Atuagagdliutit - 03.05.1991, Blaðsíða 4

NAKORSAQ
Nakorsaq Erik Miin-
sterallaffigiuk uunga
AG, box 39, 3900
Nuuk. Allakkat at-
siorneqanngitsunut
al I aat akineqartas-
LÆGEN
Skriv til læge Erik
Miinster i AG, box
39, 3900 Nuuk. An-
onyme breve besva-
res også.
Pujortassaarner«
mi nillaanersuaq
Qaammatit sisamat qaangi-
uttut pujortassaarpunga,
tamatumalu kingorna otte
kilomik oqimaalillunga.
Ajornerpaarli tassa piumas-
suserinngisannik nillaajua-
rama.
Iisartakkat Aeropax aam-
malu kultabletter iluaqu-
taanngillat. Ajornartorsiuti-
ga angeqaaq.
J.H.
Tamanna imatut paasissan-
ngilat pujortartarnerup ina-
lussat silaannartaasa inger-
laarfii ajoqusertarai. Tama-
tumunnga nassuiaatissaasi-
massooq nutaanik nerisar-
tagaqalersimanerit, imma-
qa cigaretsitorusukkaluar-
ninnut taarsiussannik,
taakkulu nilissamik pilersit-
sisarsimassallutik.
Misissoqqissaalaariuk su-
tortornerlutit, pasitsaassa-
tillu nerisarunnaarlugit.
Pujortaqqilerniaqinalli, taa-
maalioraluarimmi angusa-
qarnaviannginnavit.
Pujortassaartut amerla-
nersaat puallartarput.
Imaakkajupporli tamanna
ukiup ataatsip ingerlanera-
ta missaani iluarsisartoq,
oqimaassusitoqangajattulli
oqimaatsigeqqilersoqartar-
luni. Illit puallangaatsiarsi-
mavutit, immaqalu aamma
pujortassaartutut maraar-
tukujuttorpallaarlutillu ma-
martunik allanik nerivallaa-
lersimanerputit?
Periusitoqaq atorlugu pu-
allarneq akiorniarneqarsin-
naavoq: Kaloriatorpallaa-
runnaarit timillu aalatinne-
rullugu.
Luft efter rygestop
Jeg holdt op med at ryge for
Ure måneder siden og har
taget otte kilo på. Men det
værste er, at jeg hele tiden
går og prutter mod min vilje.
Aeropax tabletter og kul-
tabletter har ikke hjulpet.
Det er et meget stort pro-
blem for mig.
J.H.
Du må ikke udlede af det, at
rygning hæmmer afgangen
af tarmluft. Forklaringen
må være, at du spiser noget
nyt, måske som trøst for de
manglende cigaretter, der
skaber mere luft i mave-
tarmkanalen.
Prøv at analysere, hvad
du får, og hold op med det,
som du eventuelt får mis-
tanke til. Men begynd ende-
lig ikke at ryge igen, for så er
du jo lige vidt.
De fleste tager noget på i
vægt ved rygestop. Men reg-
len er, at det regulerer sig i
købet af et års tid, så vægten
cirka bliver som før. Din
vægtstigning er forholdsvis
høj, så der er vel ikke slik og
andre rare sager i for store
mængder med i dit nye liv
som ikke-ryger?
Vægtforøgelsen kan kun
bekæmpes med den sædvan-
lige metode: Indtag færre
kalorier og bevæg dig noget
mere.
Grøn stær
Jeg er 40 år og har fået grøn
stær. Er det ikke mærkeligt
i min forholdsvis unge al-
der? Jeg skal tage øjendrå-
ber imod det. Men hvordan
kan det være, at jeg føler li-
gesom et tryk i øjet? Er det
muligt at helbrede sygdom-
men? jeg synes, at jeg ser
dårligere, efter at jeg er be-
gyndt at bruge dråberne.
Roger
Grøn stær optræder hyp-
pigst hos ældre, men kan ses
i alle aldersklasser. Sygdom-
men giver forøget tryk i
øjeæblets indre, og det er
måske det, De føler. Men
dråberne skulle nu gerne
sænke trykket, så har De ik-
ke været hos øjenlægen for
nylig, er det klogt at gå til
kontrol nu.
