Atuagagdliutit - 11.06.1986, Blaðsíða 4

4
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
GRØN LANDSPOSTEN
Nalileeqqittariaqarpoq
P.M.P. Kalaallit Nunaanni illoqarnermut tunngasut ukiortaamiit
Namminersorneruliutik Oqartussanit tiguneqarpata qallunaat
naalagaaffiat niuerluakutsoorsimassaaq. Niuernerli taanna tas-
saanavianngilaq ileqqorissaartumik iliortoqarsimanera pissuti-
galugu eqqaamaneqartualersussaq. Tassaasorli niuerneq naa-
lakkersuisut Schluterikkut akisussaassutsiminnik pamiortik
quummiullugu qimarratiginniffigisimasaat. Aammali akisus-
saassuseq tassaasoq qallunaat naalakkersuisorisarsimasaasa si-
ulliit imatorsuaq eqqarsaatigisarsimanngisaat. Taamaattorli tas-
saasoq akisussaassuseq — maannakkut pisoqaraluttualernera-
tuut — qimarratigiinnartarsimanngisaat.
GTO-p illoqarnermullu tunngasut tiguneqarnissaat kiisalu a-
taatsimoortumik tapiissuteqartarnermut inatsit inatsisartuni o-
qaluuserineqarmata erserpoq, naalagaaffiup pisussaassuseq,
namminersornerulernermut inatsimmi allassimasoq, naammas-
siumanngikkaa. Tassanimi erseqqilluinnartumik allassimavoq,
suliassaqarfiit tiguneqarnerisigut naalagaaffik namminersorne-
rullutilluunniit oqartussat iluanaaruteqartassanngitsut.
Taamaakkaluartorli naalakkersuisut sipaarniartuarsimaner-
mik kingunerisaanik illunik amigaateqalersimanerujussuaq aam-
malu illut pioreersut iluarsaattariaqaler.simanerujussuat isigin-
ngitsuusaarnialerpaat.
Taamaalillutillu namminersorneruliutik oqartussat — taamalu
akileraartartut — tassaalerput illut ilarpassuisa aserfallalluinnar-
simasut iluarsaanneqarnissaannut aningaasaliisussat.
Naalagaaffiullu akisussaagallarami sipaarniartuarsimanerata
kingunerisaanik illussanik amigaateqalersimanerujussuaq Nam-
minersorneruliutik Oqartussat taamalu uagut nammineq ani-
ngaasalersortussanngorparput.
Pissutsit tamakku naammaginanngilluinnartuupput naala-
gaaffiullu taamatut isummersimanini nalileqqittariaqarluinnar-
paa.
Qularinngilarput naalakkersuinermik suliaqartuvut politi-
kerillu naalagaaffimmeersut junip 16-ianni kontaktudvalg-
imi ataatsimiilerunik Esbjegimi immannguunngitsoq oqal-
likkumaartut. Oqallinneralli taanna qanoq angusaqarfiuju-
maarnersoq nalulluinnarparput, paasereersimavarpummi
naalakkersuisut Schluterikkut — minnerunngitsumillu Ka-
laallit Nunaannut ministeriutitaat — aningaasanik erlituner-
mut sussaanngilluinnartut. Soqutiginngilluinnarpaammi il-
lussaaleqinerujussuaq nunatsinniinuttutatugarliuutinutas-
sigiinngitsunut pissutaalereersimasoq.
Grund til revurdering
P.M.P. Når hjemmestyret pr. 1. januar 1987 overtager hele den
statslige boligmasse, har den danske stat gjort en virkelig god
forretning. Ikke ligefrem en forretning, der vil gå over i historien
som eksemplet på god moral. Men en forretning, hvor Schliiter-
regeringen har præsteret at luske sig udenom et ansvar. Et an-
svar, som godt nok heller ingen tidligere dansk regering har taget
særligt alvorligt. Men et ansvar, som de dog heller ikke ligefrem
— som det er ved at ske nu — simpelt hen er løbet fra.
Da Landstinget behandlede GTO-overtagelse, boligoverta-
gelse samt bloktilskudsloven, kom det klart frem, at staten ikke
er indstillet på at opfylde den forpligtelse, der ligger i hjemmesty-
reloven. Her er det helt klart præciseret, at hverken staten eller
hjemmestyret skal tjene på de områder, der overføres.
