Atuagagdliutit - 12.02.1986, Side 11

NR. 7 1986
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
II
Oqallinneq • Debat
Åbent brev til landsstyre og Landsting:
Uholdbar situation
for KNR-medarbejderne
Kirsten Kristensen-
imut akissut
All.: Edvard Møller, Aasianni borgmesteri
AG-mi nr. 3/86-imi Aasianni fritidsklub-imi ningiuusup
Situationen for medarbejderne ved
KNR i Nuuk bliver mere og mere
uholdbar. Radiohusets udvidelse er
atter blevet udskudt, denne gang til
1987, og det finder alle medarbej-
dergrupper i KNR og Grønlands
Presseforening aldeles uaccepta-
belt.
I disse dage kæmper man i KNR
en kamp for at finde kontorplads til
alle medarbejdere. Som forholdene
er i dag, må de fleste medarbejdere
deles om kontorplads, der er bereg-
net til én medarbejder, og man sid-
der bogstaveligt talt på skødet af
hinanden. Det er meget uheldigt for
medarbejdernes indbyrdes forhold,
og særligt går det ud over produk-
tiviteten.
Samfundet, og ikke mindst poli-
tikerne, forlanger mere og mere af
nyheds- og kultur- og underhold-
ningsafdelingen samt TV-afdelin-
gen i KNR. Det i sig selv er forståe-
ligt, for uden landsdækkende dag-
blade og med større og større
mængder af information er KNR
det eneste medium, der kan opfylde
samfundets daglige behov for nyhe-
der.
Presseforeningen i Grønland fin-
der det meget uheldigt, at tilskudde-
ne til KNR ikke stemmer overens
med de faktiske behov. Det er be-
mærkelsesværdigt, at de selvsam-
me politikere, der forlanger, at de
journalistiske og tekniske medar-
bejdere ved KNR skal være mere
Aalisakkat kussartitat panertut
taama amerlatigisut ajortunngorsi-
masut tusarlugit iluatinnarluassu-
sii. Nalunagillu peqqinnartorsuu-
sut. Nioqqutissiorneq iluamik pi-
moorullugu qanortoq iluarsartuun-
neqarli. Tassami saarulliaqqat pa-
nertut kussartitat nunatta ilarujus-
suanut nioqqutissanngorlugit siam-
martarunarput. Maanilu Avaner-
suarmi maanna KNI-nngortup pisi-
niarfiini takussaagaluarput.
Tamakkuninngali ilaatigut paa-
mersaateqarsimasugut pisiarinis-
saat soqutigiunnaarsimavarput,
kussartitat saanilissuullutik parnu-
tiinnarnikuummata. Nalunngikka-
luarpara qanoq iliorlugit nerine-
qarsinnaaneri. Unaliuna pigiga, pi-
siarineqarnissaat nerineqarnissaa-
nullu orniginarnerusunngorlugit
nioqqutissiarineqartarnissaat.
Soorlu kussartitat »paqqaartulia-
ralugit« nalunngilara aalisakkanik
ilitsoqqussaqanngitsut taaguut
taanna nalugaat. Qavanngarnitsa-
nili naluneqanngeqisoq. Tassa saa-
rullik uuglaruunniit kussartitat, is-
serat tamarmi nakkarpat panin-
produktive, ikke sætter handling
bag deres krav ved at bevilge KNR
flere penge.
I mange år har det ikke været mu-
ligt at besætte alle journalistiske
stillinger ved KNR på grund af
manglende ansøgere, men i år vil al-
le stillinger i huset være besat. Men
ak og ve. Der er ikke plads til dem i
Radiohuset. Det betyder blandt an-
det, at mødesalen, der er nødvendig
for at tilrettelægge det daglige ar-
bejde i alle afdelinger, nu må ind-
drages til kontorlandskab. Interne
møder må nu holdes andetsteds.
KNR er det største praktiksted
for uddannelse af journalister.
Pladsforholdene gør det vanskeligt
for KNR at klare de forpligtelser,
som journalistuddannelsen i Grøn-
land forventer af KNR som prak-
tiksted. I værste fald vil journalist-
elever kunne afvises på grund af
pladsmangel.