Det er meget vigtigt, at De
nøje overholder behandlin-
gen og kontrollerne, da
synsnerven ellers kan tage
skade. Sygdommen kan som
regel ikke helbredes, så De
må nok regne med at skulle
bruge dråber hele livet. I
nogle tilfælde bruges tablet-
ter eller operation mod grøn
stær. Dråberne skulle ikke
gøre synet dårligere, så
nævn endelig det for lægen.
Seqersinnissaq
aarleriginagu
Qaammatit pingasukkaar-
lugit aqajarora quumalu aq-
qutai seqersittarsimapput.
Pinerit tamaasa arlaleriar-
lunga seqersittarpunga.
Qanoq ililluni nakorsap
seqersinnissat taama amer-
latigisut peqqussu tigisin-
naagamigit? Paasisinnaa-
sakka naapertorlugit kræf-
teqalernissamut aqqutaagu-
navipput. Unneqarissumik
akineqarnissara kissaati-
gaara.
C.A.
Unneqarilluinnartumik
akissavakkit oqarfigalutit
kræfteqalernissamik aar-
leqquteqarnissamut pissu-
tissaqanngitsutit. Seqersin-
nermi seqersaat ima anni-
kitsigisoq atorneqartarpoq
taanna kræfteqalersitsisin-
naanani.
Apeqqut taanna nakorsa-
nit seqersaasartunit ukiut
ingerlanerini oqaluuserine-
qartarsimaqaaq, kisitsisiti-
gullu takussutissaqartoqan-
ngilaq ersersitsisunik seqer-
sittaqattaarujussuartartut
allaniit kræfteqalianeruner-
sut.
Isip nappaataa
grøn stær
40-nik ukioqarpunga grøn
stæreqalersimedlunga.
Inuusukannersorsu ugama
tamann eqqumiilaanngila?
Isinut kuseriaat atortaler-
para. Soorliuna isinni naqit-
sisimasutut ikkarnartoqar-
toq? Nappaat nakorsarne-
qarsinnaava? Kuseriar-
taammik atortoqalernerma
kingorna tappiinnerulersi-
masutut misigisimavunga.
Roger
Isikkut nappaat grøn stær
utoqqaat nappaatigigajun-
neruvaat, qassinilluunniilli
ukiulinni tamani naapitas-
saalluni. Nappaat isip ta-
marmi iluani naqitsinermik
angisuumik pilersitsisar-
poq, immaqalu taannaavoq
illit malugisinnaasat. Maan-
nali kuseriartaatip naqitsi-
neq sakkukinnerulersissa-
vaa, taamaattumik qanit-
tukkut nakorsamiissiman-
ngikkuit misissortikkiartor-
tariaqarputit.
Pingaartorujussuuvoq
passunneqamerit misissor-
neqartarnitillu eqqortittu-
assallugit, taamaanngip-
pammi isip sianiutaa ajoqu-
serneqarsinnaammat. Nap-
paat amerlanertigut nakor-
sarneqarsinnaaneq ajorpoq,
taamaattumik naatsorsuu-
tigisariaqassavat kuseriar-
taatip inuunerpit sinnerani
atortuarnissaa. Ilaatigut
grøn stæreqarnermut iisar-
takkat pilaanerluunniit
atorneqartarpoq. Kuseriar-
taatip tappiinnerulersittus-
saanngilaatit, taamaattu-
mik tamanna pinngitsoor-
nak nakorsamut oqaluttua-
riuk.
AlDS’imik
tunillatsissinnaa-
neq
Assersuutini marlunni uku-
nani sorleq AlDS’imik tunil-
latsiffigissallu gu aarlerinar-
nerpaava:
1. A HIV-positiviuvoq B-lu
itiatigut kujallugu.
2. B’p A HIV-positiviusoq
itiatigut kujappaa.
Taakku m ar luk.
Tunillatsinnissaq aarleri-
narnersaavoq assersuummi
siullermi. Anisoormi tunil-
lannartulik itimut anias-
saaq, B’llu ameraasaani
saattunnguami alinnerit
mikisut aqqutigalugit aava-
nut akulerusinnaalluni.
Assersuutip aappaani tu-
nillaaneq aatsaat pisinnaa-
voq B’p usua kimillanneqar-
simappat, A’mmi itiani ki-
millannikkut aak tunillan-
nartulik B’p usuanut pisin-
naammat. Taamatut tunil-
latsissinnaaneq annikitsua-
rarsuuvoq.
