Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Blaðsíða 124

Ktejíann ttianna*mun; gáfurnac pjerf JlaD epé
fcáfamiegra/ en lucfan famt meft aD oerfum.
3 Sfai’l 1711 pfíclíjfti Pentc fjinn XTirtti
IjátfiMecja og ftinncijecDi fitt fjjónabanb með
Sctfúm, og fiDon aD DattDum ©oni ffnum
Sílcrcí 1718, «D unqur ©onur fjané og 2tac*
eínac oecDa jfplDi }\úffa - ^'eifari eptir fig; ea
jþar fjeiét CctjÐt barn 1713, l«t ^ann 2\ottína
S)rottníngu fma fjátíölega f rfjna 6riD «724,
og ct;vDt:jf £ar ntíD cctíaff bafa tíl aD l)óa
tffja ffolDi eptir fmn DauDa, fem í£im>alD0
2\ej|cra tnrta, f>oaD oq oarD 1725, þi Ijann
DepDi. fþamttnn oarD 2\cttfn I. — íem ráf*
ðDi burt ár fátcefífnqé f>ret)fi t fpvffu, fem mum
aDarlauö oteqi af bœnDa »firért — íEínocíDs
j)tottnf«ig pfir fof jícerjia 9SclDi i aflci oetí
©IDu. ^)án ráfaDi um einmana íuannaá míOi
fprfl, cn oarD utnfringD af mergum milliónunt
jþegna f>cnnar, fjoerjum f)ön ©llutn jtjórnaDi
uteD mílDi, piíDótui og gceDffu. <Staflcgu (6m
6tti f)6n uppí>cfD og bctO f!na aD Jktcfa, en
ðpgDunum þb einfum íámiD. «f)ón breptti aíD*
tei tii DauDaDagé ffnu ráDoanDa og Ijáfa from*
ferDi oíd feíía mejTu tign. Sinö og ^ejfati
Pítuc tTííflt (agDt alla ájíunDun 6 aD um«
ininDa UífiDi jinna gtimmu og fáolfu iHúffa,
fem alfunnugt er af ®ogu fj<mé, og fprir bt'aD,
ðfamt ntcrfíð»fljórn fínni og pfiurmnnfnguttv
fecttn áoann fér oíCttrnefniD: fá tTíini, 03
fír cg eptitfomenDum Sejfcrc tign og Cttif/
^attfrt I. fcamgoffttta biO