Disse forhold kan man efter
Presseforeningens mening ikke by-
de vore medlemmer, og flere over-
vejer faktisk at forlade deres stillin-
ger, hvis de dårlige arbejdsforhold
fortsætter. Hvis det sker, kan vi ri-
sikere, at KNR’s sendeflade atter
bliver beskåret, og det er der ingen,
der kan være tjent med.
Bestyrelsen for Grønlands Pres-
seforening:
Anne-Marie Olsen, Helle Grås,
Kurt Kristensen, Isak Kleist, Mariia
Simonsen.
nginnerani qeritillugit, ooqattaaru-
taasumik tamakkuliorfiunngitsu-
nut nioqqutissiaralugit misiligutaa-
sumik amerlanaarnagit. Maanili ta-
makkununnga orsut oqummeras-
sartiarsuagut asuli eqqalussinnar-
tarpavut. Akerlianillu nerisassanik
Europameersunik peqqinnaanne-
rusunik pisisarluta.
Aammalu. Kalaallip nammineq
nerisassamisut piliarisartagaanik
aalisakkanik nioqqutissiorneq ta-
pertariaqarpoq. Soorlu aalisakkat
saarngi peerlugit nerpii iseqqillugit
panertitat. Qularutissaanngitsu-
mik saarngi atasuniik parnutiinnar-
nikuniik ajunaarutaannginerussa-
galuaqisut. Tassalumi kigutinnar-
neri. Saarulliup uukkallu saniatigut
qeeraq aamma taamatut panertuli-
arineqarsinnaavoq. Aammami na-
taarnaaraq angisoorsuaq orsulik
pinnagu. Aammalumi pissut taak-
kuninnga tamanit ajornerunnge-
qaaq.
Naggataatigullu inatsisartunut
ilaasortat tamakkua piliarineqar-
tarnerinik nalunngitsut qinnuvige-
rusuppakka taperseqqullunga.
allagaanut akissut
AG-mi nr. 3/86-imi Aasianni fri-
tidsklub-imi ningiuusup maani i-
ngerlatsisut aammalu akisussaasut
aperisassani qulaatiinnarlugit a-
peqqutaanut akissuteqarniarpunga
aamma sinerissami klublederit ape-
rineqarsimammata, taakkulu akis-
suteqassagunik eqqortunik tunnga-
vissaqartariaqarmata.
Kirsten Kristensen allappoq
borgmesterimit tullianillu iluarse-
riikkani allanngortinneqartarsima-
sut, taakku namminneq oqartus-
saanertik tunngavigalugu.
Soorunalimi kommunemi inger-
latsinermi tamani kommunalbesty-
relse qullersaavoq. Ulluinnarnilu
borgmesteriusoq (borgmesteri
nammineq imaluunniit borgmeste-
rip tullia — bormesteriugallartoq)
qullersaatitaasut sinnerlugit aalaja-
ngiisussaatitaasarpoq.
1985-imi imigassaq pillugu ataatsi-
meersuartoqartussaq tusaratsigu
isumalluarpugut kiisami siunner-
suutit assigiinngitsut avannaanit
kujataanillu aallartitat nunaqar-
fimmioqatitik sinnerlugit oqaluu-
seriumaaraat Naggataagullu isum-
mat eqikkarlugit Landstingimut al-
lagaqarumaartut Landstingip imi-
gassaq pillugu ataatsimiilerunik
qissimittariaqagassaanik. Sunaaf-
fali ataatsimeersuariat oqaaseqaq-
qusaanatik ataatsimeersuartussat.
Utoqqakasinngorlunga aatsaat
ataatsimeersuartunik oqaaseqaq-
qusaanngitsunik tusaqaanga. Eu-
ropamiuusuugunik unnia ataatsi-
miiffimminnit aniaqqajaqaat,
ataatsimiinnerup ingerlanneqarne-
ranut iluarinninnginnertik takutin-
niarlugu.
Ataatsimeersuarnermi tassani
qallunaarparujussuit Danmarkimit
aggersitat susunngooq? Immaqa
qeqartuujartortut? Ataatsimeersu-
arneq millionit affangajaannik aki-
lik nersualaagassaanngilaq.
G-60-imaasiit suliarisuuppagu
oqartaqqajaqaat politik-i kukku-
soq.
Ukioq taanna aamma Landstin-
gitta imigassaq oqallisigaat. Tusar-
pugut tamatumuunagooq partii-
lerngusaannagu oqallisigissagaat.
