Atuagagdliutit - 06.05.1959, Qupperneq 10
r-------------— ~~ " —-
ABEL KRISTIANSEN:
Norgemut påsissagssarsiordlune angalåtsiarneK
—...........- ■ - --------------------------------------------1
(normomit king. nangitaK).
uvdlut ilane uvdlåp tungåne aku-
nitarfingmit najugarissavnit anigama
ingerdlangåtsiardlunga ikerasaliat i-
låne aulisartut tikisimavdlutik pi-
ssamingnik Kagdluissut issigingnåler-
påka. umiaussaningånit umatitsivigtut
suliausimassunit aulisagkat umassut
KalorKardlugit Kagdlorpait — sårug-
dligit igdlingnaramik! tåukua erKåne
tamåssa silåinarme niuvfåtunguaKar-
poK — aulisagaemiartut. arnat utor-
Kassånguit puatdlamut Kålersut niu-
vertuliutdlugit. åjingalo ikerasaliap
igdlua’tungåne inatsissartut atautsimi-
tarfigssuatChristiansborgslot téuko ar-
nånguit aulisagaemiartut saniorKUti-
leravkit tåinaica nivtarterileriput oKa-
lugdlutigdlo: „nimarissat pualasut, o-
Kutat pitsakulut — pisisavit"? — uv-
dloK tåuna pisiniångingnama pisivfi-
gingiléka, måssa nutårssuåkuluit ig-
dligugkaluaKalugit. tamatuma kingor-
natigut Norgemit utersimalerdlunga
kalåtdlisut igåmik sårugdligtorusu-
lerdluta angingitsukasik pisiarigavtigo
6 kr.-mik akilerdlugo, akisugaluaKi-
ssok nunavtinikåine, mamarssautigi-
narpoK Kajunguanut agdlåt ilångut-
dlugo. ilame nunagissaK Kimagsimav-
dlugo kalålimerngit takutuariardlugit
kananérKussivingneK ajoramik.
Kavdlunåt naussorigsaissut takunig-
ssåt Kilanåriuarsimavara. igdlorpag-
ssuaKarfik Kimatdlugo nunåinarmut
autdlarnigssara agsut pilerigigavko
uvdlut ilane Kimugtuitsunut ilauvdlu-
nga Sjællandip avangnåne naussorig-
saissukunut ernerma najorsimassåinut
takornarniarama åma puigunaitsumik
misigivfiginarpoK. taimanikut silarKe-
pitsaunerpdgi-
nait pigdvut
ukiorpagssuarne tugtussaK
pigsigartoK danskit sikåjutåi-
nut cerutiutåinutdlo pitsauner-
pånut ilisamautausimavoK. pi-
siniagssamålemvit tamåna er-
Kaimagiuk.
Deres garanti for
bedste kvalitet
Gennem generationer har den
springende hjort været kende-
tegnet for det fornemste dan-
ske fabrikat i cigarer og ce-
rutter — husk det, når De skal
foretage Deres indkøb.
A. M. HIRSCHSPRUNG
& SØNNER
KONGELIG HOFLEVERANDØR
KissoK seKinarik sukalissåkaluta a-
vangnamut ingerdlaorpugut, nuna ma-
nigsuajåginarssuaK orpigpagssuarasåK
naussorigsaissut igdlorssuarpagssue i-
ssikivingmutaoK kussanaKutaoKissut,
måkualume nerssussuarpagssuit unga-
lussat iluine ivigartorujortut sanerKU-
avavut. ila Kavdlunårssuit nunageKaut
nanauk ujarånguaK takussagssaK, i-
ssigissaK tamarme sanarfissaK. ukiao-
Kingmat narssautit tamarmik kivdlo-
rérsimåput kartofilitaoK piarérsimav-
dlutik tamarmik erKuterérsimangmata
tamåkuninga takussagssaKångilaK. ki-
siåne narssautit ilåine ruat sule piar-
neKarsimångisut takugssåuput. tupigi-
ssavnutaoK ilagitinarput naussorigsai-
ssut igdlorssuisa erKåne silåinarme
Kuagssugångordlugit Kaleriågarpag-
ssuit, tåssa ruarpagssuit ivssunik Kag-
dlinardlugit ukisitagssångoK ukiorpat
umassutit nerissagssait. ila penaKaut!
