Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 10.05.1979, Blaðsíða 2

Atuagagdliutit - 10.05.1979, Blaðsíða 2
Narssap kommunia NarssaK ukiune 1000-ine NarssaK, sårdliuvdlutik KGH-ip igdlutitoKai. NarssaK med KGH’s gamle bygninger i forgrunden. nangitaK Kup 1-imit nugtertOKaraluartOK inuit amerdla- gissagssåungitdlat. 1900-p migssåne 75-100-nik inonar- poK piniarnermik, autdlainiarnermik aulisarnermigdlo inOtigssarsiuteKar- tunik. tauvale 1915-ime Kanortume sa- vauteKarfeKalerpoK, inutigssarsior- nigssamutdlo periarfigssaa nutåK tåuna soKutigineKalerpoK soKuti- gingningnerdlo Narssamut ångutdlu- ne, tåssane inuinait savauteKarnerat autdlarnermat. autdlarKautånile sa- niatig&ralugo taimågdlåt inutigssar- siutauvoK, amerdlanerujartuinartut- dle indtigssarsiutimik pingårnersså- tut isumaKarfigileriartorpåt. ivigartorfigssat angnertoruj ugssu- put — Narssame plnarane, kisiåne å- ma kangerdlungne. savauteKarnea pi- ngårnerutitdlugo inutigssarsiuteKa- lemårtut sujugdlit ilagåt kalåleK Ot- to Frederiksen. 1924-me ntigtOK Erik Augpalugtup nunanarfikuanut, tåssa måna K’agssiarssuk. tauvalo sujornatigut aulisartusi- magaluartut piniartusimagaluartut- dlo nunalerissungoriartuålerput sa- vauteKardlutik, nerssussuauteuar- dlutik, hestiuteKardlutik kukukujute- Kardlutigdlo. pingårtumigdlo aavdlu- nåtsiait najuganarfikuinut nunagssi- tarput sujornatigut narssautausima- ssut tamåningmata, tamåkulo ilagait K’agssiarssuk Igalikulo. Narssame ingerdlausen arrikulug- poK. inuit amerdliartoraluarput, kisiå- ne narssartå agtorneKångituarsinar- poK, igdlutdlo amerdléngitsut uvdlu- mikut Narssap igdloaarfiata Kiteri- ssåta kangiatungånitdlutigdlo kitå- tungånlput. niuvertarfigtårpo« 1870-ip kingornatigut ajonit seminå- riame iliniarsimassut Narssamltarsi- måput ilagit atuarfigdlo isumagissa- ralugit, pissutsit nutartigåungitdlui- nartut atugagssaralugit. ajoKe nang- mineK igdlumine angivatdlårsimagu- nångitsume atuartitsissardluniilo nå- lagiartitsissarsimavoK. aitsåt 1907-ime atuarfik åma nå- lagiartarfiussoK sujugdlen sanane- KarpoK, tåunalo atornenarpoK 1927 tikitdlugo, taimanilo onalugfik sule a- tassoK sananenarpoK. sanassorå (ti- tartaissoralugulo) kalåleK sanasson mestere Pavia Høegh K’aKortumér- SOK. 1930-me 300 migss. inoKalersima- vok, aulisarnerdlo pingåruteKalera- lugtuinarpOK, inuitdlo amerdliartui- nartut aulisagkerivingme sulivfeKa- lerput. 1920-me pisiniarfik mikissoK sananeKarsimavoK nanga Hans Ravnip igdluliorfigisimassåne. pisi- niarfik K’aKOrtumit pilersugauvOK, niorautigssatdlo tåssåuput inutig- ssat avdlatdlo niomutigssaussartut åmalo aulisarnermut piniarnermutdlo atugagssat åma autdlaisit peKutig- ssatdlo. nangmineK pigssarsianik a- tuineK OKalugtuagssåinångoriartuler- pOK. amerikamiut nalåt sorssungnerssuan 1939 — 1945 Nar- ssap OKalugtuagssartåne ajoKUtåu- ngilaa. Danmarkimut atåssutenar- nerit kipitineKaraluarput, 1942-mile amerikamiut Narssarssuarme tingmi- ssartunut mitarfiliorput, tamånalo i- noKarfingnut tamatuma emånltunut malungnauteKartarpoK. nauk ameri- kamiut kalåtdlitdlo ingmingnut aku- liutivingneK ajoraluartut. kisiåne niomutigssanik pilersuinen ajungilaK amerikamiut isumagissa- ringmåssuk. taimanernitsanit ernai- maneKardluarnerpaugunarpoK nut- dlit petruliutortut »Alladin»-it pisiari- neKarsinaulernerat. taimaisivdlune kalåtdlit KUtdlitonait iginermik or- sserneKartartut atorungnaerput. sorssungnerssuan Kångiungmat Danmarkimutdlo atåssutenalerKing- mat ineriartornen Narssame åma su- kagtipoK. 