Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Blaðsíða 26

26
t,Í>m ccfú pi'ert á mót eru fieir framat
/,ö»C'i cnn eg, ftri, ceclt «r js. ígjcefan me.íct’'
«ö fiemjð (Ht, enn c# »etöc fvríc prí "
„fþaD fjcmi, «0 ea mír til fvelftíhjett
/#míi’ ftau rnc.Deí, fcmpfafbímivoptiMDÍ)afattí aD
„ftafla Elvfttinum og oinna £>av mtö mW fins
t, cg bcv ofmiEla vt^vöuigu fijt’íc t)tmv; míntt
,, Cicnmiai l til fcfö, aö. eg antictD^evt fjálfur
„ reyni til mtD táráfellum ctD I)rasa Ipertn
,f. pbor, e$>a IfDí aD bern mín 03 ftcféiv úinic
#,m(nív beítifi pDav mcDaumfunnc; 6 ©ján?
ft pídputn og í ©ovgarfplhim bev aD ocfja
r|eU'.fas gfDéíjvcnlnðav tncD {)r«vanDi afniáh
„ ttmim, fctn ©fcHDrn iMDf>afa; e,n Í/Jrna,, f
#,|ieffu 5\íttu1|tmiac ftctlaga mufteri & fann#
#,íeiEnc:nn cítm aD mceía fram tncb fév.—
#/{>afD alltc f)4t(DIcða fiMU’ÍD, ftD oilja Ccuna
#,legum famqtjcemí, 09 eg munDi brcpta í>ðuD<
#/ lcðft, ef cð tepna oilDt aD IciDa pDut tií: mcin>
,, fcerié. £>at tg né et’ fannfffiDuc ttm tih
#,revu íBuDe, feí eg mitt fúfíoufö máStfni
t, ^oifjónattnnai’ i>clþfefmtn og yDar íírdrtgc;
,, vCttlcott." •
©ómarövniv, fetn étut róvtt fuflív af
forDó.’tnmt 09 órilö ðíðn ©cfrates, tóru
it’ af óapplbjlttffi almóga, fcm fForti ííPöfltnDi
®9 teprDiHfiu fprirfpeEt, reffcuiDtun tg oóDu
ftDgceDi, l)efcu f>oí gífiD f>c(n; faora fotfoavi
Ittínn ftöum, ftotuDu ajarnafí ©peFínga, og
fp«t)ttu {M í.tt aD ranfafa o.oan og veffcmDic
pfa trriié. ^ocftit mettu*fteDus!pnDi og