Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1797, Blaðsíða 161

Oð ctnfeíbufíu ícefnté ntcíJef. 161
fymiuinna tinteifa etlegac af pöf peic öegna foit>í
jlits ecu innifircftic; enn náqöcemliga-m6 fiac
f>iá tafa «aca, at fcmfi féu na-röeranii teifn tif
5110601911, n'z ot óttaj fpric 6enni, 6»ec anttarð
öib pejja ffarpa mebalð öerfun, fpnni fara i
eejct.
gramar 6rófaft ftóípípa pefji tib nófœbO
5orn fent f)afa f'ic^ í fœbtngu, öt6 OrucFne
a6(t, öetngDa, ebr af fola, elíegac annari
6r«lu fiœfOar ntannefíiur, fpric at fá fœc ti(
«f» aptur.
3ró6afé reifr óráfaj í flóípípuc nteb
föí móti at fetia pípufegg i cnöaparmiun, emt
ein^per fent oiíí, qétur reift,- tefr gftí futtann
teif af fuílri ptpu, fént oeí liftc í, og &ias fjommt
í ðígnuni pann tóma pipulegg ittni enöaparminn;
eím tttaör 6ráfar fulla tó6afsptptt fettt foeift ec
í, og í flabitm pípufeggjtns, fetuc abca tónta
ofann á 60fuó fjejjari, 6í«s fo í gégnum
teifnum at 6<»tm gáugi itm fama ocg fettt fagt
»ar. — iþefji reifur fann 6etttc ettn nocfurt anns
at mebal fent 6ráfannlegt ec í parntlátir, f reingta
fic inn ígégnttm faurinbinn, parmanna fíeefiuc
og famricfingac, ttppfeifa flím, og tneb ftttni
IT’erpu oliu foma ftrœríngu peirra aptc f gáng
fo feir fá fitt rétta lag, fpenntttgacnar §œtt«,
®3 fjacftnbi gretbaj til 6afftns.
gnn frantac 6cáfaj tó6afs feibi til «t
pceinfa flcetn fdc; pó ntá paö |ít meb oarfemi.
Sinninn ^reinfar og fjercac pab
xv. »int)i)tí, g

oofann út;
ÍI4tt