Atuagagdliutit - 30.03.1983, Síða 24
Åbent brev til alle medlemmer af SIK
Ved valget den 12. april 1983, skal vi tage stilling til, hvordan de næste års politiske udvikling skal finde sted.
SIK er midt i overenskomstforhandlingerne. Medsendt finder du også de specielle krav, vi har fremsat i forbinde^
med forhandlingerne. Vi kræver mærkbare forbedringer i lønnen. Hvad angår de specielle krav, vil det være et spØr#s
mål om hvilket parti eller partier, der kommer til at danne landsstyre efter valget.
På denne baggrund opfordrer SIKs forhandlere dig til at bruge dine muligheder ved at afgive din stemme til val£e^
Vi opfordrer dig til at stemme på enten Siumut eller Inuit Ataqatigiit til landstinget og kommunalbestyrelserne. ^ e
at gøre det, vil du vælge det landsstyre vi bedst kan arbejde sammen med.
S.I.K.-mi ilaasortanut allakkat ammasut
ita"' ^“'annl nunatsinni inatsisartunut kommunalbestyrelsinullu qinersinissami ukiuni tulliuttuni sisamani kikkunnit naalakkersorneqassaner-
Pris- og avancelovgivning
Samtidig med en lovgivning
om progressiv beskatning er
det nødvendigt at indføre lov-
givning om pris- og avance-
kontrol. På grund af, at vi i
dag ikke har nogen lovgiv-
ning på dette område, ram-
mes de lavestlønnede ekstra
hårdt af de forskellige hand-
lendes tilfældige prispolitik,
og dette er en uhørt uanstæn-
dighed og uartighed over for
forbrugerne. Denne tingenes
tilstand må standses ved for-
nuftig lovgivning i solidaritet
med de lavestlønnedes inte-
resser.
Da en sådan lovgivning for-
udsætter en grundig under-
søgelse af pris- og avancefor-
holdene kræver SIK indført
et pris- og avancestop i perio-
den til den endelige lovgiv-
ning er vedtaget.
Til håndhævelse af det mid-
lertidige pris- og avancestop
og den efterfølgende lovgiv-
ning kræver SIK oprettet et
effektivt tilsyn med de nød-
vendige beføjelser. Tilsynet
skal fungere under et nævn
sammensat som det ind-
komstpolitiske udvalg. Næv-
net fastlægger endvidere ret-
ningslinier for det omtalte
undersøgelsesarbejde.
Lønmodtagernes
tillægspension - LTP
SIK kræver at lønmodtager-
nes tillægspension indføres i
Jens Lyberth
formand
Grønland med ATP i Dan-
mark som model. Det fore-
slås, at fangere og partfiskere
gives mulighed for at være
indbefattet af LTP. LTP i
Grønland administreres af
den grønlandske fagbevægel-
Der nedsættes en arbejdsg-
ruppe til udarbejdelse af ved-
tægter med arbejdsmarkedets
parter som medlemmer. Ind-
betaling af bidrag fra lønmod-
tagere og arbejdsgivere afta-
les i overenskomsterne.
Arbejdsløshedskasse
SIK kræver Landstingets
godkendelse af og støtte til
oprettelse og drift af en ar-
bejdsløshedskasse. Arbejds-
løshedskassen skal kunne ud-
betale en arbejdsløshedsun-
derstøttelse som kompenserer
fuldt ud for tabt arbejdsfort-
jeneste for ledige SIK med-
lemmer. Samtidig med opret-
telse af arbejdsløshedskassen
kræver SIK, at Landstinget
anerkender SIKs ret og pligt
til anvisning af arbejde til le-
dige medlemmer.
De nærmere regler for finan-
siering af A-kasse, udbetaling
af understøttelse, kontrol
med og anvisning af ledige
medlemmer m.v. udarbejdes
af SIK i samarbejde med de
berørte offentlige myndighe-
der.
Kontrol med indvandring
af arbejdskraft
SIK kræver at der gennem
lovgivning sikres en bedre
kontrol af indvandring af ar-
bejdskraft for det samlede
grønlandske arbejdsmarked.
Samtidig kræver SIK en bed-
re kontrol med allerede ind-
vandret arbejdskrafts forbliv-
en i Grønland.
Takstmæssig hjælp.
