Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 12.03.1964, Blaðsíða 11

Atuagagdliutit - 12.03.1964, Blaðsíða 11
ersserKigsumik ilisimatitausa Kåuimiainsa'iaieK inugtaoissuiniutdlo itu- hgiajssiuit KalåtoOit-niuidønie avdlame tai- ma OKiaitdlliaigSirueHartdisiiti'tdkigiit Tumiu- pfeisiuigssatuit ©rKansaiurhiigiissait landsrådit OKialOKlatigtsisiutåiine itaimåg- dlåt måne Angmagssaliiingme erKåniilo aituardkigiit tuisatsiarsinaiuineinait nåmø- SimåmgiHaiK. sujonnia liaimdsirådiip ataiufciminierimiine uvdlonmiuit OKaluseirtisisiaiisia SmigmSkoir- røiisia 34-iat assensuitigeiiiJairitigo. itåssia- ne erKairtørtneHairpoK Anigmagssailliing- fne emåni lo aullisiairiniikiuit amgiuissainiine- Kairtuit aingnertumOTufarBiniiandiuigiit nå- aisauvfiiuip aiuilisartuitatnak piisfimigtsså. fujuneirsut aituiardliuigo påstauairpoK su- ^uneilsU'teKiartkJip kiserd lu in a itoc oKar- yuiSsisiaiuinliiarineina. suiiiagissait itaiiimatuit dut laindsirådiimiuit BarnoK i'tumiiik sair- KumiuneKameriat niamigånainmøppau- V0K, iiamdsråde eotordluåingihsiiHiik havsudåune®ardluinie pissuteiinigdlunift erBserKi.gsiaiiviiigiiiiieKiainainie ®ujun.ensu- im|ut akuenssisøigpait lajuingitsiugBisiamik lSujun©rtoiBarøiuiairdliuine lauiliisiaimemiuit iaJQKiu!taiuss(umiik aufejaingiismaiuinigmait. Tunuime laiuliisiamnikut perfiairfiilgsisau- lSiniaussiu‘t fcufcussiumlik JsumaKairtumiit ,suj unørsuteBar ffigineBørsiimasisiuit pa - siniairpoK. aiuiiisairtiiutiiit taanøBairljutu't a- hgissiuisiiigdilliit ilngmiiinginiuit akitameK 'saiperdlumåsapu't ukfiiup aitiaiutsdp i- higerdlianeraine uvdLune 150 miigssibllior- 'tuine auhsiarfiiusinaujsisiuime laituisavdliu- oiangmliinøK alke amigttvaitdlåginara- tik atomare ama akilsuvHitdIå'Kliigamilk. Jingimout akilørsiruaussiuimik inger- ^aitisuiniigsisaK ’øriBairEiaiuttiigiiiniøKarKiar- PaitdlaraimånigiuiabsiiairpoiK, niauk tømå- na dmiiartiitsilnermuit peirorøaiiinermuit- dl° iPtagåtntiiri'eKaiKiisisaxmuit tunigassute- KardlumiairbairiiiaiKamaluiairtoK. navia- ^artorsioritiiitaiuiniginiilgisisaK enHaimeKå- lniSiv!igsiiirnaviaK. kufcuineruvo«: ilsiuma- 'Karaine lilnup pøriiaiusé pdinigaimiørilt s&r- paruaiigsårmøK, ©KémsiimåmeK siulii- toairdluainnardl'O aiulfisiariiuitiine måla- 'Sauvfiiingimit piglineKartuine pfiitsaiume- ruissuimlik aigdlliamtiortmeKHirsiiniaiusisuit 'nianigim'iinøK pigiilsisaimifc isoMuibigiissai- 'KattmeK lanfiinigauiSBiairsiomlkuitdlo aki- ssuigssiafutsisiuiS'eK larsårissiuitågailuigit. inli- orKiuitiiigsisiiomierup .agdlliilteinnieBairimigsisa 'erKarøaiultiigiiigåiine tsiulj urner suit ørKar- 'saiuibigiivdliuiaigaiuinigliltsiutuit lipoK maitu- jmia lørKåine laulilsiamerme ipujortuiléraiK 'aufaa/riiuititutdle øniglfeutait pdisisaBaiu- tøuisinautigiimigima't. laiuliisiairiiuitdlt pliinigia- 'fuit Qké aitordliugiit liMnigffrørpåmiilk >pu- JaritulérKJait 30 piisiairdineKarstnéupuit, a- tonneiliiriiik) amiitagaiuBsiairtuitit ®ainoK å- ssiiglinigifcsiigiinerat erHainsauitiiigtiigåiine 'aufliisiartiiuitilt pujohttuflléiiKainiilt ainginaru- ■ssumiik ipalgsisiansissotigm'aKørtøimiigssåt ffllilmianåingiliaiK. Anigimaigssagdliip ørKåme aiuliisarfit 'Uinjgasiiingnieriiit tamammlik auliisairtiuft oajugåiinlit mal. ak. labaiuisIiruaK oinniigita- ^HaKiairpu't. itiadimiadingmat øuliiisairiiiutiiine 'na/jiugaacaimlgssiajK iiliuiaiButoiunaviiaingii- la'K. åmatne aiulisagartat uouuiiit taimali- ®a tomi'ssarilaiKiaiKpuit. 