Atuagagdliutit - 15.10.1986, Blaðsíða 12

12
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 42 1986
Iluatigut - akornisigut?
Nunap iluatigut imaluunniit qeqertat akornisigut,
apeqqut taanna oqallisigitsiarneqaleraluarpoq KNR-
ikkut »Kalaallisut oqaatisivut«-mi septemberip 16-ani
aamma 21-ani aallakaatinneqartumi
Allattoq: Juaaka Lyberth
Ajoraluartumilli apeqqut itineru-
sumik eqqartorneqarani aalajangi-
unneqaannarpoq oqariartaasito-
qaammat taamatut oqartarneq i-
ngerlatiinnartariaqartoq. Taama-
tullu ilitsersuinerup ersersippaalu-
sooq oqariaatsinik oqaasileriner-
millu ilitsersuisartut innersuussi-
sartullu ilitsersuiniarnerminni aa-
lajangersimasumik paasiniaaqqis-
saarnertalimmik tunngaveqanngit-
sut, namminerli oqalliseqataasullu
kikkuunerat apeqqutaalluni — ul-
loq taanna qanoq isumaqarnerat.
Aallakaatitami pineqartumi naa-
laartartut ilaata allalluni apeqquti-
gisimavaa KNR-imi angallatit pil-
lugit nalunaarutaasartuni oqaatigi-
neqartartoq: Nunap iluatigut aqqu-
tit, kukkusumik tunngaveqanngin-
nersoq, tassani qeqertat ikerasaat
kangerluillu akornisigut imaatigut
angallatit aqqutaat pineqarmata; a-
peqquteqartullugooq nammineq
nunap iluani aqqutit paasisarlugit
nunarsuatta iluani aqqutit.
Aperisorli annertunerusumik
nassuiaanneqarani akineqaannar-
poq, tassaasoq inuusuttoq aasit o-
qariaasitoqqanik ilisimasaqanngit-
soq. Taama akineqarneraa eqqar-
sariarnalaanngitsuunngilaq, tassa
taama akisisoq tassaammat avisili-
ortoq peqatigiiffiullu »Kalaallisut
Oqaatsivup« siulittåasua Ullori-
annguaq Kristiansen. Akissullu o-
qalliseqataasunit akuersaarne-
qaannarpoq, oqaatigineqaranili a-
peqquteqarsimasoq qassinik ukio-
qamersoq paasiniarneqarsimaner-
soq, aamma apeqquteqassagaanni
oqariaasitoqqanik immikkut ilisi-
masaqartariaqarnersoq. Akissute-
qarnermulli tunngavigineqartutut
oqaatigineqartutuaq tassa kisimi
»allattup apeqqutaatigut paasisin-
naasorisat«.
Oqariaasitoqqat sunik tunngave-
qarnersut nassuiaanneqalaartara-
luarutta oqailinneq pissarsiffiunar-
nerussagaluarpoq. Imaasinnaam-
mammi oqariaaseq taanna qallu-
naatuumiit kalaallisuumut nutsiin-
narneqarsimasoq, kukkusumil-
luunniit tunngaveqarluni atorneqa-
lersimasoq. Taava oqariaasitoqaa-
nerinnaa tunngavigalugu atorne-
qaannassava, naak kukkusuugalu-
artoq? Taamaattoqartillugu ilitser-
suutit sunik tunngaveqassappat?
Aallakaatitami tassanittaaq oqa-
riaatsit nutaat oqallisigeriarneqara-
luarput kinguneqanngitsumilli, tas-
sa piareersartoqarsimannginnera
pissutaagunarluni. Pineqartut tas-
sa isikkamik arsaattoqartillugu ra-
diokkut aallakaatitsisup oqariaat-
sit suut atortassanerai. Qularnan-
ngilaq suut uparuarniarneqamer-
sut qanorlu siunnersuuteqartoqar-
niarnersoq eqqarsaatigilluarneqa-
laarsimagaluarpat oqariaatsinik
nutaanik pilersitsiartuaarneq a-
junngivissumik oqallisigineqarsi-
masinnaagaluartoq — immaqa ti-
mersornermik sammisaqartut oqal-
liseqatigalugit.
»Kalaallisut oqaatsivut« aalla-
kaatinneqartarnerani periusaasin-
naasut ilaat tikillatsiarneqaraluar-
portaaq, tassa oqaatsinik nassuiaa-
titoqqat (ordbogit) assigiinngitsut
tunaartaralugit isumasiuineq:
Soorlu qisuit qissiat pillugit K.E.
Olsenip nassuiaateqatsiarnera.
Kleinschmidt ima allappoq, Otto
Rosingip oqaatsit taakku ima ator-
pai, ordbogini allani taakku qanoq
nassuiarneqarpat, utoqqaallu atui-
sartuusimasut qanoq isumaqarpat?
Taamatulli oqallittoqarnissaanut
ajoraluartumik piareersartoqarsi-
manngilaq — uggornaraluaqaaq!
