Atuagagdliutit - 04.07.1957, Page 15
Hegn . Gitre . Traadkurve . Gelændere
Porte og Laager
Alt Smedearbejde — Alle Reparationer
ungalugssat Kagssutaussat. avssiaKutigssat
Kagssutaussåncat. korérKat saviminernit nuio-
ragkat. tungmencat napassugssait. matorssuit
nautsivitdlo matugssait.
EMIL DEDERLING
Glasvej 10 — København NV Ægir 103
RADOX
FO D'B AD ES ALT
Gå ikke om på overhede, varme og ømme fødder!
Find Dem ikke i hård hud og ligtorne! Nej — lad
RADOX Badesalt komme til. Et eneste iltende fod-
bad lindrer - og gradvis bliver fødderne friske og
veloplagte påny. — Efter badet skal De altid bruge
RADOX Fodbalsam, som gør huden blød og smi-
dig. Nyhed: RADOX fodpudder i praktisk strø-
dåse.
Isigkat aitdlerulugtorssuit maitsut
ajorput! amen ivssugtiniko nångnilik
pinavérsåruk! Kå — RADOX-ip uv-
farnermut tarajue ikiorsiuteriåkit.
isigkanik uvfainerme atausiåinavig-
dlune atoråine iluåtdlarértarpoK — tåssalo
taimågdlåt isigagsiartordlunilo inumarig-
siartoråine. — isigkatit assarérdlugitdlo isigkanut
tarnut tipigigsoK RADOX fodbalsam amermik nitu-
lisitsivdlunilo eKaitsungortitsisson atortarniaruk. —
RADOX nutåliai isigkat pudé Kivdlerthssatsialå-
nguane.
En gros: Willy Rasmussen & CO
Forhandles af: „OLE“s VAREHUS . Godthåb
Hovedvagtsgade 6
København K.
Vil De ha'
smukkere hår ? \
( og sundere hår I )
kussanarnerussunik nujaKarusungilatit?
BRYLCREEM holder håret på plads dagen lang uden
at give dette unaturlige, olieglinsende udseende, som
både virker „billigt** og umoderne. BRYLCREEM sti-
mulerer hårvæksten og modvirker dannelsen af
tørre skæl, når De bruger det hver dag!
BRYLCREM nutsanut tarngutigissa-
råine tukagfiungilaK, nutsat nåmåi-
nartumik Kivdlilånguardlutik iluar-
sartukuminarsivdlutik. BRYLCREM
uvdlut tamaisa nutsangnut tarngu-
tigissarniåruk, nutsangnartuatsian,
KaKortualuningnångitsoK 1
BEECHAM-DENMARK A/S
BRYLCREEM
ssanik iliniarfik Kalåtdlit-nunåne atu-
lersitariaKarpoK. kulturrådip suliå ta-
malaoKissoK tapersersortariaKarpoK.
perningnigssamut tungassut pitså-
ngorsarniarnerat nåparsimavingnigdlo
nåparsimavérKanigdlo sanaortorneK
ingerdlatituartariaKarpoK. nålagker-
suissut nakorsatdlo Kutsavigissagssa-
råvut sulivdluarsimangmata nåparsi-
massameK migdlisamiardlugo, inuit
sivisunerussumik inusinångortiniar-
dlugit tamatumunalo kalåtdlit suliv-
dluarsinaussut infltigssarsiortut amer-
dliartortiniardlugit. tamavta nakorsat
tuberkulosimik nåpautipilungnigdlo a-
kiuiniarneréne tapersersortariaKarpa-
vut. imeKarnerme nunanarfingnilo ev-
KiluersåmigssaK puigortariaKångilar-
taoK, imerdlume evKiarniésagåine pi-
ngitsugagssåungilaK.