SIK kræver princippet om
SIK medlemskab som forud-
sætning for ydelse af takst-
mæssig hjælp ved sygdom,
barsel og arbejdsløshed béva-
ret.
Inforelse af progressiv
beskatning m.v.
På baggrund af den økonomi-
ske udvikling generelt — og
prisudviklingen specielt — og
på baggrund af, at riget fat-
tes penge til mere retfærdig
fordeling af goderne i det
grønlandske samfund —
kræver SIK, at den proportio-
nelle beskatningsform erstat-
tes af et progressivt beskat-
ningssystem, således at det
gældende solidaritetskrav
kan føres ud i livet. Samtidig
med indførelsen af den prog-
ressive beskatning, kræver vi,
at bundgrænsen for personli-
ge fradrag forhojes i rimeligt
omfang under hensyntagen til
den almindelige prisudvikling.
Med venlig hilsen
SIKs forhandlingsudvalg
Avva Mathiassen
næstformand
Da udviklingen går i retlig
af oprettelse af flere og flet A
anparts- og aktieselskaber
der samtidig med indføre^e
af progressiv personbeskat
ning ske en forhøjelse af se
skabsskatten.
>r
Investerings-
og etableringskontrol
SIK kræver indført en
kontrolordning, der sikrer a
penge tjent på produktion 1 ^
Grønland forbliver i landet e -
geninvesteres her. Samtid1®
kræver SIK en effektiv ko11
roi med etablering af nye
virksomheder og udstedeh®
af næringsbreve med det 1°'
mål, at sikre en samfundsn.',
tig produktion, der byggel "
grønlandsk arbejdskraft °®
tradition og hvor produkt1'
onsmidlerne er de umiddel*1
re producenters fælleseje-
Denne ejendomsret kræve*
SIK anvendt ved det grøn’jse
landske samfunds overtag6
af eksisterende statsvirks°n
heder.
Inuutissarsiuteqartut
jjWnersiaannut tapiissutisiat.
in^'P piumasaraa sulinermik
sj^tissarsiuteqartut utoqqaliner-
q taasa saniatigut tapiiffigine-
J) tarnissaasa eqqunneqarnissaa
bar*tr'arkimi periaatsip (ATP-mik
jjj neqartup) ilusiatut ilusilerlugu.
^ll'nersuutigineqarpoq, piniartut
s^artullu periarfissinneqassa-
j qjs aaqqissuussinerup iluani. Aaq-
L,SUussineq ingerlanneqassaaq
% .Hit-nunaanni sulinermik
s^bssarsiuteqartut aaqqis-
Ssaanerisa-iluanni.
^'khssuussiniarnermut atatillu-
ti^MeqatigiissitaliortQqassaaq
'ttarisassaliortussamik, taan-
W lnuttaqarfinneqassaaq suli-
tq toqarnermut atatillugu illua-
^Keriinnit. Sulinermik inuutis-
ju^nteqartunit sulisitsisunillu
tL, tit pillugit isumaqatigiissuti-
aaqqiineqartassaaq.
)J?'SSaarunnermi
jjjJibasaateqarfik.
[,/yp piumasaraa Nunatsinni
seats:isartut akueralugulu taper-
sn«,„------suliffissaarunner-
Liyestilling mellem hjemmebog" ^
og udsendte i boligspørgsmåletn1.
Ved ansættelse af lokal °vel
enskomstansat SIK lønnet
personale betales der flyt?1’ r
og der stilles bolig til rådig-
hed efter de for statens tjen
stemænd gældende regler-
Efter to års ansættelse be"
tragtes boligen som udlej"
ningsejendom.
Ole Lynge
sekretær
L ar>ingaasaateqarfimmik piler-
Ijfj.'nissaq ingerlatsinissarlu. Su-
qjsaarunnermi aningaasaate-
tttø, *UP tamakkiisumik
(SjAssusersinnaasariaqassavai
ilaasortaasut suliffissaa-
U **ermi isertitassaraluisa amer-
(l,,.ataat. Suliffissaarunnermi ani-
S55asaateqarfimmik pilersitsinis-
atatillugu SIK-p piumasa-
|)isAunatsinni Inatsisartut SIK-p
sJiaatitaanissaa pisussaanis-
s^li^akuerissagaat ilaasortanut
tq^ussaarusimasunut suliffissa-
'hnersuussisinnaanissamut.
ini ISsaarunnermi
^.Saasaateqarfissap
q^gaasalersornissaanut malitta-
tu Ssat, aammalu suliffissaarusi-
tlttSUllut ikiorsiissutissanut tun-
CSl*t, kiisalu ilaasortanik sulif-
iq aarusimasunik suliffissamik
Sq^nussisarnissamut tunngasut,
gAhssaarusimasunillu nakkuti-
Siq^nissamut tunngasut, piler-
npqarnissaat SIK-mit pisorta-
qarfiillu tamassumunnga attuu-
massuteqartut akornanni suliari-
neqassallutik.
