Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1797, Blaðsíða 156

156 I. s. ttm íjtft óbcru|fu
itini6t)t3ia; erufcir 6#6i mtfianbt 09 bléb£reínf<
Ðitbi, 09 6ar*0 watnit fárnar af f>dm frcfar enn
etcum fornteguttbum, erupeir foalanbi, 09 uarn*
anDi forrotnun. 9JícD nufiu ftepDttt bráfafi $ab
j>§öegtta tnnoortté, \ óita, bruna 09 bóígu
fóttum/ f>á annac^tj.’it óafra oatu ebr óafra*
fupa er ttlbátc 09 orucfit, ineb a(|ri femu aDferb
tg f«gt »ar um 6í)99iU
lítoortió bráfut eru óafragttén mifianDi
eg letfanpi; 6cf',e9na bráfafl fiafra»fápanu,
cittð og ennur barmiát í jtólpípr frá 2 tií 39ia
peía nteD 2 matjíeiDum af páDurftfri, eDa óán*
Óngi, eDr einni af faílti fprir meiri^áttar fplf.
íil §elming« meb Balbnríórá foblnn meb
Uðttii abbiefum graut, bráfctj pau til baffiurð
Bib ffríblcifa og nfjar óita óolgur, fem bér af
annabóoert uppleifafi og Dreifaft, eba fara at
ejrafa, etnafla er atbugatibi, óang fé máfulega
fceitur, p»í f't pab um of, giorir J>ann einð
ntifinn (Tfaba, fent aíít of falbur. @é igierb
nllareiDu fominn, tyvevti ei uerbut breift, eba
boígapn er fo fcprb, at bán íinafl pcfi pib bgf*
fturiun; pó má 6tanba famann t>ib óann linoliu,
«br óánángi, eDa poi joarta fára faloe, tií at
fleita p»í meir bólgáng og fUta graftarims igierb,
Piúgur*
fíet ffttb ráf langé eptir f rnibiti; uttbir pmifl
b»ítu eba becf guíu þfjbi innibprgia íau I)»tt»
«nn ífgtlann figrna.