400 sivnerdlugit NarssaK i- nonalersimavoK, tauvalo sulivfigssa- Karniarnerme ajornartorsiutit tåku- kiartuålerput, taimåtaon atugarigsår- nerulernigssamik piumassarissat ma- lungnarsiartordlutik. 1948-me fabrike aulisagkanik Otiterivik sananenaler- poK. sårugdlit niomutigssiatut pi- ngårnerssaujuarput, tauvale råja- lerivfeKalernigssaK pissarianalerpoK Nardlunarme Tunugdliarfingmilo rå- j anarfigssuit navssårineKarsimang- mata. kingusingnerussukut K’aKor- tume savanut tonoraivik Narssamut nungnenarpoK, tåssångåinardlo Nar- ssame inutigssarsiorfigssuanalerpOK. sulivfigssanalerpoK åmalo Narssame inungnut sulisinaussunut tamanut a- ningaussarsiornikut atugagssarissat pitsaunerulerdlutik, tamatumalo nag- satarissånik inue ukiune nullnarne mardloriåumik amerdlivdlutik. igdlOKarfigtut 1951-imit NarssaK ingmlkut kommu- nenarfingormat uvdlumikumut i- neriartornen sukasimaKaon. inugtu- siartupilérnerup suliagssanarfingne tamane såkortumik agdlisainigssan pissariaKalersipå. kikut tamarmik ig- dlugssarsiornenåsåput, atuarfik miki- vatdlålerpoK, nåparsimavigdlo miki- vatdlålerpoK. sananenarput vugge- stue børnehavetdlo utornaitdlo ig- dluat, åmalo igdlut pissortanarfitdlo taméko tamarmik kiagsarnenåsåput, imilersorneKåsåput elektriciteteKaler- dlutigdlo. 1959-ime NarssaK igdloKarfingorti- nenarpoK, ingerdlautsivdlo sujuline tainenarérsup måna 2000-ingajang- nik inoKalersisimangmago igdlonar- figtut pissusenarnera nåmagsinenar- simassutut OKautigissariaKarunar- poK. tåssalo måna NarssaK igdlonarfiu- vok, igdlonarfiup ajungitsortai ajor- tortailo tamaisa nagsataralugit. inuk ingminut aperisinauvoK ineriartorne- rup nagsatarissai ajortut ajungitsut- dlo sordlit amerdlanerusimanersut? tamåna akiuminåipoK. ajortortaussu- mik erssernigsumik tikuaganarniaråi- ne tåssåusaoK, narssaK igdlonarflup atenautå åmalo 986-ime Erik Augpa- lugtup tupåtdlautigisimasså åmalo 1910-me »NarssaK pivdlugo erinar- ssOt« taigdliarigamiuk taigdliortor- ssup Henrik Lund-ip anersånissutigi- simasså måna takugssaujungnaivig- simangmat, tamånalo ajoraluarpon! tåuna OKautigineKarérmat ajunge- Kutaussumik åma tikuagagssanar- poK. NarssaK uvdlumikut igdloKar- fiuvoK takornariat ornigartagåtut nu- narssuarme ilisimanenaleriartortOK. takornariat ukiut tamaisa amerdliar- tuårput, tamatumungale penataussu- mik takornarianut iluanusersutigssa- nut piumassarissat åma agdliartuår- put s&rdlo hotelitut nutåliaussutut i- måkutdlo angatdlåssissutitut pissu- sigdlit. tamåkununga aningaussall- ssutigssat pissarianarput, åmalo i- nuit sulenataunigssåt påsingningnig- ssåtdlo pissarianarput måne nutåmik inutigssarsiuteKalerKi.sangmat ernor- tumik