Anersaana oqalliseqataatinniakkat
piffissalerluarlugit ilisimatinneqar-
tarslnnaannginnersut suut oqallisi-
gitinniarneqarnersut, oqallittunut
tusarnaartunullu pissarsinarnerus-
sagaluarpoq.
Kalaallit
tussiusiortorsuat
Rasmus Berthelsen
eqqaassusertigu
Tussiusiortorsuarput Rasmus Berthelsen
inunngorsimavoq julip 10-ani 1827, tassalu
inunngorneraniit aappaagu ukiut 160-nngussapput,
tamannali nammineq eqqumiiganiluunniit
tupinnaateqanngilaq
All.: Ove Berthelsen
Unaliua maluginiarsimagiga uagut
kalaallit kalaaleqatitsinnik kultu-
rikkut anersaakkullu akornatsinni
suliniuteqartarsimasunik pingaar-
titseqisugut aammalu angussuar-
tatsinnut eqqaassuseerusuttaqisu-
gut angussuarmut tassumunnga
uummaterput attorlugu killisimaa-
rutigisartakkatsinnik kalaaleqatit-
sinnillu sanaassisiimanera pissuti-
galugu tulluusimaarutigisartakkat-
sinnik juullisiummik »Guuterpuu-
mik« sanasimasumut ulloq manna
tikillugii eqqaassusiisimannginner-
put.
Uanga nammineq ilitsorilernin-
niit aammalu angussuarmit taassu-
minnga kinguaarineqarninnik paa-
sinnilerninniit ukiut eqqaassusiiffi-
gissallugit akunnaatsut nalliutile-
raangata pissangallunga utaqqisar-
simagaluarpara takorusullugu Ras-
mus Berthelsen inuiaat kalaallit qa-
noq ittumik eqqaassuserumaarne-
raat.
Tamannali ilisimanqartutuut ul-
loq manna tikillugu pisimanngilaq,
aammalu tusaamasaqannginnama
eqqaassuserneqarnissaaniksuliniu-
teqartunik, nalunnginnakkulu Ras-
mus Berthelsen pingasoriarluni nu-
liaqqinnerugami kinguaarpassua-
qartoq sineriassuatsinni siammarsi-
masunik, matumuuna kinguaar-
passui tamakku tamaasa saaffige-
rusuppakka qinnuigalugit suleqati-
geqqullunga kalaallit angussuit nu-
natsinni kulturikkut anersaakkullu
suliniuteqarsimasut pingaarner-
paartaasa ilaata aappaagu inun-
ngorneraniit ukiut 160-nngornerat
iluatsillugu eqqaassuserneqarnis-
saanik suliniuteqarninni.
Søren Egebjerg død
Vicedirektør i Grønlands Handel,
København, Søren Egebjerg, er
død. Han blev 57 år. I over 34 år har
Søren Egebjerg været tilknyttet
Grønlands Handel. Efter shipping-
uddannelse på Fyn kom han til han-
delen den 1. august 1952, hvor han
blev ansat i befragtningsafdelin-
gen. Allerede efter få måneders tje-
neste blev han 1. oktober samme år
omplaceret til Nuuk, hvor han blev
tjenestemand og handelsassistent 1.
august 1955.
I december 1962 blev Søren E-
gebjerg igen forflyttet. Denne gang
til København, hvor han blev place-
ret i administrationsafdelingen.
Her blev han handelsoverassistent
1. april 1964 og afdelingsleder 1. a-
pril 1965. 1 april 1977 blev han ud-
nævnt til ekspeditionssekretær i ad-
ministrationsafdelingen .
Efter oprettelsen af KGH’s di-
rektionssekretariat blev Søren E-
gebjergden 1. januar 1977 udnævnt
til kontorchef her. Denne stilling
beklædte han, ind til han 1. april i år
blev udnævnt til vicedirektør i KNI.
Grønlands Handel har ved Søren
Egebjergs død mistet en trofast og
loyal medarbejder, der var afholdt
af alle — ikke mindst hans mange
medarbejdere gennem årene. Han
nød stor tillid fra de mange menne-
sker, han via sit arbejde kom i berø-
ring med. Dette var blandt andet til-
fældet i KGH’s styrelsesråd, hvor
han virkede som sekretær, ind til
rådet ved KGH’s overgang til hjem-
mestyret blev nedlagt.
Efter de mange års virke i Grøn-
lands Handel havde Søren Egebjerg
allerede så småt tænkt på at trække
sig tilbage og nyde sit otium, da syg-
dom den 11. oktober slog ham ud.
Søren Egebjerg efterlader hustruen
Birthe samt en søn og en datter.
Vicedirektør Søren Egebjerg.
Pisortap tullia Søren Egebjerg.