Gillelejeme unigkavta niuvunga. tå-
ssane ornigara nåpipara; PitaK, nau-
ssorigsaissoK Firhøjime igdlorssualik.
naussorigsaissunerme saniatigut Gil-
lelejip sparekassemut agdlagfiane uv-
dloKerKata sujornane sulissarsima-
ssok. téssalo måna angerdlalermatbi-
lianut ilauvdlunga angerdlaKatigåra.
ingerdlanivtine Søborg avKusåravtigo
oKalugfianut takomariartipånga; su-
nauvfalume nuliane tåssane påtagiar-
tussarmat takornartaringeKigå. OKa-
lugfinguaK itsåkajåK agsut kussanar-
tOK. tåuna Kimagkavtigo ingerdlåinar-
dluta igdlorssånut. bilimit niugavta
ivdlit takornarnaKautit: Walsøenguar-
ngåsinuna tamånipatdlårdlune. tåssa
inusugtoK Igalikormio avdlamik åipa-
Kardlune — åma naussorigsaissume
matuma erKåne najugalingme — måne
sungiusartoK, upemalerpat Norgemut
ingerdlai'Kingnigssamik tungånut. ti-
kivfingma tikinigssara nalungerérami-
ko agsut ilagsivdluarpånga. iseravta
nerrivik piarérsarérsimangmat igså-
vugut. måkulo nerissagssat! téukuna-
ne Kavdlunåt naussorigsaissut inoror-
såtdlandssusiat takunarpoK. uvaliå-
nut Kue umassusivilo putorKuavdlugit
takussagssarsiorfigåka. måna najugar-
put Kagtorngup Kåvanikame ungasig-
sumut issikivigigpoK. nuna tamarme
sanarfissaK tamatigut tamauna orpig-
pagssuarasårpoK alianaeKutaoKissu-
nik. timåitordle OKarsinausoraunga,
Kavdlunåt naussorigsaissuisa ingerdlå-
ssinerat sulinermingnilo periauserissåt
nunavtine pissutsinut nalerKiutdlugit
avdlåussuteKangårmata inusugtunut
iliniarfigisavdlugit nalerKutingitsutut
issigigiga. tamatigungikaluartorme ...
— ilåne sapåtiugå Næstvedime såku-
toKarfingmut tikerårama Nungmio ni-
uvertoK Narup bilianik bileKatigalugo,
avKutåne naussorigsaissut nunåussui-
sa angnertussusé åma tupigusutigisi-
manarput. angerdlalerdluta Roskilde
avKusåravtigo OKalugfissårssuaK Kav-
dlunåt kungikuisa ilissaussarfiat ta-
kornamiarumatdlerdlugo, silatåinåti-
gut issigingnårparput matorérsima-
ssok tikikavtigo. tamatuma kingoma
— tåssa ukioK jutdliarKame uvalikut
— tåssangånit nålagiarneK fjernsyni-
kut autdlakåtineKarmat iluata ilåta
kussanåssusia issigingnårsimanarpoK
åma. ila, fjernsyn ajungikaluaKaoK ...
Norgeme Kororssuåkut Gudbrandsdali-
kut KimugtuitsuatårneK.
uvdlåkut nal. arfineK Kångilårå sig-
gartarpalungnermit itertineKarama
makinarpunga, unalume umiarssuaK
ilauvfiga; tåssa Norgeliartåussuarmut
m/s „Kronprins 01av“mut ilaugama.