ilagingne, ilagingnilo luterikussune
suliaK puigomeKåsångilartaoK. inuia-
Katigime tarnikut kulturikutdlo suju-
mukarnigssåt timikut sujumukarnig-
ssåtut pingårtigaoK. nunap angmagau-
neratigut tunitdlangnartut nautsiag-
ssait åssigingitsut nunavtinut siaruar-
tigausimåput, tamatumalo encumåtui-
narKuvdlutalo mianerssortuinarKuvå-
tigut. akiusinaussuseK kalåtdlit pigi-
ssåt tamatigut angnertusartariaKar-
poK, taimatutdlo inup pissusiata aju-
ngitsup akissugssåussusermigdlo misi-
ginerup inerisarnera pissariaKarpoK,
sordlo tamåna inuiangne kivfåungitsu-
ne demokratiskiussune pissartOK. ka-
låtdlit sujunigssame atasinaunigssåt
angnertunerussutigut tamatuminga pi-
ssuteKarumårpoK.
sulinivtine ajornakusorutaussoK tå-
ssa uvagut Danmarkime folketingimut
ilaussortaKativtitut Kinersissivut åta-
uifirisinåunginavtigik. nunavtinutdle a-
tassuteKarneK migdlisipatdlårumana-
go nunavtine najugaKarnera måna ti-
kitdlugo taimaitisimangilara ukiune-
ranilo åma nunavtinukartarsimavdlu-
nga. suliara sapingisamik inuit nang-
mingneK kommunalbestyrelsinutdlo
ilaussortat landsrådivdlo isumåinik
tungaveKartikumagaluarpara. imåingi-
lardle isumat tamako tamatigut mali-
tagssarigivut. erKortusorissarpume
maligdlugo iliorniartugssauvugut, a-
merdlanerit iluaKutigssåt sujunertari-
niardlugo. sut Kalåtdlit-nunånut ta-
marmut pingårtinartut suliariniagag-
ssarineruvavut, taimaingmatdlo nunap
ilåinaisa inuisa nipait maligtuinarneK
sapertarpavut.
kisalo erKaimassariaKarpoK suliar-
put tåssaungmat amerdlanertigut na-
linarput pinago, sujunigssardle åma
erKarsautigalugo suliaussoK, imaKa
kingunere kinguligssavtine aitsåt er-
sserumårtut. åmale erKaimåsavarput
Danmarkimut KanoK ilioriausigssaKa-
Kigavta, kuj åssutigssaKarfigeKigavtigo
ukiune kingugdliunerussune ineriar-
torsimanerput pivdlugo, kalåtdlitdlo
su j umukarnigssamut ikiorumavdlugit
piumåssuseKartuåinamera pivdlugo.
ukiune Kinigaoncårfigissavtine må-
na Kångiutune sivnissigssarisimassåka
suleKatauvdluarsimanerat pivdlugo
Kutsavigåka. måna sivnissigssarissama
Kinemiarneråne pingårtinerpausima-
ssara téssa suliagssat angnertuneru-
ssut pivdlugit isumait isumavnut na-
lerKutunersut. sumiussuseK najorKuta-
riniarsimångilara isumaKarama tamå-
na pingårnerungitsoK. téssame ukiut
ingerdlalertoKaut. inuit sujornåginå-
nguaK malungnauteKarpatdlårsimå-
ngikaluartut sagdlingortitilersimåput.
Kutsavigåkalo iliniartitsissoK Nik. Ro-
sing nautsorssUserissordlo Rasmus
Berthelsen akuerssisimangmata sivni-
ssugssaujumavdlutik, taimalo Kini-
gauvfiup måna atutilersup ingerdlane-
rane uvanga suliagssara ingerdlatisav-
dlugo akornusemeKåsagaluaruma isu-
ma téinaussoK pigalugo ingerdlatiku-
mavdlugo.
A. Lynge.
pujorsiutip OKalugtuagssartånit-!
