Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 02.01.1781, Page 104

i84
I. S. Um X5alía=rceHt
ttota, og fá peimifat til upp-píœgbat lentmr,
Ítm|í:ug cngt faítabar; já @ngeí|¥ir ftáíftr
$in mcftugafía fiób í ttorbtéálfunni, fofla miftí
ttm penftígum aríiga uppá fau, rneb fot at feir
cg uttbir einð ffpnia, og ft'nna fann mifía
Úbata, er feit uppfíera á fltfum engium, af
fcitn óreniuíigu fraraferttm, fem ftáraftinn og
öfr^rfian tafa par uib.
$ot tnibr fótnbi ojj, er bpggium eitt falít
og áoartarlttib íanb, at fprirltta potííf mebet,
er gagna fpnntt tií titttbótar oorttnt flœmtt
engiutn. C»g far t>mi6íig feðffonat
fem af obrttm fióbttm bráfaj, fola eigi oort
loptölag, og uerba ojj ftefjöegna eigi til nota,
fá rtbr o§ f>ar fprir micg 6, at ver á tnebal
foo margra átretium nocfttr, fent líflegttjt £ pcf ia
til, at jjiá ojj »apa futtni. J&eUjt uillbi eg
fprir mitt leiti oelia $ejji:
i.) X>tE£ttt: (Vicia fativa),erí ®anmorf
fájt fem fóbrjttrt á morgum flebttnt, og Itfa
í Oloregi, fraar fprir eigi fjarf at efaj tttn
JÞeirra »ept á Sölanbt, og fat jiuí ftbr, fem
fccer jjtntu ertur gefa far entt §cerri flattitg,
enn flen et t ©anmerfu*
2) (Bulan fmáttö eba Qwenfít l?eyfrce
(médicago Fslcata). jjefji furt bep »tba í ©títartfi,
og er álitin fprir eitt ppparíegajta fóbt-
greft; ftálfr Linnæus fef't fennt bcenbtttn at fá
til (tennar á engium; og ucp fnítt t allefonar
jerbu,