Atuagagdliutit - 15.10.1990, Page 10

»Sisimiut«
afløser
»Adolf Jensen«
Royal Greenlands trawler skal
ombygges for 15 millioner kroner
NUUK(KK) - Landsstyre-
medlemmet for fiskeri
Kig Egede har en plan:
Nu hvor torsken mere el-
ler mindre er ved at for-
svinde, vil han gerne vi-
de meget mere om rejer-
ne i de grønlandske far-
vande.
Til dette arbejde skal han
bruge et fiskeriundersøgel-
sesskib, men »Adolf Jen-
sen«, som er bygget i 1967,
er ved at være udtjent. Der-
for vil han i stedet ombygge
Royal Greenlands trawler
»Sisimiut« for 15 millioner
kroner, så den kan sættes
ind i fiskeriundersøgelserne
omkring Grønland med sær-
lig henblik på at tage rejebe-
standen i nærmere øjesyn.
Og ikke nok med det. Den
721 bruttoregistertons store
trawler, der blev bygget i
1973, vil få så stor en kapaci-
tet, at den også vil kunne
undersøge rejebestanden
andre steder, - for eksempel
omkring Island.
Lotto
Vindertallene:
3-5-7-13-21-22-32
Tillægstal: 14-23
Prognose:
7 rigtige: 1.724.242 kr.
6 + 1 rigtige: 24.088 kr.
6 rigtige: 2.391 kr.
5 rigtige: 121 kr.
4 + 1 rigtige: 37 kr.
Udveksling af viden
Der har i Nuuk netop været
et møde mellem landsstyre-
medlemmet for fiskeri Kaj
Egede og den islandske fis-
keriminister Halldor As-
grimsson. Et af emnerne på
dette møde, der var et genvi-
sit for Kaj Egedes besøg i Re-
ykjavik sidste år, var derfor
et øget samarbejde mellem
Grønlands Fiskeriundersø-
gelser og Havforskningsin-
stituttet i Island.
De to fiskerifolk blev på
mødet i Nuuk enige om at
kortlægge, hvad Grønland
og Island råder over af
forskningsressourcer og -vi-
den. Simpelthen for at se,
om de to fiskerinationer kan
hjælpe hinanden med viden
om havets ressourcer. I byt-
te for grønlandsk viden om
rejer kan Island hjælpe
Grønland med viden om
blandt andet torsk og rød-
fisk.
- Vi er efter mange års
drøftelser blevet enige om
en fælles holdning til vor
fælles bestand af lodde, siger
fiskeriminister Halldor As-
grimsson til AG. Derfor er
det naturligt at udvide vor
samarbejde til andre arter.
Et synspunkt, som Kaj
Egede fuldt ud deler: - Det
tog os 10 år at finde fælles
fodslag omkring lodden, og
så langt tid tager det forhå-
bentligt ikke at nå til enig-
hed om de andre arter, som
vi er fælles om...!
Aalisarnermut naalakkersuisup Kaj Egedep Kalaallit Nu-
naanni Aalisakkanik Misissuisoqarfik qinnuigisimavaa ki-
nguppannik misissuineq pimoorunneruleqqullugu, aalisak-
kanilll misissuummik umiarsuartaarnikkut aalsaat taman-
napisinnaavoq. 1967-imisananeqarsimasoq »Adolf Jensen«
taarserlugu Royal Greenlandip kilisaataa »Sisimiut« ki-
nguppannik misissuissutinngussaaq.
Landsstyremedlemmet for Fiskeri Kaj Egede har bedt Grøn-
lands Fiskeriundersøgelser om at intensivere rejeundersø-
gelseme, men det kan kun ske ved at få et nyt fiskeriunder-
søgelsesskib. »Adolf Jensen«, der blev bygget i 1967, får
Royal Greenland-trawleren »Sisimiut« som sin afløser på
rejeområde.
»Sisimiut«
»Adolf Jensen«
taarsissavaa
Royal Greenlandip kilisaataataa 15
millioner kronit nalinginut
allanngortiterneqassaaq
NUUK(KK) - Aalisarner-
mut naalakkersuisoq
Kqj Egede pilersaarute-
qarpoq: Saarulleerukka-
luttuinnarmat kingup-
paat Kalaallit Nunaata
imartaaniittut ilisimasa-
qarfiginerulerusuppai.
Suliassaq taanna suliaris-
sagutsigu aalisakkanik mis-
issuummik umiarsuaate-
qartariaqarpugut, »Adolf
Jensen«ili 1967-imi sanaaju-
soq pisoqalivallaalereerpoq.
Taamaattumik Royal
Greenlandip kilisaataataasa
ilaat »Sisimiut« 15 millioner
kroninik nalilimmik allan-
ngortiternialerpaa, pingaar-
tumillu kinguppaqarfiit su-
kumiinerusumik misissuif-
figinissaat eqqarsaatigalugu
Kalaallit Nunaata imartaa-
ni aalisakkanik misissuisin-
nialerlugu.