Oqaasermi taanna PARTIILER-
NGUSAANNAGU tusarsaajartu-
innalerami. Avannaani kujataanilu
inuinnarnit, kommunalinit, Lands-
tinginillu oqaaserineqartalerluni.
Paasereerparpummi partiilersuul-
lugu ataatsimmiinneq ajugaaniun-
nermut pitsaagaluaqaluni naaper-
tuilluarnermut akornutaaginnar-
tartoq. Landstingitta partiilerngu-
saannagu ataatsimiinnertik aallar-
tikkaluarlugu paasilerpaat sulias-
saq taanna pingaartoq iluarinartu-
Kirsten Kristensen-ip pissaaner-
mik atornerluisutut borgmesteri
tullialu pasineqartinniarlugit Aa-
siaat avataanni klublederit oqaase-
qaqqullugit saaffigisimavai.
1984-imi augustimit 1985-imi de-
cemberip 20-at tikillugu borgmeste-
ritut klublederimut ataasiaannar-
lunga akuliussimavunga aammalu
unnuk taanna aalajangersimasaq
paasillugu allanngortinneqarsi-
manngilaq, naak taamatut aalaja-
ngersimanermut tunngaviusut
naammaginanngikkaluartut.
Eqqaamasariaqartorli unaavoq
klublederit illit nammineq kissaati-
gisimagakku klub-imi ikuallattoor-
nissamut sillimaniarnissat allallu
peqqutigalugit qitittoqartassan-
ngitsoq, tamannalu saaffiginnissu-
teqarsimanerit piorsarsimassutsi-
mik inerneqarluni atulissappat kik-
kut ajunngisaarutissarissagaat.
Kikkut ima oqartassappat uagut-
una siunnersuuterput, uagut-una
suliarput? .. Partiilerngusaannagu
ataatsimiinniat partiit marloriarlu-
tik ataatsimiittariarlutik silatoqiga-
mik ataatsimiinnertik unitsiinnar-
paat. Imigassarlu pillugu ataatsi-
miititaliaminnut suliassanngortil-
lugu. Uagutsinnut inunnut ilisi-
maatsunut apeqqut una pinngor-
poq: Landstingip kommunali inuit
qinigaat imigassamut oqartussaa-
junnaarsereerlugu ataatsimiititali-
assaq qanormi angitigisumik pigin-
naanilissavaa?
Imigassaq pillugu ataatsimiitita-
liartaaq imaannaanngitsumik suli-
aqassaaq. Imigassammiajoqutaan-
nai eqqarsaatigalugit oqinneruga-
luarpoq. Kisianni aamma ukiut ta-
maasa aningaasat 100 millionit
qaangerlugit tunniuttagai taane-
qanngitsoornavianngillat. Neriun-
niarta ataatsimiititaliartaassaq suli-
umaartoq inuk kisiat eqqarsaatiga-
lugu. Aningaasartai Landstingip
eqqarsaatigiumaarpai. Ukioq tan-
na Landstingi aamma imigassamut
tunngasunik aalajangigaqarpoq
Kommunali inuit qinigaat imigas-
samut oqaasissaarutitaavoq. Imi-
gassaq akitsorneqarpoq. Imerniar-
tarfiit ammasarnerat sivitsorneqar-
poq (tassagooq imernersuaq milli-
sinniarlugu). Imerniartarfinnilu
aalakoorpallaat imerniartarfiutillit
angerlaannissaat isumagisassariler-
paat. Kisianniliaasiit uanga paasi-
neq sapiveqaara ingammik peqqus-
sutit kingulliit marluk qanoq ilillu-
tik imernermut millisaataassaner-
sut.
Imigassap nunatsinni atugaane-
rata oqaluttuassartaani ukiut
ajunnginnerusumik eqqartorne-
mut atuartitaanermullu ataatsimii-
titaliap paasillugu kissaatigisat
akuersissutigisimammagu, naak
nuannarivallaanngikkaluarlugu i-
nuusuttut nuannarisaannik piiaaf-
figinissaat. Tamatumunnga taarsi-
ullugu isumaqatigiissutigisimavar-
put qititsitsisoqassatillugu kater-
sortarfik innersuutigineqartassa-
soq atornera kommunemit akiler-
neqartartussanngorlugu.