Oslop kangerdluatigut pulaterujordlu-
ne pujoKingmat pinerpoK kalerrisåre-
KåtårujortoK, imalunit ilaussut makiv-
figssåt nagdiermat itersarniåinarner-
pai. silåmut anitdlagkama Katsunga-
vok, pujorpoK sila nigdlenalune tåKa-
lunilo. taimaitdlune umiarssuarssuaK
tusamitsorssuarmik nivdlitdlåraoK.
sule pujoKissoK arfineK pingasunut
KiterKutdluartoK Norgeme igdloKarfit
pingårnerssåta — Oslop — sigssiugå-
nut talipugut; tåssalo Kåumalålitdlar-
toK. igpagssaK uvalikut sisamanut Kø-
benhavnimit autdlaravta tåssa tikerér-
pugut. igdlopagssuaKarfik måna nu-
navtine nunaKarfiup Nanortagdlip a-
vangnarpaseKatigå. uvdlaoKingmat pi-
nerpoK niuvfiortoKangångilaK; uva-
ngåtaorme orningneKångilanga, nang-
mininarme ingerdlaniaratdlåsaunga.
måna tåssa ornigara — Norge — tiki-
naKåra; uvdlångussoK novemberip 17-
åne sapåtiugå. nunamut niugavta sig-
ssiugkap Kåva kanersimaKaoK. nagsa-
tavut tigumiardlugit sigssiugkap Kå-
vanitoK igdlorssuakasik iserfigårput:
sunauvfa ilångaiserissut sulivfiat,
nagsatanik misigssuissarfik. åsit su-
jugdliuniutorssuit utarKilussålitdlar-
dlugit uvanga tikingmånga savssarpu-
nga. sujugdlermik pasera takujumat-
dlerpåt. oKalugfigigavkitdle pasivnik
takutitagssaKarnanga — Kavdlunånu-
me inugtaugama kalåliugamalo — ima-
Ka ugperiséngikaluarpånga sanilima
umiarssuarme ineKatima ugpernarså-
ngikaluarpago ilumut kalåliussunga.
kalåtdlimiuko angalanigssåt erKaine-
KångisåinarsimassoK, asume åma a-
vingarusimaKissugut. tåssane kalåliu-
nera iluaKutigilåratdlarnarpoK, tåssa
pitsauvatdlagsimanerdlutik pinerpoK
pigissåka misigssuivfigingitsoramikik.
suteKarnigssara ilimagisimångeKiga-
miko.
bilinåsit tamassårérmata Kangale ti-
mut autdlarérpugut, ineKatiga åipiut-
dlugo. Kimugtuitsut ilauvfigissama u-
nigtarfigssuat — Oslo øst — tikikav-
tigo uvanga niuvunga. autdlarnigssav-
ta utarKiså unigtarfiup sutorniartar-
figssuane kavfisorérama Kimugtuitsu-
ne igsiavigssama .normugsså pisiare-
rérdlugo silåmut anitdlagkama tamåssa
inugsiagssånguaKarpoK! sapåtaungmat
sukisårsautiginiarunardlugo Kimugtu-
itsunut ilauvdlutik angalaomiartor-
pagssugunartut atissaisa nalunaer-
paitjmérarpagssuitaoK ingassavigput,
ilaitdlume sisorautinik erssugtariv-
dlutik. måssa måna apumik sarKumi-
ssoKångikaluartoK. erKumitsorsiavnu-
taoK ilagitinarput nangmagtagalissår-
torpagssuit, taimåitume Danmarkime
takugssåungingmata. sunauvfale ki-
ngoma angalanerma ilåtigut taimåitut
takulinguarumårdlugit. autdlarfig-
ssarput nagdlilermago Kimugtuitsut
kalitainut åssigingitsunik normuler-
sugkanut isåvugut; nagsatavut iga-
låvata Kulåne ilissivingnut ilivdlugit.