Ikke desto mindre ser man fra statens side helt bort fra både
det boligmæssige efterslæb, der er blevet resultatet af den hidti-
dige sparepolitik, og den kendsgerning, at boligmassen i meget
høj grad trænger til sanering og reparation.
Det bliver altså hjemmestyrets — og dermed vi skatteyderes
— sag at få boligmassen bragt ud af den slum-tilstand, som den
for store deles vedkommende befinder sig i.
Og det bliver også hjemmestyrets og vores sag at finansiere os
ud af bolignøden, der er opstået, fordi staten under sin ansvars-
periode har været for nærig med bevillingerne.
Dette er en helt utilfredsstillende situation, og der er god
grund til, at staten tager sin holdning op til revurdering.
Vi er overbeviste om, at der bliver snakket med store bog-
staver, når vore og statens politikere den 16. juni mødes til
såkaldt kontaktudvalgsmøde i Esbjerg. Vi er langtfra over-
beviste om resultatet, for Schliiterregeringen — og ikke h
mindst dens grønlandsminister — har vist sig at være folk, I
der forstår at holde på skillingerne. Uden smålige hensyn til I
for eksempel den sociale nød og elendighed, som boligfor- ■
holdene allerede har udløst og fortsat vil være skyld i her i _
landet.
Oqallinneq • Debat ______________-
Sungiusarfimmut akerliuvugut
Nuummi qaannap peqatigiiffiata siulersuisui imatut oqaaseqaateqarumapput
aasamut asimi sungiusarfittut taaneqartumut
Arlaleriaqalugu oqallissutigisa-
reerlugu ataatsimiissutigisareerlu-
gulu Nuummi qaannap peqatigiif-
fia aalajangersimavoq aasamut asi-
mi sungiusarfittut taaneqartumut
peqataatitaqarniarnani. Erseqqis-
sumik ukiup ingerlanerani paasini-
aareerluni peqatigiiffik taamatut
aalajangersimavoq, makku pissuti-
galugit:
Siorna 1985-imi Sisimiuni kat-
tuffik pilersinniarlugu ataatsimeer-
suarnermi siunniunneqarpoq taa-
matut sungiusarfimmik pilersitsini-
arnissaq anguartuaarniarneqassa-
soq piareersarluakkamik, tuaviu-
ussaanngitsumillu.
Pakatsissutigalugu paasisima-
varput taamatut sungiusarfimmik
pilersitsiniarnermi tamakkiisumik
siulersuisuunernut ilaasortat ilisi-
matinneqanngisaannartut qanoq i-
ngerlatsisoqarnissaanik, sulilu tu-
pinnarnerusumik sungiusarfiup i-
ngerlatinneqarnissaa nalilerneqar-
simavoq 340.000 kronet missaan-
nut, tamatumanili kattuffiup ani-
ngaaserisua malinnaatinneqanngi-
laq.
Sungiusarfittut pilersinniarne-
qartumut ilaatitaqarnissaq naliler-
neqarsimavoq 16.000 kroninik, i-
maappoq: Sinerissami illoqarfinni
nunaqarfinnilu qaannamik peqati-
giiffeqarfiit aallartitaqassagunik
taamatut akiliuteqassasut, ani-
ngaasat taaneqartut ikigisassaan-
ngillat, annermik peqatigiiffiit aat-
saat aallartinissalersut eqqarsaati-
galugit. Ilami ilaatigut ilisimasavut
malillugit qaannamik peqatigiiffit-
tut aallartitsisimasut ukiorluunniit
ataasinngunngilaat. Maani isumar-
put malillugu tamanna najummas-
simanarluinnartumik tunulequta-
qarpoq aatsaat aallartinissalersu-
nut.