Smittefaren ved
AIDS
Hvornår er der størst fare
for at blive smittet med
AIDS i følgende to tilfælde:
1. A er HIV-positiv og boller
B i tarmen.
2. B boller den HIV-positive
A i tarmen.
De to.
Der er størst fare for smitte
i første tilfælde. Der udtøm-
mes da virusholdig sæd i tar-
men, og det kan optages i B’s
blod gennem små læsioner i
slimhinden.
I tilfælde 2 kan der kun
ske smitte, hvis B’s penis
har en lille læsion, som kan
optage virusholdigt blod fra
en læsion i A’s tarm. Denne
smitterisiko er meget lille.
Qinersimi
nuffiortumi
tinuneq
Siutip qinersiani nuffiortu-
mi tinusoqarsinnaava nap-
paammut ersiutitaqanngit-
sumik?
Taassumani nappaatip ersi-
utai suuppat? Ima ammip
qaaniit ilorpasitsigisinnaa-
va attorlugu malugineqar-
sinnaanani? Qinnguartar-
tinnikkut tinuneq taamaat-
toq takuneqarsinnaava?
Kiinnap aalasaatai qiner-
sikkoortuummata tinune-
rup taamaattup pilaanikkut
peerneqarsinnaanera ajor-
nakusoorsinnaavoq. Nakor-
sat immikkut ilinniagallit
sorliit tamakku suliarisar-
paat?
M.S.
Uanga siutinut-qinnga-
mut-qungatsimi nappaati-
nut immikkut ilinniagaqar-
simasuullunga nakorsaavu-
nga, tinunerillu taamaattut
amerlasoorpassuit pilaanik-
kut peertarsimavakka. Sia-
niut pineqartoq innarlitsaa-
liniarlugu peqqissaarluin-
narlugu suliarisarpoq, taa-
maaliunngikkaannimi kiin-
nami nukillaartoorneq piu-
juartoq pilersinnaammat.
Inuit sivisuumik taa-
maattumik tinusoqareerlu-
tik aatsaat nakorsiarajup-
put. Ammimimi inussamik
malugineqarsinnaasumik
tinunermilluunniit pisoqar-
tillugu nappaateqalissutaa-
sinnaasunik allanik erserto-
qajueqaaq. Akuttusuutigut
qinersimi ima ititigisumik
inissisimasinnaasarpoq aat-
saat angingaatsiartorsuan-
ngortoq malugineqarsin-
naalluni.
Qinersip aniatitsiviata
sulluaqqap imerpalasumik
kapineqarneratigut siutip
qinersiata nuffiortup qin-
nguartarneqarneratigut ti-
nuneq ima angitigisimappat
aniatitsivimmik illikartitsi-
simalluni, takuneqarsin-
naavoq. Amerlanertigulli
qinnguartaanngikkaluarlu-
ni nappaatip suunera tak-
unninnerinnakkut attorlu-
guluunniit malugineratigut
paasineqarsinnaavoq.
Siutip qinersiani nuffior-
tumi tinunerit amerlanerti-
gut ajoqusiisartuunngillat.
Taamaakkaluartoq peerne-
qarnissaat inassutigineqar-
tarpoq, assiaqutsiisutummi
angivallaalersinnaammata
(pilaanissaq ajornakusoorti-
lerlugu), ataasiakkaatigullu
kræfteqaataalersinnaam-
mata.
Frygt ikke
røntgenfoto
Jegharlået røntgenfotogra-
feret henholdsvis mavesæk-
ken og urinvejene med tre
måneders mellemrum. Hver
gang blev der taget flere bil-
leder.
Hvordan kan lægen tilla-
de sig at ordinere så meget
røn tgen ? Efter hvad jeg kan
se, er det den sikre vej til at
få kræft. Jeg vil være glad
for et ærligt svar.
C.A.
Jeg svarer med hånden på
hjertet, at du ikke har grund
tU at frygte kræft. Der bru-
ges så små doser røntgen
ved fotografering, at det ik-
ke fører til kræft.
Det er et spørgsmål, som
er blevet endevendt af rønt-
genlægerne gennem årene,
og der er ingen statistik,
som viser, at meget fotogra-
ferede patienter lettere ram-
mes af kræft end andre.