isåssut nåmagsiungnarsileriånguat-
dlar aso højtalerikut kalerrisårinale-
riput minutit ima amerdlatigissut Kå-
ngiugpata autdlarnigssamik. nal. 9,10-
ngordluartoK autdlåinaKaugut pivfig-
ssaK taissaK soruname erKordluardlu-
go. tåssa avangnamut Trondheimip tu-
ngånut autdlåinaKaugut, ingerdlaniv-
tine takussagssarpagssuit uvdlukisae-
rutigisavdlugit; unuarulerpåme aitsåt
niussugssaugama. igalåp saniane igsi-
avingme igsiavunga avKuterput issi-
gingnårdluarsinauvdlugo. ungasiartu-
mutdle KinerfiiingilaK pujorame; na-
lunångilardle atsigsoK kisime pujoKar-
toK — sapåmilume ilånikut silandg-
taraluarmigame!
sukalissåKaugut, nuna avKutigissar-
put imutdloKaoK. kanersimavoK, or-
pigpagssuit sordlo tåssa apumik Kag-
dlersimassut. ingerdlangåtsiardluta ig-
dloKarfinguaK Lilestrøm unigfigitdlat-
siarparput; sunauvfalume avangnamut
ingerdlanivtine unigtarfit avKusårtug-
kavut angisut mikissutdlo uneKåtår-
figigalugtuåsagavtigik autdlartinigsa-
lersut. takornarniaugamame avKutig-
ssarputdlo alutornarteKigavko unigtar-
fit avKusågkavut agdlagtorsimagavki't
ilait ilångutdlugit tusagagssiarisavåka,
ingerdlanerput alutornartoK atuartu-
nut malingnauvfigisinaorKuvdlugo.
nal. 10,20 Eidsvoll tikiparput, pujora-
mile ungasiartumut sule Kinerfiungi-
katdlarpoK. tåuna Kimangåtsiardlugo
Langset tikitariaKarpoK; tåssane Nor-
gep tasisa angnerssåta Mjøsap kujå-
mut isua nagdlerparput. kangia’tu-
ngåtigut sinerdlugo avangnamut inger-
dlalerpugut nunaKarférKat avKusår-
tortuardlugit, avKuterpume tamåker-
dlune nunagineKarunarame. igdloKar-
figssuaK biskopip najugå Hamar, tu-
såmassaoKissumik OKalugfissårssua-
korssuarnik igdlorssualik nal. 11,12 ti-
kiparput. erKåne naussorigsaissut nu-
nåussue igdlorssuartamikut takumina-
Kissut kisimik issigerKUvdlutigdlusoK;
månalo nunarssuaK KagtunerasåK or-
pigpagssuarnik KagdlersimassoK ku-
ssanåssutsimigut OKautsit atordlugit
univkåriuminaitsoKissoK avKutigiler-
parput. ingerdlanivtine stationit unig-
figigångavtigik ilaussut ilait niussa-
raut, avdlatdle angumerssiniardlutik
ikiniartut ila tuaviunguasigtaraut —
utarKinguåsångingmatame. Hamark
Kångilårdlugulo unigtarfik Jesness
nagdleravtigo savanik takorKårpunga,
narssåume neriniartut. nal. 12 seKineK
nuissatigut anitdlåupoK, månalo sila
alianaik, nauk aputinguagsså. Lille-
hammer — unigtarfik ångajårssuaK —
nal. 12,50 nagdleravtigo unitdlatsiar-
mata statione åssilivara. sapåtaungmat
pisimanerpoK inuit takussat tamarmik
åssuatårtut — norskimiuko åma Kåu-
ngussamårtorssussut. Øyer nagdlerav-
tigo nerissarfiane nerititdluta (nunap
timåinarssuane nerissavut sårugdlit u-
ginagkat iluamik kineramik — norskit
sårugdliliutdlarKeKigamik) igalåkut i-
ssigingnårpavut kugssup sinåne igdlu-
gigdlutik inugpagssuit eicalungnik
Kivsagtorujortut; napisuitsut takisut
såkuliutdlugit. sapåtaungmat sukisaer-
sårujortut, ila tamåne siorKane pujor-
tut ikingitdlat; Kissugssakinguångi-
namigdlume. tåssa kugssuaK avungar-
ssuaK atassoK sinerdlugo ingerdlaler-
pugut. unigtarfinguaK Tretten kug-
ssup sinånitoK erKå orpigpagssuaKa-
ngårame suame tåssa nuisarKardluina-
rujoK. kugssuaK sinigarput arritsor-
ssuarmik sarfarussånguardlune.