Maani Nuummi peqatigiiffitta
tungaanit pingaartillugu siunnius-
simavarput peqatigiiffiit aatsaat
aallartinissalersut peqatigiiffittut
aallartinissaleruttortut isuman-
naallisaavigineqarallarlik, pata-
jaatsumik ingerlalernissaannut ta-
matumani kattuffimmit taperser-
sorneqarlutik. Soorlu aningaasanik
ajornartorsiuteqarpata, aallartinis-
salernerminni, atortussarsiutis-
saannik — qaannammi sananera
ullumikkut iluamik suliaq akikit-
suunngivippoq atortuni ilanngullu-
git.
Maanili peqatigiiffiup tungaanit
upperinngilarput sungiusaanissa-
mut tunuliaqutariniarneqartutut o-
qaatigineqartoq. Tassa sinerissami-
gooq qaannamut sungiusaasussa-
nik amigaateqarnerujussuaq. Ila
taamaattoqanngilaq! Sineriassuat-
sinni qajaq assiliaataannaanani ka-
tersugaasivimmiiginnaranilu suli
pigineqarpoq. Qangarsuarmiilli i-
nuuniutaanera suli atavoq piniarto-
qarfiit suli napapput — Avanersu-
armi, avannaani, kujataani tunu-
milu — taakkunaniippullu sungiu-
saasinnaasut naammattut. Sineris-
salli qeqqani qaannap tammaralu-
arfiani suli angutinik sungiusaar-
sinnaasunik peqarpoq. Uppernar-
saatissartalimmillu maani Nuummi
tamanna malugilluareerparput,
aammalu Maniitsumi angusaasi-
masut ullumimut uppernarsaatis-
saapput sungiusarfissuarmik piler-
sitsinikuunngikkaluarlutik ani-
ngaasarpassuartalimmik ullumi-
mut qaannakkut siuarsimanerpaa-
nut ilaalermata timersuutitut ator-
nerani.
Taamatut naakkaluartumik sine-
rissami peqatigiiffeqatitsinnut
sooq sungiusarfimmut pilersinniar-
neqartumut akerliunerput oqaase-
qarluta tusarliupparput, maani pe-
qatigiiffimmit akuerineqarlutik pi-
ukkoorutaareersut malillugit. Pi-
ukkoorusiaq tatiginnginnatsigu.
Maanimi Nuummi siulersuisuuner-
nut ilaasortat amerlanerit najorpa-
vut.
Eqqarsarluariarta! Kattuffik pi-
lersinneqarnermini suliluunniit u-
kioq ataasinngunngilaa. Maani isu-
marput malillugu taamatut mianer-
suaatsigisumik ingerlatsineqassa-
guni nakkaattoornerujussuarmik
kinguneqartussaavoq.
Aappaagu 1987-imi kattuffik 3'
taatsimeersuartussaavoq. QularU'
tissaanngitsumillu tamatumani aru-
ngaasarpassuit atorneqartussaap'
put. Maannamummi ilisimasavut
malillugit illoqarfiit nunaqarfimu
tamakkingajalerunarput qajaQ
tammatsaaliorniarlugu timersuuti-
tullu atugaaqqilernissaa siunnerfi'
galugu peqatigiiffittut aallartitsior-
tortut.
Piukkoorutaareerporlu ataatsj-
meersuarnermut atasumik 1987-1-
mi qaannakkut siullerpaamik nu-
narput tamakkerlugu unammisits1'
neqassasoq. Qularnaateqanngiytp'
poq pisussaq taanna tamakkiisu-
mik nunarput tamaat peqataaffig1'
neqarluassasoq. Taamaatturnik
maani Nuummi peqatigiif fiuP
Qaannap tungaaniit pingaartilluu1'
narlugu siunniussimavarput ta-
makku piukkoorutaareersut pe9"
qissaartumik aaqqissuulluakkamn'
lu — piukkoorusiorluakkamillu >'
ngerlanneqarnissaat anguneqaP'
qaassasoq suleqatigiilluarluni. Kis*
saatiginngilarput qaannap sungtU'
sagassartai qulaanit ingerlatinniar-
neqassasut, inuimmi qaannamik •'
litsoqqussisimasut atuisareersima-
sullu nalunngilluarpaat qaannap
sungiusarnera suminngaaniit aal'
lartinneqassasoq.