IMunaqavissut tikisitallu illussaqarniarne-
rup inissaqarniarnerullu
tungaagut il.il. naligiissitaanissaat.
SIK-p isumaqatigiissutaa malillu-
gu nunaqavissumik atorfinitsitsi-
nermut atatillugu angalaneq ator-
finitsitsisumit akilerneqartas-
saaq, atorfinitsitarlu illussaqar-
tinneqassaaq Kalaallit-nunaanni
atorfilinnut aalajangersakkat ma-
lillugit. Ukiut marluk sulereernik-
kut inigisaq nalinginnaasumik
atukkiuttakkatut isigineqalis-
saaq.
Sulisussanik isaatitsinerup
nakkutigineqarnissaa.
SIK-p piumasaraa inatsisiliuussa-
mik Kalaallit-nunaanni sulisussa-
qarnerup tungaa tamakkiisumik
isigalugu sulisussanik isaatitsi-
neq nakkutigineqalertariaqartoq.
Tassungalu atatillugu SIK-p piu-
masaraa sulisussanik isaareersi-
masunik Kalaallit-nunaanni unin-
ngaannartoqarpallaalernis saata
nakkutilliivigineqarnerulernissaa.
Aningaasanik aalajangersimasumik
angissusilikkanik tunisisarneq
(takstmæssig hjælp).
SIK-p piumasaraa aningaasanik
qulaani taaneqartunik tunisinis-
samut, soorlu napparsimanermi,
naartunermi erninermilu, kiisalu
suliffissaarusimanermut atatillu-
gu, SIK-mi ilaasortaaneq tunnga-
vittut atuinnassasoq.
Akissarsiaqqortussuseq tunngavigalugu
akileraarualisarnerup
eqqunneqarnissaa, il.il.
Aningaasarsiornikkut ingerlaaseq
nalinginnaasumik isigalugu aam-
malu akitigut ingerlaaseq immik-
kut isigalugu — kiisalu minnerun-
ngitsumik inuiaqatigiit ajunngit-
sorsiassaataasa naapertuilluarne-
rusumik agguaanneqartalernissa-
at eqqarsaatigalugu, SIK piu-
masaqarpoq naligiimmik akileraa-
rusiisarneq taarserneqassasoq
aningaasarsiaqqortussuseq tun-
ngavigalugu akileraarusiisarner-
mik, taamaaliornikkut nammaqa-
tigiinnissamik piumasaqarneq
piviusunngortinneqassammat.
Tamassumunnga atatillugu —
tassalu aningaasarsiaqqortussu-
seq tunngavigalugu akileraarusii-
sarnissamik eqqussinissamut —
piumasarineqarpoq inummoortu-
mik akileraarnissamut ilanngaa-
taasartup akit qaffariartorneran-
nut naapertuuttumik kiisalu an-
nertussutsimigut naammaginar-
tumik qaffanneqassasoq.
Ineriartornerup iluani piginneqa-
tigiinnikkut ingerlatat assigiin-
ngitsut amerliartortinneqartut qi-
viarlugit aningaasarsiaqqortussu-
seq tunngavigalugu akileraarusii-
sarnissamik eqqussinissamut pe-
qatigitillugu piumasarineqarpoq
ingerlatseqatigiinnikkut akileraa-
rutit qaffaavigineqarnissaat.
Akinut iluanaarutinullu inatsit.
Akissarsiaqqortussuseq tunnga-
vigalugu akileraartalernissamut
inatsisiliornissamut peqatigitillu-
gu pisariaqarluinnartutut isigine-
qarpoq akitigut iluanaarutitigullu
tungaasigut nakkutilliinissaq eq-
qarsaatigalugu inatsisiliornissaq.