Naartusut
taqarlulertarnerlu
Naartusut nissumikkut taqarluler-
sinnaasarput. Tamatumunnga pis-
sutaasorineqarpoq naartut arnap i-
luani taqarsuarnik tatisisarnerat,
aak iluamik uumammut utersin-
naajunnaarsillugu. Tamatuma ki-
ngunerisarpaa taqqat ameraasaasa
ajuleriartornerat taqarlulernermik
kinguneqartartoq. Taamaattumik
taqarlulerneq bakteriaqalernermik
pissuteqartanngilaq kapuutillu a-
torlugit katsorsarneqarsinnaasara-
ni. Katsorsaataasinnaanerpaarlu
tassaavoq sapinngisamik angalaar-
tarnissaq aak ingerlaarluarneruler-
sinniarlugu — imaluunniit ikiorser-
simaarutaasinnaasunik nimeqartit-
sisarneq. Ilaanneeriarlunili aamma
aammut imerpallarsaataasinnaasu-
nik nakorsaateqartitsineq taqqati-
gut milikartoorsinnaanermik milli-
saataasarpoq.
Taqarlulernerup malunniutigi-
sarpai nissut aappaluttuinnanngor-
lutillu, pullallutillu annernartuin-
nanngornerat. Taqaq ajortissimap-
pat nalaa manngertuinnanngorlu-
nilu annernartuinnanngussaaq, al-
laat ilaatigut kissarneqalissutaasin-
naalluni. Ilaannili taqarlunneq ma-
lunniuteqanngilluinnartarpoq.
Finn Gadip toqunerani
Allattoq: Robert Petersen
Nunatsinnut tunngatillugu qallunaallu ataqatigiinnitta
oqaluttuarisaaneranik suliaqartoq FINN GAD
tassanngaannarluni toqusimavoq. Taamaalilluni inuk
suliaminik pingaartitsisoq qimaguppoq
Finn Gad novemberimi 75-iliisus-
saagaluartoq 1937-imiit 1945-mut
Ilinniarfissuarmi ilinniartitsisuu-
voq. Taamanikkulli nunatta oqa-
luttuassartaa misissuataalereerpaa.
Avalannermi kingorna ukiorpaa-
lunni »Grønlandsdepartement«-
imi atuartitsinermut siunnersuisuu-
voq Øster Borgerdyd Skole-mi ilin-
niartsisuulluni. 1971-imi Køben-
ha vnip Universitetiani ilinniartitsi-
salertorluni periarfissaqalerpoq al-
lamik suliaarulluni allagaatit nu-
natsinnut tunngasut misissugarilis-
sallugit. Misissukkani tunngaviga-
lugit atuakkiaqarpoq annertuunik.
Atuakkat immikkoortut pinga-
sut nunatta itsarsuarmiit oqaluttu-
assartaa peqqaarlugu nunasiaqar-
nerup ajoqersuiartortitsinerullu o-
qaluttuassartaat peqqissaartumik
suliarai, 1800-llu qaangilaarnera i-
lanngullugu saqqummiutereerlu-
git. Atuakkami tullissami 1800-
kkut tamakkerniarsarigaluarpai,
najoqqutassalli amerliartuinnar-
mata paamaarnarumaartoq ilima-
narmat ineriarnagu tassa toquvoq.
Apeqqutit nassuiaatillu allat qaa-
ngiinnagaat ikittuunngitsut saq-
qummiuppai. Allagaatinik misissu-
inermini allanuttaaq soqutiginar-
sinnaasunik nassaaraangami kaler-
riuttarpaa, allaammi soqutiginnit-
tut allat kopiliuuttarlugit. Taamaa-
lilluni Finn Gad aamma paasiniaa-
sunik allanik tapersersuisuuvoq.
Suliassaq angisooq pingaartorlu
suliaraa. Suliai imminni inuttamin-
nut eqqaamaneqaatissaapput. Qi-
matai inummik qiimasaartumik an-
naasaqarnerini eqqaaniarpavut!
Finn Gad.
Ved Finn Gads død
Af Robert Petersen
Historikeren, der specialiserede sig om Grønland, FINN
GAD, afgik ved pludselig død i september. Således
mistede vi en forsker, der har præget studiet af
Grønlands historie, specielt rigsfællesskabets historie
Finn Gad ville have fyldt 75 år i no-
vember. Han var lærer ved Ilinniar-
fissuaq fra 1937 til 1945. Allerede
dengang beskæftigede han sig med
Grønlands historie. Efter hjem-
komsten til Danmark virkede han
som skolekonsulent på Grønlands-
departementet og som lærer på
Øster Borgerdys Skole. Han under-
viste omkring 1970 på Københavns
Universitet, men efter få år der fik
han lejlighed til at bruge al sin tid til
studiet af grønlandske arkivalier.
Der er udkommet flere store
bind, omfattende Grønlands forhi-
storie og handelens og missionens
historie til 1808. Hans arbejde på at
samle resten af 1800-tallet i eet
bind, en svær opgave, idet materia-
let vokser i løbet af det nævnte år-
hundrede. Et træk, der karakterise-
rede Finn Gad var, at han gjorde
andre interesserede om interessante
ting, han stødte på, og kunne tilmed
lave kopier til andre interesserede.
Grønlands historie er også et min-
desmærke over Finn Gad. Vi føler
med hans efterladte, der har mistet
en virksom og munter mand og fa-
miliefar.