Tamakkuli kisimik sam-
mineqarnianngillat. Kili-
saat 721 bruttoregisterton-
seqartoq, 1973-imUu sanaa-
jusoq, imatut pisinnaatigi-
lissaaq allaat kinguppaqar-
finnik allaniittunittaaq, -
soorlu Islandip eqqaaniittu-
nik, misissuisinnaalissallu-
ni.
Ilisimateqatlgiinneq
Aalisarnermut naalakker-
suisoq Kqj Egede islandimi-
ullu aalisarnermut ministe-
riat Halldor Asgrimsson
Nuummi ataatsimeeqati-
giissimapput. Kaj Egedep si-
orna Reylqavikimiissimane-
ranut akisissutitut tikeraar-
nermi tassani oqaluuserine-
qartut ilagisimavaat Kalaal-
lit Nunaanni Aalisakkanik
Misissuisoqarfiup Islandi-
milu Havforskningsinstitu-
tip suleqatigiinnerulernis-
saat.
Aalisarnermut naalak-
kersuisut marluk Nuummi
ataatsimiinnerminni isuma-
qatigiissutigisimavaat, Ka-
laallit Nunaata Islandillu
immanik misissuinissamut
atortuutaat misissuinikkul-
lu ilisimasaat nalunaarsor-
neqassasut. Taamaaliorto-
qassasorlu nunat aalisar-
nermik inuutissarsiuteqar-
tut marluk taakku immap
pisuussutaanik iluaqute-
qarniarnerminni ikioqati-
giinnerulernissaat eqqar-
saatigalugu. Kinguppaat
pillugit kalaallit ilisima-
saannut taarsiissutitut Is-
landip Kalaallit Nunaat
ilaatigut saarulliit sulup-
paakkallu pillugit ilisimasa-
minik tunissavaa.
- Ukiorpassuarni oqaloqa-
tigeereersimalluta kiisami
ammassat pillugit assigiis-
sumik isummertalersima-
vugut, aalisarnermut mini-
steri Halldor Asgrimsson
AG-mut oqarpoq. Taamaat-
tumik pissusissamisoorpoq
allatiguttaaq suleqatigiilis-
sagutta.
Isuma taanna Kaj Egedep
imatut oqaatigaa: - Ukiuni
qulini ammassat pillugit
isumaqatigiinniarsimavu-
gut, neriuppungali allat pil-
lugit isumaqatigiinniarnis-
sagut taamatut sivisutigis-
sanngitsut...!
Illoqarfiit soqutigiuk
Nuummiut periarfissaqalerput illoqarfiup qeqqata isikkussaa
alajangiivigissallugu
NUUK - Apereqinak illo-
qarfivit qanoq iliorfigi-
sinnaaneraatit. Aperigit
illit illoqarfiit qanoq
iliorfiginnaanerlugu.
Angallannikkut, atuga-
risatigut avataangisiti-
gullu illoqarfiup qeqqa-
ni ajornartorsiuteqarto-
qarpoq. Inuit Brugsenip
silataani nikorfarusaa-
ginnartartut, inuit illo-
qarfiup qeqqaniit tua-
viorlutik ingerlasartut,
inuit illoqarfiup qeqqa
sumut atussanerlugu na-
lugaat. Nuumniiulli »as-
silissamik« allanngortit-
seqataasinnaanngorput,
tassaniinneq nuanner-
simngoqqullugu, tassa-
niinnerlu susassaqarfi-
ginngisatut misigina-
runnaaqqullugu.
Inuppassuit biilerpassuil-
lu Aqqusinersuq ullut ta-
maasa piffissani taakkorpia-
ni ingerlaarfigisarpaat.
Inuit aqqusernup akianiit il-
luanut ikaarneq ajulersut,
biilillu inuppassuit tullerii-
aat aqqusernup akianiit illu-
anut ikaarniartut pissutiga-
lugit ingerlaqqinneq ajuler-
sut.
Atugarisatigut ajornar-
torsiortoqarpoq. Suliffissaa-
leqisut Brugsenip silataanni
nikorfaannartarput, hashi-
mik tuniniaasoqartarpoq,
inuppassuillu uninngaan-
nartunit susaqanngilluin-
nartunillu kamassaarneqa-
rumanatik tuaviorlutik in-
gerlapallattarput. Pisiniar-
fiit matunerisa kingoma il-
loqarfiup qeqqani aqquser-
nit inoqarneq ajorput, inuil-
lu aalakoortut imerniartar-
finniit angerlartut naapin-
neqartarput. Illoqarfik
»inuuneqanngilaq« kusa-
naateqaranilu, eqqumiitsu-
liaqanngilaq illunillu kusa-
nartunik illutaqarani. Sulili
allanngortinneqarsinnaa-
voq.
Nunatsinni illoqarfiit an-
nersaanni qjornartorsiutit
amerlanerpaapput, taakku-
lu akiorniaraanni politike-
rit, inuit qinnigaat, kisimik
aalajangiisussaanngillat.