Isumaqarpunga ajornartorsiuti-
gisatit ingerlatsinermut tunngassu-
teqartut avammut tusaqqusaaruti-
ginngikkaluarlugit uatsinnut aki-
sussaasunut saaffiginnissutigisima-
galuarukkit ilinnut oqinnerpaasi-
massagaluartoq. Kiisalu erseqqis-
sarumavara ataani atsiortunga atu-
artitaanermut piorsarsimassutsi-
mullu ataatsimiititaliami siulittaa-
suusunga suliassanik klubimut
tunngassuteqartunik sunilluunniit
saqqummersoqartillugu tamatigor-
luinnaq klubbestyrelsi saaffigine-
qartarmat, taamaalilluni paatsoo-
qatigiinnermik allanillu ajoqutaa-
sinnaasunik pisoqannginnissaa eq-
qarsaatigineqartarmat.
Taamaattumik naggataagut AG-
mi atuartartunut erseqqissaruma-
vara borgmesterimit tullianillu na-
qisimaneqarnermik tusaqqusaar-
nerugaluaq tunngavissaqanngim-
mat, taamaailaalli suleqatiginnik-
kusunnginnermik allagaqartup
tungaanit ersersitsinerulluni.
qartartut tassaapput point-it ator-
lugit killilersuinerup nalai,
Kalaallit-Nunaanni tamani sulisuu-
suni assigiinngitsuni iluarisimaar-
neqartut. Uggornartumik isumali-
utigilluagaanngitsumik atortinne-
qarneri pisuullutik atorunnaarti-
taasut. Iluatinnaraluarpoq killiler-
suineq nunatsinni imigassaq oqalli-
sigiinnarnagu qanoq iliuuseqarner-
mut takussutissaammat nikagine-
qartaraluarluni tunngavissaqartu-
mik illersorfissalik. Neriunniarta
aaqqissuulluakkamik nanginneqa-
rumaartoq.
Killilersuineq oqallisigineqale-
raangat silatunerusut oqartarput
killilersuineerutissappat inuuneq
kingumut uteqqikkumaartoq. Ta-
makku siulittuisuusaarniartut up-
perfiginagit nalerput aqunniartigu
kingulissatta aamma nalertik aqut-
tussaavaat. Uagut meerartavut i-
nuusuttortavullu takutinniartigik
imigassaq atornerlunneqalersori-
gatsigu oqaluinnarnata qanoq i-
liuuseqartugut.
Nalunnngilarput aningaasaq
pinngitsoorsinnaanagu. Naalak-
kersuisuttalu aamma atorfissaqar-
teqigaat, uagutsinnuttaaq aamma
iluaqutaanissaa siunertaralugu.
Taamaammat tusaamanerlugaa-
taanngitsumik atugaanissaannut
peqataalluarniartariaqarpugut inu-
it ilaannut nuanninngikkaluarpal-
luunniit uniffiginagu.
Naalakkersuisutta inuit qini-
gaannik kommunalimik imigassaq
pillugu piginnaaniiaanera qanoq ti-
gussavarput? Innuttaasut oqartus-
saajunnaarsillugit naalakkersuiler-
nissap aallaqqaataa? Imaluunniit
innuttaasut qinikkaminnut kom-
munalinut suliniaqataasariaqan-
nginnerannut (imigassamut tun-
ngasunut) peqqussutaasoq? Kom-
munini assigiinngitsuni imigassa-
mut malittarisassat assigiinngikka-
luartut innuttaasut amerlanerusut
isumaannik ataqqinnilluni iliorner-
tut isumaqarfigisarpakka. Taa-
maammat neriuppunga kommu-
nalbestyrelsi tamanna pillugu
oqaasissaqarumaartoq.
Der er købekraft
i Grønland -
og man finder
frem til den ved
at annoncere i
GRØNLANDSPOSTEN
Grønlands Skibs- og Entreprenørværksted ApS
Telefon 2 22 62
Iluatinnaraluit
All.: Arruttaq Kristiansen, Qaanaaq
Imigassaq
Allattoq: J. Kleist, Qaqortoq.
Imigassaq pillugu allagaqartartut
tapersersulaarniarlugit, ukiorlu 1985 nunatsinni
pingaartunik arlalinnik pisimasoqarfiummat
imigassarluaasiit aamma kajarnianngimmat tassunga
tunngasunik ilanngutaqalaassuunga, inuinnartut
isumakka aniatillugit.