(Kup. 5-mit nangitaK)
ngordlugo" inigssitaussarpoK gradinut
360-inut imalunit pujorsiutip titarne-
rinut 32-nut avgugauvdlune.
tulup lord Kelvinip ukiut 1900-gsså-
ne pujorsiusiå kinaussame Kencatigut
såtumik aluminiortaKarpoK, tåssångå-
nitdlo ujalugssiaussat silikiussut 32-t
siårsimåput kinaussap sinåne nigaliu-
ssamut aluminiussumut. nigaliussamit
tåssångåmt ujalugssiaussat silikiussut
ilungmut åmutdlo siårsimåput merKU-
taussanik (tikutinik) arfineK-pingasu-
nik ingmingnut paralleliuvdlutik (aku-
toKatigitdlutik) åssigingmigdlo pujor-
siutip kinaussåta avangnamut kujå-
mutdlo titarnera najorKutaralugo ni-
vingassunik tigumingnigtut. tauva så-
tukujup aluminiussup KerKane alumi-
niussumigtaoK tinupaKåtaKarpoK nu-
migut mångarigsumik ujaragtaling-
mik. ujalugssiaussat silikiussut Kulå-
nipoK pugssiaK påpiara nigaliussalia-
tut suliaK (imlt. angmalortoK) titami-
lersugauvdlunilo gradilersugaK.
pujorsiutip kinausså tåuna ujalug-
ssiaussartane ilångutdlugit tamåker-
dlune 16 graminik oKiméissuseKarpoK
måkuningalo ajungeKuteKardlune: o-
Kimåissusia avatåtungånmerugame
kaujatdlalertortartungilaK taimåika-
milo pujorsiutip aulajarKajunginig-
ssånut ilapigtutauvdlune. OKeKingmat
kångiutåta tinupaKåtåtalo akornåne
nungutdlangårneK ajorpoK pujorsiut-
dlo tatiginavigsumik ingerdlassardlu-
ne. kångiutåta nua augtitagssauvoK
mångertoK, tåssaunerussardlune aug-
titagssaK iridium pujorsiutivdlo titor-
fissartåta (puata) narKanitardlune.
puata tåussuma naterpiå, atdlerså,
matorKassuvoK inéraussånguvdlune i-
missamik kinitalagtumik — s. i. gly-
cerinimik — KiterKusimassoK. tamåna
iluaKutigalugo pujorsiutip titorfiu-
ssartåta aularnge arrilikårtungortine-
Kartarput tåssångéinartugssaujung-
naerdlugit.
pujorsiut gyroskop ingnåtdlagissap
sarfånik ingerdlassoK nutauneruvoK.
aksea nalassungordlugo inigssitauvoK
sukaKissumik kåvitartuvdlune. nunar-
ssuvdlo kåvinera pissutigalugo gyro-
skopip aksea tyngdekraftimit (nunar-
ssup oKimåissusianit) sunerneKarner-
migut avangnamut kuj åmutdlo erKor-
tumik tikuartugssauvoK.
pujorsiut gyroskop pujorsiumit sa-
viup-kajungerissartalingmit akisune-
ruvoK taimåitumigdlo angnerussukut
sorssutine umiarssuarnilo ilaussartåu-
ssuarne atugauvdlune.
puj orsiutit saviup-kaj ungerissartag-
dlit avdlatukajåK sanåt tingmissartu-
ne atorneKartarput, tingmissartup sa-
ngussarnerinut „akiutugssångortitat“.
Linderghip Byrdivdlo pujorsiut jor-
dinduktionskompas atorpåt, Amund-
senivdlo solkompas, pujorsiutdle gyro-
skopiussoK tingmissartunisaoK aju-
gaussugssaugunarpoK.
kisiåne tåssa pujorsiut sugaluaruni-
lunit KåKat KorKutdlo Karssuatdlugit,
imåkut, orpigpagssuarujugssuartigut
inoKajuitsorssuartigutdlo avKutigssiu-
ssissujuåsaoK ilumortoK, sordlume u-
kiune untritiligpagssuame taimailio-
rérsimassoK.
pujorsiut navssåjuvoK silarssuarme
avdlångornerssuarnik pilersitsisima-
ssok avKutigssanilo sivisune avKutig-
ssiussissunik avdlanik amigauteKar-
fiussune atugaujuartugssaK.
P. B. N.
Preben Brink.
16