Qinersisartuttaaq illoqarfik
ingerlaffigisartagartik
inuuffigisartillu ilusileeqa-
taaffigisariaqarpaat »inuu-
ninitsillugulu«. Taamaattu-
mik Nuuk kommune isuma-
ginninnermut pisortaqarfik
Centerforeningilu, aningaa-
serivinnik, nuna tamakker-
lugu atuakkanik atorniar-
tarfimmik, KNI-mik, anga-
latitsivimmik Brugsenimil-
lu ilaasortaqartoq, suleqati-
galugit aalajangersimavoq
illoqarfiup qeqqata isikkua-
ta allanngortinneqarnissaa
siunertaralugu Nuummiut
toqqaannartumik saaffigi-
niarlugit.
Inuk Video Production
Atuakkiorfillu siuttoralugit
maanna illoqarfiup siunis-
saata oqallisigineqarnera-
nut illoqarfimmiut peqataa-
tilerumallugit paasisitsini-
aanermik annertuumik aal-
lartitsisoqarpoq.
Atuakkiorfiup direktøria
Paul-Philippe Peronård
oqarpoq, illoqarfiup qeqqani
ajortortat peerniarnerini
inuit isummertarnerat sun-
niiviginiarneqartariaqar-
toq:
- Tinusoq peerneqartaria-
qartillugu savik atorneqar-
tariaqarpoq, taannah peer-
neqarsinnaanngilaq suut
imminnut uumassusilittulli
attuumaqatigiissut suleqa-
tigiinngippata, Paul-Philip-
pe Peronård, oqarpoq, ar-
lappassuit iliuutsimi suleqa-
tigisani assigalugit oqallin-
nikkut peqataanermikkut
innuttaasut illoqarfiup qeq-
qata nutarterneqarnissaa-
nik ujartuisoq.
Direktør Peter Jensen,
Inuk Video Production, avii-
siliortumik Judith Hardi-
mik, Atuakkiorfimmeersu-
mik Karsten Heilmannimil-
lu, suleqateqarluni minutsi-
nik 30-inik sivisussuseqar-
tumik tunuliaqutassatut
aallakaatitassiorsimasoq
TV-kullu naatsunnguanik
tallimanik aallakaatitassior-
simavoq, tamarmik immik-
kut minutsip aappaa qeqqa-
nik sivisussusilinnik.
- TV-kut aallakaatitassiat
kamassaarerpaluttutut pin-
gaakujuppaluttutullu ittut
suliarisimavagut, taamaa-
liorpugulli inunnut paaseq-
qullugu illoqarfiup qeqqata
nutarterneqarnissaa nam-
mineerlutik aalajangeeqa-
taaffigisussaagaat siunissa-
mi qanoq isikkoqarnissaa
pillugu, Peter Jensen Inuk
Video Productionimeersoq
oqarpoq, tamatumunngalu
peqatigitillugu erseqqissar-
lugu TV-kut aallakaatitas-
saq siulleq sapaatiuppat
KNR-imit aallakaatinneqas-
sasoq, TV-kut naatsuaqqa-
nik aallakaatitassanut talli-
maasunut aallarniutitut.
Paasisitsiniaanermi aqut-
seqataasut Nuuk kommuni-
mit, isumaginninnermut pi-
sortaqarfimmit Centerfore-
ningimillu ilaasortaaffigine-
qartup paasisitsiniaaner-
mut ingerlanneqartumut
365.000 koruunit missaat
atorsimavaat, aviisilu »Illo-
qarfiit Nuuk - din by«
Nuummi inoqutigiinnut ta-
manut agguaanneqarsimal-
luni. Aviisimi atuarneqar-
sinnaapput inuusuttut
utoqqanllu, politiiit, niuer-
tut, politikerit, isumagin-
ninnermik suliallit, illussa-
nik titartaasartut allarpas-
suillu oqaaseqaataat. Maan-
namuugallartoq quppersa-
gaq »angallannermik« sam-
misalik naqitertinneqarsi-
mavoq, aqutseqatigiillu
aamma quppersakkat allat
aallartereersimavaat, taak-
kulu aamma allanik sam-
misaqassallutik, soorlu atu-
garisanut tunngasut, inuit
timimikkut eqqarsartaatsi-
mikkullu innarluutillit pil-
lugit il. il. Quppersakkat
taakkua illoqarfiup ilaani
tamani tamaani inissinne-
qarumaarput, innuttaasor-
lu periarfissinneqassalluni
unammisitsinermi peqataa-
nissamut, illoqarfimmi ajor-
nartorsiutaasut aaqqiissu-
tissaattut kikkulluunniit
siunnersuuteqarfigisinnaa-
saat, imaluunniit Nuup na-
joruminarnerusunngortin-
nissaanut pitsaasunik siun-
nersuuteqarfigisinnaasaat.
Nuussuarmi Nuummilu ta-
mani tamaani siunnersuuti-
nut ikioraavissat karsit inis-
sitsiterneqarumaarput, in-
nuttaasup siunnersuummi-
nik ikisifligisinnaasai, siun-
nersuutillu »maskiinamut«
ikineqarumaarput, nagga-
taagullu kommunip illoqar-
fiup pilersaarusiorneqarne-
ranut siunnersuutitut tigu-
neqarumaarlutik, taavalu
aappaagu qaquguugaluar-
nersoq tamanut saqqum-
miunneqarumaarlutik.