Maannamut akit iluanaarutillu
tungaasigut inatsiseqanngilagut,
tamatumalu sunniutaanik akis-
sarsiakinnerpaat nangitillutik eq-
qorneqartarput niuertut assigiin-
ngitsut namminerisarsiorlutik
akinik aalajangersaasarnerisigut.
Tamannalu pisisartunut sorra-
laatsumik ingasaginartumik pe-
riuseqarneruvoq. Pissuseq ta-
manna patajaatsumik inatsisilior-
nikkut unitsinneqarsinnaavoq
akissarsiakinnerpaat nammaqati-
giinnissamik soqutigisaat tun-
ngavigalugu.
Taamatut inatsisiliornissap piu-
masarisussaammagu peqqissaar-
tumik akit ilunaarutillu tungaasi-
gut misissueqqissaarnissaq, SIK
piumasaqarpoq inatsisiliornissaq
piviusunngornissaata tungasut
^ aalajangertussaavarput.
S*iMi-maanna ilaasortat akissarsiaat pillugit isumaqatigiinnialeruttorpoq. Maannalu uani ilanngussami takusinnaavatit isumaqatigiinniarnerti-
!*- akissarsiavit qaffanneqarnissaata saniatigut immikkut ittumik piumasaqaatigut. Akissarsiatta malunnaatilimmik qaffaavigineqarnis-
sih P^ariaqarluinnarpoq. Immikkut ittumik piumasaqaatitta anguneqarsinnaanerannut apeqqutaassaaq partiit sorliit naalakkersuisunngortit-
v ‘"aarnersut.
Siu a'aattumik S.I.K.-p isumaqatigiinniartuisa illit kajumissaarpaatit qinersinikkut suniuteqarsinnaanerit atoqqullugu. Kajumissaarpatsigit
Sq| akkormiumik Inuit Ataqatigiikkormiumilluunniit inatsisartunut kommunalbestyrelsinullu
Cciatigisinnaasatsinnik nunatta naalakkersorneqarnissaa aqqutissiuunneqassammat.
qinerseqqullutit. Taamaaliornikkut S.l.K.-ini
akit iluanaarutillu qaffariartorne-
risa unitsikkallarneqarnissaat.
Unitsitsigallarnissamik nakkutil-
liivissap atuutinniarnissaanut su-
liaqartussanik eqqarsaat inatsisi-
liornissamullu tunngatillugu SIK
piumasaqarpoq sukumiisumik pi-
ginnaatitaanissamullu tunngave-
qartitaasumik nakkutiginnitto-
qarnissaanik. Nakkutilliinermik
ingerlataqartussat ataatsimiitita-
liatut iluseqassapput, sanarfi-
saassallutillu isertitat assigiissar-
neqarnissaat pillugu ataatsimiiti-
taliatut. Ataatsimiititaliap male-
ruagassat ataatsimiititaliamut
tunngasut aalajangersussavai.
Aningaasalersuinissamik sullivinnillu
pilersitsinissamik nakkutilliineq.
SIK-p piumasaaraa nakkutilliivis-
samik pilersitsisoqarnissaa, taa-
maasilluni Kalaallit-nunaanni ni-
oqqutissiornikkut aningaasat
isertinneqartut anisinnagit piler-
sitsiniarnerni aningaasalersuutis-
satut atorneqarqinnissaat angu-
niarlugu. Tamassumunnga ilan-
ngullugu SIK-p piumasaraa sulli-
vinnik pilersitsiortornernik nak-
kutilliinissaq tamassumunngalu
atatillugu inuutissarsiutitaarniar-
luni allagartanik tunisisoqartaler-
nissaa, manna anguniarlugu
inuiaqatigiinnut pitsaasumik ni-
oqqutissiornissaq, tassani atorne-
qarlutik kalaallit sulisinnaasui eq-
qarsartaasiallu tunngavigalugit.
Nioqqutissiornermi atortorisat
sulisunit pilersuisunillu ataatsi-
mut pigineqarlutillu ingerlanne-
qassapput. Taamatut pigisaqaqa-
tigiitaaseq SIK-p piumasaraa
atorneqassasoq kalaalit inuiaqati-
giit naalagaaffiup sulliviutaanik
tigusiartornissanni.
Ikinngutinnersumik
S.t.K.-p isumaqatigiinriiartui
Jens Lyberth
siulittaasoq
Avva Mathiassen
siulitt. tullia
Ole Lynge
allattuuneq