Ringebu ingagdlune erKå alianåika-
luarujoK; KåKat Kåvinut agdlåt tamar-
me orpigpagssuarnik puvigsimavdlune.
tamåne Kutsinarssuarme sivingajåme
nunåkatårujugssuaK orpigpagssuaiar-
simariardlune ila naussorigsaissut ig-
dlorssuait nunautitagdlit takujuminå-
nguasigkaluatdlåraut; nunautit orpig-
pagssuit akornéne kigdligigsivfårig-
dlutik. takornarniaivdlune issigiligkat
taima alutomartigissut takussalerdlu-
git silåmut alarsimaniarungnaemå-
raoK.
Hundorp-ime ingagkaluarujoK; nau-
ssorigsaissut igdlorssuait ångajår-
ssuarnik nunautitagdlit unigtarfiup
Kulåinarssuane. nunåussuit sivinga-
nermitut ujamanik Karmardlugit u-
ngaluligkat KanganiséunguatsiaKissut
issigileravkit erKaivåka Igalikume
Kavdlunåtsiait ungalugaliakorssue ig-
dloKarfiup avatånitut; ilalume suliari-
nere kussanaKalutik. tupigissamåtaoK
ilagigujait Oslomitdle autdlangåtsiåi-
nardlutale ungatdlut ungerutigssianit
6-inik akugtussusilingnit sanåt Kimug-
tuitsut avKutaisa erKåtigortut måna ti-
kitdlugo sule takugssaungmata; avu-
ngarssuarme atagunarput. Vinstra
imamit 241,4 m.-nik KutsingnerussoK
igdloKarfinguvoK alianaitdluinartu-
mitdlune. tåssane Kimugtuitsut kujå-
mukårtut pårdlagpåtigut nal. 14,45-
ngortoK. måna nuna tikitarput ujara-
KarnerulerpoK. savat ungalussat iluine
anértut sarKumilårnerulerputaoK.
Kvam igdloKarfinguaK KorKup narKa-
nitoK norskisut sanaussumik itsåku-
mik OKalugfeKarpoK. nunaKarfik Ki-
ssungnik niorKutigssiorfiusimagunara-
me tamåkua sarKumilåKaut. Sjoa sta-
tioninguaK orpigpagssuarnit suame tå-
ssa nuisarKalårujoK. uvalilernerane
KåKaK avangnavtinxtoK seKernup sar-
Karulordlugo; månalo sila alianaik!
tupigissavnutaoK ilagitinarujoK måna
avKuterput taima sivitsortigileraluar-
toK tamåkiussavigdlune pavna orpig-
pagssuarnik KagdlersimassoK ilångut-
dlugo orpigaiariardlugo nunaKarfigi-
neKarmat. Norge nunarujugssussoK
inugtorssungikaluartOK inue siåmar-
tersimagaluariput, asume nunamik
pigssarititainik isumavdluteKarniartu-
ssut; Korormiut naussorigsaissut ner-
ssutautigdlit. siåmartiterdlutik nunag-
dlit; uvdlutdle tamardluinaisa Kimug-
tuitsutigut avånga Kavångalo atåssu-
teKarfigituinarneKartut, asimiunermik
misigissuseKånguångitsut! .. Otta sta-
tioniuvoK ångajårssuaK; unitdlatsiarfi-
gigavtigo kioskiane éssiliårarsivunga.
unigtarfit kigdlerpiåne tamane kioske-
Kartarame, mamakuj ungnik, avisinik
åssigisséinigdlo niorKuteKarfiussunik.
måna nal. sisamanut KiterKutdluarpoK,
aitsåtdle Trondheimip tungånut avKU-
(Kup. 22-me nangisaoK).
10