Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Blaðsíða 8

* inannínutn aö bípgbafí, bbrFa jjarat n^e
#/fcim tróatbcagöa fjöum., fem leg fírljttets
„lanH fpctrfípa; cn ftó beíst meí> í)d(egu eg
„öpðöuðu ftamfetDi, &tmma fir ©uöö6mfu>é
«Í'pN-"
2íu? J3ef$ aöfta ©uöé fjííöt ScPi-ctes
aörac ágtetat Pecuc eöuc þœcri 2ln&«
(€ngla) til neta, íjverjú:, fcm nnöiccctnir et»
inöiércfðc ©uté, fipröu 9i&tt6cunnac miffa
rífié piDbUiöum, cg etnfum'geðnuDufi mann*
inum matðtotíleaa ; feffac gc&gj0tnu X>ecuc
DiIDi ftaim Jni Idra efjfa eg 'fyeiDra og blpgDaji
fprir ýeírra ófpmíegu nálotgD, €ínf'ttm rœDDí
^ r.n opt um uiffhnn 2Int>a (Genius), fcnt
fmömfctman birti bönum biD tilfomanDa og
caraDi fjasn btD oonDu og paDlcgu. 2íD fenu
er l>aD nflegafl/ aD f)a:m meb fjonum meínt
baft einíngiá jtann guDDómíega fccpt íjentönn
ffyníenii tnanna, meD bennar upnöuDu Dóntí
um ecur farnuitffunnac þuguefjum, aD fá
aDgreiní rctt fvó raimgu, gottifcá flftt; aö
Ijeertar ftjórn og bcnDfngu ©ófcctes og alla
ctft íagcDi aDac atbafnic flnac, famt ec ecfí aD
fortaFa, aD fjantt í>afí etgnaD f>œc aDoacamt
mnbíafiti tinbeccé fer fiíftné t>ernöac^J£ngtIe>
fyocru ©uD íjeti fér, fem fieírum, birta óorDna
bfuti, fcoíré ocgna í)ann og ríDt ttl aD géfa
fpnfógmtm gcum; bcftr paD og oeriD morgu
©tórmenni tamt, fera funDiD beftc faH fitt ttt
framgoa:mDac merfíð f)luta 6 jecDu, einfum í
tfBatbragöa efnnnt, ab &afD« fíc £ac tií fenD*