Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1782, Síða 41

og fígltngu.
Í89
fíársft'gla, cn f)tn fodíu>jtg(a. @tór*ftg(an
ec á 8 áíntr, og 13 fktmlúngar umtttáltí
»ib fegl^óptuna, ett focfufTgían £úlf ftntta
aíin íaung, og (jálfr dttunbi fiumlúngc á big*
urb utnmáíe. @tór=fcglit er giert úr 4um
fegI=6oIt>áng« fcúfum; en ^eireru famanfaums
abir, part 5 álnir á 6reit>b, og fvo 6reií>t er
feglit at ofan »ií> fegl-rána, en at neöan rett
át á jlfautð enöana 6 álnir. þcrötn er fcerurn
|á(f ftounöa alin. 3 focfuna fara toeir búfac
ftnt qcartila 6reibir, og eigi er fctífti ofan tií
6reit>ari, en tocer álnic at neöan, og fcálf
fimta aíin á
§. 8.
Srcfart rtt^ugafcmö um foftu og íeftí
bcfjfowu: bafct.
1) Qfru pat eingar f)fiur, at f6tt tiebir 6át*
ar feu nocfuru innuiba meiri, enn enir 3ð*
lenjfu Sejrcenngar (meb ^oerium eg jafna
$eim), og mun £gcfri \ 6orbuibnum, má $eim
fó »el 6iarga unban ftó, meb 6 manna afli.
2) SOtegu pefiir 6átac mafliga faHaj £ent*
ugir, $ar er f»o ftenbr á íenbingum, fem á
3ótIanÖ0'f¥aga; cn j>at er jiannig, at utan
ftjri nteb lattbinit liggia £riú @anbrif, öiblífct
og fprt Jpamarðftrbi ep|tra, og foo íengra fubc
eptir. $>at er jtálffagt, at í fiáfar 6lgu 6d)tc
á elíum rifunum unbir einð, og parpfir ffoppa