Naggataagut sinerissami ilaasor-
taqatigut kajumissaarumavagut
manna saqqummiutarput isumaliU'
tigilluaqqullugu. Patsisissaqarluar-
luta sungiusarfittunngooq pilersin-
niakkamut imaluunniit nuannaart-
arfissarsuarmut(?) aningaasarpas-
suartalimmut akerliullluinnaratta.
Taarsiullugu 1987-imi pisussamtj1
ukiuni nutaanerusuni oqaluttuart'
saanitsinni aatsaat siullerpaamik
pisussamut naapeqatigiinnissarsu-
atsinnut illoqarfitsinni nunaqarfit-
sinnilu sungiusarsuataaginnarta.
Tamatumanilu kattuffik pisussaa-
nini malillugu maannamut piareer-
saleriiginnarli taamanikkussamut.
Siulersuisui.
Sooruna angiinnartutut
nipeqartuaannartugut
All. Sundhedsmedhjælper Karen Platou, Napasoq
Sundhedsmedhjælperinut fødselsmedhjælperinullu
tamanut
Issakkunni Maniitsumi sygeplejer-
sket tungaanniit radioavisikkut o-
qaaseqaat saqqummiunneqartoq
assorsuaq qisuariarnaraluarpoq,
ima nipeqartoq: »Maniitsumi sy-
geplejersket aallarartussaammata
sygeplejerskerlu ataasiinnanngor-
tussaammat napparsimasunik
paarsineq ingerlajunnaassasoq«.
Uagutsinnut ilinniarnikuusunut
taakkunatulli napparsimavinni i-
maluunniit nunaqarfinni sulisuusu-
nut oqaaseqaat taama nipilik ima-
tut paasinarpoq: Soorlu uagut
sundhedsmedhjælperit fødsels-
medhjælperillu peqanngitsugut i-
maluunniit iluaqutaanngitsugut.
Oqaaseqaat taamaattoq samungar-
suaq nakkartitaanertut allaat paa-
sinarpoq.
Sooruna angiinnartutut nipeqar-
tuaannartugut, qarluallattoqassa-
nanilu?
Massakkut Kalaallit-Nunatsinni
sundhedsmedhjælperit amerlasuu-
tut taaneqarsinnaavugut — fød-
selsmedhjælperillumi. Allaat isu-
maqarnaraluarluni suleqatigiillu-
arnikkut ataqatigiilluarnikkullu a-
jornartorsiutigut naammaginngi-
sagulluunniit iluarsiniarsinnaallu-
tigit. Isumaqarpunga amerlanerit
SIK-mut ilaasortaammata akilersu-
illutillu taanna aqqutigalugu aam-
ma suleqatigiinniartariaqaraluar-
tugut. Isumaqarpunga qanoq iliuu-
seqartariaqalersoq.
Siornatigut allagaqartarneriga-
luara qisuariarfigineqarneq ajuvis-
simavoq. Tamanna imatut paasisa-
riaqarnerluni qanorluunniit naam-
magittaalliuutissaqartigigaluarutta
naammagittartuassasugut? 1 Uanga
isumaga annippara. Nalunngilar-
pummi kisimiilluni suliniarneq nu-
kissaaleqinaqisoq —. suleqatissaa-
leqinaqaaq!
Officielt
Under 14. april 1986 er der i Aktieselskabs-
Registeret, Afdelingen for Anpartsselska-
ber optaget følgende ændringer vedrøren-
de »ApS KBUS 8 NR. 648« af Københavns
kommune:
Per Emil Hasselbach Stakemann er ud-
trådt af, og Carsten Højer Jensen, Fjeld-
vej 16, 3900 Godthåb, Grønland, er ind-
trådt i direktionen. Erik Tronborg Ander-
sen er fratrådt som, og Revisionsaktiesel-
skab K. G. Jensen, Bycentret, Box 319,
3900 Godthåb, Grønland, er valgt til sel-
skabets revisor. Under 7. juni 1985 er sel-
skabets vedtægter ændret. Selskabets
hjemsted er Godthåb kommune, Grøn-
land, postadresse: c/O advokat Jan Thor
Krøyer, Box 59, Fjeldvej 16, 3900 God-
thåb, Grønland.
POLITIMESTEREN I GRØNLAND
Godthåb, den 30. maj 1986.