Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1782, Síða 127

og CTáöargiafítr.
27?
ttteimr bátutn, fengtt einn £vaf, at fegn ncetr
40 dlna gt lengö, eíltann at lanöi, og fláttgs
intt til batta i §af=Í6 nteö íagjárnunt '<x
fíaungum, og at fiöujtu ueiööann, fengit
|>werr um ftg 4 rifiööali, og allir famt 48
rífiööali tií verölauna og upperfunar peffati
atfcofn.
c) @wa eru og bónöanum (Einan “Jo'nð:
fvni \ iSaröaflranöarífoflu tillagöir 4 Danflf.
fpec. rífisöalir til upperfttnar tií at ,frantí
jjallöa peirti Ióöafxffi, er fmnn, «t cteggiun
@i)flutnanj ót;riat í feim óttf>ogum.
III. ^om * rnelun otbfomðnöi:
a) 3°n tTíagnúofon 'x Sfflalanjífoti,
3fón iþorláfefon '<x @igtánum, og 3ón ©te*
pþcínofott í @erlatáttgu i (Spiaftarbar = fí?fTu
|afa fcngit fjm’r ttnt |tfl 2 rífiööala verö*
laun fprir qvarnarjleina, fem $eit ftafa tilóáit
öf ^öíenjftt grióti.
b) Jjeftr ^óngr látit grafa \ epr og
prenta mttnfír eöa form af va|=mt)Inum fkitn,
jent upptefnar eru \ iöaröaftranöar=fi)flu,
ná fenöaj til S^^nj til at gefaj peint, cr
fengit óafa öœflíng <Sí)fIuman5 23iatna <£iní
avofonar tttn peffar mplnur, til ttáqwcemari
flfírflu utn a(ít peirra fmiöi og famattfetníngu.
6 2
IV.