugtut peKatigigfingne åssi-
glngitsune ilaussortaussut suleKati-
gigdlutik Kåumarsainiarnerme såku-
ssut igdloKarfiup iluanitut atordluar-
niarssarisinaugpatigik. inusugtut tåu-
korpiait igdloKarfiup atautsip iluane
peKatigingnut åssiglmgitsunut ilau-
ssortaussarput. pitsaorKajaKaoK ataut-
simut oKaloKatigigsmaugpata. tama-
tumunåkut peKatigigfit atausiåkåt
ajoKuserneKartariaKångitdlat, inu-
sugtutdle katerssorniarneKarneråne
anguniagkat ilagåt peKatigigfit suli-
nermikut Kerdlertorutinginigssåt.
inusugtut Kåmarsainikut sulivfigine-
KarnigssaK kigsautigeKåt, af'tenskole-
milo iliniartitsissussut nuånarlnåsa-
galuarpåt inusugtut nangmingneK
kigsautigissamingnik sarKumiussiga-
luarpata imaKa oicalugiautigssanik
atuartitsissutigssanigdlunit imaKalo
åma atuartugssat ingmikortiterne-
Karneråne peKatauvdlutik. inusugtut
ilatik sivnerdlugit periarsinaussut
atåssutcKarfigerKarpatdlårpavut, ait-
såt kat e rs so rn e k a rn e ri s i g ut taimåitut
sarKiimisåput. —■_ inusugtut inigissa-
mikut ingmikut itumik ikiorserniar-
neKarpat? Kangånitdle sungiusima-
ssarårput inusugtut åipaKångikat-
dlartut åipanerKåtdlunit angajorKå-
mingne najugaKartarnerat — imaKa
ilåne inikitdliorsinaugaluardlutik.
tamåkununatigut pissutsit avdlångu-
lerérput. soi’dlo erKumisångitsoK
ukiut ingerdlaneråne boligstøtteud-
valgime angumik arnamigdlunit inu-
sugtumik ilaussoKalersinaugaluarpat
inusugtut igdluliortarneK pivdlugo
isumåt puiorneKarKunago. åipaner-
’dlåt ingmikut najugartårKårnialerner-
mingne såkugssait KanoK ipat? iluar-
sartussivfigilårtariaKånginerdlutik?
taima itut inusugtunut sulissutigisav-
dlugit ajugausimårutigssartaKarput.
peKatigit atausiåkåt parti (v)tdlunit
KanoK KalipauteKaraluartu(p)t kisi-
mitdlutik taima itut nåmagsisinåu-
ngilait. inusugtut anguniagåt nåla-
gauvfiuvdlo iluane avdlanik suleKati-
gingnigkumancrat sarKtiiuiuniagau-
vok, tamatumuna peKatigingnigssaK
pissariaKarpoK.
måne erKartorneKartut taineKarsi-
naussunut Kavsinut åssersutainåuput.
inusugtut k a t e rss o r n i a rn eK a r n e r at
sule piviussungorsimångilaK. piviu-
ssungoraluarpatdlo anguniagkat i-
måinaK anguneKarnaviångitdlat. er-
KarsautigineKardluarniardle. avisikut
„Socialiste“kut tutsiutoKarérpoK ta-
matuma anguncKarnigssånik Kular-
sårissunik. ingangmik tåukua taima
angussaKarniarnerup kulturikut inU"
iaRatigissutsikutdlo pitsaoKuteKarsi-
naunera påsisimassariaKaraluarpåt.
isumaKarpunga ajungivigsoic „inusug-
lut katerssorniarneKarnerat sulinig"
ssamine nålagkersuineK pivdlugo isil"
manik tungaveKarniångingmat. ki-
siåne nåpivfiussåsaoK inusugtunut å-
ssigingitsunik isumaKartunut, åma
isumat åssigingitsut pivdlugit oKalo-
KatigigfiussåsaoK. inusugtut nålagker-
suineK pivdlugo isumamik aulaja-
ngiussaKarnigssamut inerterneKarsi-
nåungitdla't. kinalunit piumassane
atordlugo isumamik aulajangiusima-
ssaKarsinauvoK, kisiåne kina oaarpa
tamatigut nålagkersuineK pivdlugo
isumamut tungassussariaKartoK! nå-
lagkersuinermut tungassut saniatigut
ilerKoringnigssamut, nunagissamui
ugperissamutdlunit tungassut ingmi-
kut isumaKarfiginøKarsinåuput, sor-
me periarninguit tamarmik partiKar-
nermut tungatiniarneKalisåpat? na-
livtine pissariaKagarput tåssa ataut-
simorniarssarinerunigssaK. nålagkcr-
suinerme isumat åssigingitsut tunga-
vigalugit partitigut ingmikulugtu-
ngornigssaK avigsårtiternigssardlo
amigautigingilavut. Kularingivigpara
nunap nangmineK Kitornaisa tamåna
påsisimagåt.
Clir. Berlhelsen.
Landsrådssamlingen
er nu begyndt
I dag indledes landsrådssamlingen
i Godthåb. Traditionen tro startet'
man med en festgudstjeneste, og der-
efter er der åbningsmøde.
Over hele landet — i Grønland og
i Danmark — vil man den kommen-
de måned med interesse lytte til
læse om, hvad det grønlandlandske
landsråd diskuterer og beslutter sig
til. Ikke alene resultaterne, men også
selve debattens gang vil blive fulg1
nøje. Landsrådets debat er et slags
barometer for forholdene i landsde-
len. Af den mener man at kunne af-
læse, hvor man står heroppe, og hvil-
ken grad af mådehold og fremsynet-
hed der præger den grønlandske t>e"
folkning. Et tungt ansvar og en stor
opgave er blevet landsrådsmedleni-
nierne betroet, et ansvar og en op-
gave, der peger hen imod ikke alenc
landsdelens, men hele rigets velfærd-
Der er derfor grund til at ønske
landsrådet lykke og klogskab til dc»
kommende måneds betydningsfulde
arbejde.
En fireårig dreng, søn af tømre1
Mathias Petersen, Jakobshavn, er om-
kommet under leg. Han blev funde1
druknet i strandkanten.
igfialåt minutimut Kalagtartut
igfiat
ivlt Kernertut
navgutérKat
KaptissiårKat
mana sananeKartalerput
MINUT-ØLLEBRØD
RUGBRØD
SKIBSBRØD
SKIBSKIKS
RUGA KNÆKBRØD
Fabrikeres nu af
A/s Mariendals MøUe
og Eka Brødfabrik
Roskildevej 87 - København Valby*