iluarsartunenarune inungnut tamanut iluanutausinaussunik nuå- nårutausinaussumigdlo. inuit pingårutigdlit måne naggasissarianaraluarpugut u- kioK 986 »takornariat« sujugdlit ti- kiunerånit ernartuisimagavta 1979-i- me takornariartitsilernigssamut. ki- siåne Narssap ineriartornerane tai- ssagssat tåssauginångitdlat puissit, aulisagkat, savat råjatdlo, taimåtaon atuarfit, nåparsimavik, børnehavet å- ma utornait igdluat. kisiåne åma inuit emaissariaKarput, ingerdlautsimut malungnautenarsimassut. taerérpar- put Erik AugpalugtOK, igdlukunik ta- malånik navssågssanartitsinerme sa- niatigut ima agtigissumik malungnar- titsisimassoK, K'agssiarssungme sa- vautigdlit ilåta atéralugo Frederiksen kinguliarinardlugo... taerérparput Hans Ravn, tåussumalo kinguåve Egede-t ukiut ingerdlanerine Narssa- mut angnertumik malungnautenarsi- måput nalivtinut agdlåt. tamatumunga atatitdlugo åma tai- nenåsaoK, Hans Ravnip torKåinartu- mik kinguåvisa ilåt niuvertorusen ki- ngugdlen Josef Egede 1938-me aitsåt soraerningormat. niuvertorutsitut kingorårtå inuk malungnauteKardluinartOK Narssar- miut amerdlanerssaisa sule erKaima- våt. tåssa kalåleK Frederik Høegh, taineKartartOK Fare. naKiterissutut i- liniarsimavOK, åmalo niuvertorutsitut sulinerme saniatigut Narssap avisia- nik sujugdlermik nangmineK naKiteri- ssardlunilo åmigssuissåvoK, taine- Kartumik »Sujumut«. inuk tåuna ner- sortarialik agsut agdlauserineKarsi- naugaluarpoK, kisiåne avdlat åma tai- neKartugssåuput. palase, taigdliortoK, eriniortOK Kali- paissartordlo Henrik Lund, Narssame sulisimassOK 1919-imit 1948-me toKU- nine tikitdlugo inungnut atåssuteKar- figisimassaminut erKaimassagssisi- manerme saniatigut erdlingnartutinik KimataKarsimavoK erinarssutinik, tugsiutinik Kalipagkanigdlo kussa- nartunik. uvigdlarnera, Malene Lund, Hans Ravn-ip tomåinartumik kinguå- visa ilåt, 101-inik ukioKardlune 27. ja- nuar 1979 toKuvoK, tåssaulerdlunilo Kalåtdlit-nunåne inunertunerpåK. fiskemester Karnis Knudsen, ukiut 30 migssiliordlugit aulisagkerivitor- Kame sulisimassOK åma puigorneKar- tariaaångilaK. taimåiportaoK piniar- torssuaK savautiligdlo Otto Egede, nauk tuberkulosemik nåpauteuar- dluardlune aulajaitdlune Kåinamik pi- niartuartartoK sussångisåinangaj ag- dlunilo. angutit tamåko avdlarpagssuitdlo tamarmik ingmikut Narssamut tu- nga viléKatausimåput. ineriartorneK nanginarneKåsava Kuånerssuarne uranimik piainermik tamatumalo nagsatarissainik takuju- minaitsorujugssuarnik tåssa mingug- terinermik åmalo Narssap avangnåne kitånilo Korsussut kingugdh't tåmar- nerånik?? sujunigssame påsinarsiu- mårpoK, sujunigssardlo tungavoK Kalåtdlit-nunåne igdloKarfit kussa- narnerpåmik inigssisimassut tungavi- lissuisa taineKarérsut ilåtigut kinguå- vinut. W1TH 300 Snescootere WITH VITAL 15 MHRHER WITH VITAL 17 LARS SCHJØTT BOX 18.3921 NARSSAK' . TLF. 31293 T rawlerrederiet NarssaK Trawl Anpartsselskab Reg. nr. Aps. 21.602 kilisaut 300 tons sanatiparput, oktoberime 1979 inertugssaK 300 tons stålhæktrawler under bygning, leveres oktober 1979 2

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.