38-inik
ukioqarlunga
aaqassaarpunga
1966-imiit p-pilletulerpu-
nga. Taamanikkut sakkor-
tunerit. Ukiut arlallit qaa-
ngiummata naartunaveer-
saammik Depo-Proveramik
pingasoriarlunga kapitippu-
nga. Kisianni tamatuma aa-
qartarnera nikerartunngor-
tippaa, taamaattumillu p-
piUenut uterpunga.
1976-imili 32-inik ukio-
qarlunga naartusinnaajun-
naarsiUunga suliaritippu-
nga. 38-inik ukioqarlunga
aaqassaavippunga.
Taamatut utoqqarmut
ikaarsaajaalerujussuarnera
p-pilletoqqanik, kapitinner-
nik naartusinnaajunnaarlu-
ngaluunniit suliaritinnin-
nik pissuteqarnerlutik?
R.P.
P-pillet Depo-Proveralu
ataasiakkaatigut qaam-
m ammut aaqar tarnerm ik
unitsitsisinnaapput. Ta-
makku atorunnaarneran-
niit piffissami sivisujaami
taamaassinnaasarpoq. Ilu-
arseqqittarpulli. Malunnar-
toqanngilaq atortut taak-
kua utoqqarmut ikaarsaa-
lerneq piaarnerusumik pi-
sittarneraat.
Naartunaveersartilluni
suliaritinnerup mannissat
aqqutaannik kipisinikkut
mannissaqarfiit hormoni-
nik pilersitsisamerat qaqu-
tigooraluartumik sunnerne-
qarsinnaasarput, taamaalil-
lunilu aaqartarneq nikerar-
sinnaasarluni, aammalu
utoqqarmut ikaarsaarnermi
ippinnaatit soorlu kiaguja-
nerulerneq, puffajaneruler-
neq nikallungaqqajaanerlu.
Taamatut nalunaarsui-
neq taamanikkut aqajaap
ammarneqartarallarnera-
neerpoq, tamannalu akuli-
kitsumik pisarluni naartu-
mik peersinermut erniner-
mulluunniit atasumik. Tas-
sa taamanikkut ullumikkor-
nit annertunerusumik pi-
laas arput.
Taamaattumik qular-
naatsumik oqaatigineqar-
sinnaanngilaq arnat nutaa-
mik periuseqarluni aqajam-
mikkut »matuersaatip pu-
tuatigut« mikisukkut naar-
tunaveerlugit suliarineqar-
tut aammattaaq eqqorsin-
naanerai. Aperisumullu
tunngatillugu oqaatigine-
qarsinnaavoq taassuma 38-
iinnarnik ukioqarluni utoq-
qarmut ikaarsaalereemera-
ni ippinnaatit takkutereer-
simanerannut patsisaasi-
masinnaasoq. Pissutsilli al-
lat aamma patsisaaqataasi-
masinnaapput.
Tissassinnaajun-
naarnermut
nakorsaat
72-inik ukioqarpunga ukiul-
lu ikittunnguit matuma si-
orna nuleerlunga. Maanna
arnamik nuannarilikkanik
ilisarisimasaqalerpunga.
Kujattalerpugut, uangali
ajornartorsiuteqarpunga.
Arnap oqaluttuuppaanga
tissassinnaqj unnaarnerm u t
nakorsaateqartoqartoq.
Taanna qanoq taaguuteqar-
pa?
Neriulluartoq.
Neriuutaarutitinnianngila-
git, tissassinnaajunnaarner-
mulli nakorsaammik aalaja-
ngersimasumik taasaqar-
sinnaanngilanga. Taamaat-
tumimmi peqartoqanngilaq.
Tissattarnermi ajornartor-
siutit assigiinngitsunik pis-
suteqarsinnaapput, suliari-
nilu apeqqutaasarluni ajor-
nartorsiummut suna aallaa-
viunersoq. Taamaattumik
nakorsiartariaqarputit,
qularnanngitsumik nakor-
saq immikkut ilinniagaqar-
simasoq aqqutigalugu - paa-
siniassammagu suna ajoqu-
taanersoq. Isertuunnian-
ngilagilli taamaattut ilaat
nakorsarneqarsinnaasan-
ngimmata, an gullu utoqqa-
liartortillugu ajornartorsiut
alliartuinnarsinnaalluni.
Qinngornerit ulorianarsinnaasut qinnguartaanermi ator-
neqartartut annikingaaramik kræfteqalissutaasinnaasann -
gillat.
Ved røntgenundersøgelser er doserne så små, at de ikke
fører til kræft.