'angatdliat æøllMiik pujcurbulérBaniiit KaløKåmgiibsumiilt OKiitsumiitdk) silku- Mnigme amgatdllaitigkiuimliinarin'erus’SOK OKautfilgineKjarmat italima isiumbaiBartoK 'kilknunerarbairiiaKainpoK. ajomjairtorsiior- a-sassara Hans Kanuthsen. ivdlitaoK J. Skifte sarKumeKatigi- vat A/G-me 19. pkt. 1963-ime sarKii- 'mersume. agdlagkavnut KujanaK, tai- TOåitoK aliasutigåra agdlausiliavnut a- kissutit amerdlanertiigut ungarKutsi- vatdlåKingmat. — agdlautsivtinik ar- tomarneraiuarpuse artomarnerale påsigaluardlugo påsingningnerse på- siumångilarse. agdlagputit tarKavane KaKortor- Wiiut kinåussusersiute«aratigdlo sav- sérsiuteKångitsut. kuikorujugssuaKau- tit, taimåisimagpåme nutånik OKausi- liorsimåsåput. någgale. åssersuteKa- riarta: umiaussårarparujugssuit ka- tigparput. sujugdleK pingajuåni'k Kav- 'Sérsiumik kinåussusersiutøKarpoK. ki- ngugdleK sujugdl. — Kavsérs. åma pi- n'gaj. atausers. ila kinåussusersiute- Kardlutigdlo «avsérsiutøKangåraimik, kiikuvdlugitdliulka atorait. agdlagara OKaluseriniaruvtigo OKautsivut OKalu- serinagit (nauk ilane putdlavigissåsa- 'galuardlugit) agdlauserput OKaluseri- sigo. 'Små ivdlit Jonathan Petersen atar- Kingårpat. ajungilaK; taimåitoK atar- 'Kiniagkase igdlersutiginiartaKinasi- Si'k, kukussumik inigsseriaruvsigik a- tarKiinarungnaiginøKinaput. «aKugo inerdlunga K’aKortumut pe- riatåsagaluaruma agsorssuaK pulåru- susagaluarpagit, ilmiartinak agdlau- serput pivdlugo oKaloKatigiginåsaga- iuarpugut. inuvdluarit, Søm-elev Jens A. Rasmussen, Tønder. KaKibaateBairpoK isiikoivdlunit ibsåmena- ita mailå'njut piisltiainiiaKairdliuinie fcivgii- issaunginlåsainigmiat. åma mauitsorssu- tigissariiaiKairpoK pujortuléiraiK ukidne- iraine Kåumiaiterpaigssuiaime nuname a- imusimåsiassoK, laulliisairiiutdlo novem- toerip nålemerainit måjip inåtermeina- nut amusimassariaKarpoK. lupømiairKåmieraine Kap Daoip ava- itåine laiulilsaimøK ajomarpoK, Amgmag- issallik aiuitdlarasrfi’gailugo rtaimåne auli- .sartarniigsisaK eirKansauitilgSineKairpialt. u- imiarsisiuiilt isikusiluMliiiat 'kiisiiruiik piår- inerpåmik jumiip Kerreaita migssane ta- måne 'sikorsisojaimliik ligpisinaupurt, ta- imatumalo inailerpdåne såirugdliiglit ka- ngerdlumginutt poldssarpuit. Kap Danip lavartane dirnaiK Tiuniume amgataniiarfiit lajomarnersisiaraltugiulo maviamarmer- issaråit, aarfartomiigame isakoBairtaiKailiu- miilo. itaiiimaiimgimart taimåne auildsairiiiutit isliinliigfiigineKarsimaiussu't latanøK ajor- inaHaiut. åma -oBaiutøgiineKiairtfcuituit ukiunørame Angmagsisagdliip ikamgerdiiuiaine aulii- isarneK ajomaBaoiK. isiujuneirsuitøKiairtup :puaig!orsiimaguiniairpå ukiiuineirane 1962— 63-iiime Kunigimliiuinit laiulisairtiutt aiuldisa- igairbatfisia dlaiipagssuie sikiuimit .piissaung- maba, talimatat auillisaimeinme amgat- dlatiit .atomeKaratik. Anigmagssiagdlip ikaingeirdliua ukiordiiuamerainiuit siku- inigi'tsorbaBairsiinaussairpoK uimilairsisuia- livoigssinerdle kisiairfiigssiarsiiinierdilio a- jomarbaKiaoK. lamgaitdllaitdp luiksiunerane toaingerdluingme itaiineBarbuimitup ilniug- Itai flussaimliigisisåita itumigåiniuit naviia- iniartorsliortuaniiugssåupu't. åma Ang- åindigsisuiisisiOBairfiiup i'iniuglsiiiajriniisår- inermliiguit Underbjeirgiip agdllagå aiki- isitraaiuibiipå, pdlsfaaiuissairald ma'liigdiliugio lakitmianaliuåsaiuiniga. Uinderbjergip ilssa^lalrtor!SlilUlgai, mair- dluput, tåasiaiuisisuit: 1. lanidsrådiip abaurtsdimieøraine siuju- inersuitiiga kisermiåusisivdljune iniger- 'dla'bsiiniilamerusisoK iisisertuairdliuingalo isufeniisiiTmaigliga. 2. isuijumeirsut piitsåiuinigilbsiulbuit iisisdøiigå. sujugdleK: pivdliuigo o®aimilarpunga Uinderbjørgiip HanoK iisiumaBamersoK liOluiaimiik påsliinieK isiaiperiiga. suijunersdt iKiinarmisåirdtnenup inialåne KÉdigåuisaigu- ima saillilagB'siama lilSimuit dlagiitisiimava- ra, sujotroa toatersisortairfiinigme atauit- simlnerme sarKiimiiuneKairtoK 'diuplli- kererdiliugulo Aogimagssailiinigme, Kiap Danime Kungmiiumilo ligdluniuit aimer- dlanerpåmuit lavguåiumeKartOK. mauteor- isisuitigåm tuvawiiik adinjersåisisut Knmera- minga isulliiagisisiavitult niakmaierutika a- ikuørisiimaglaliit piisiniaiuitisiiimagånigalo mamagsåiniåsiagivikB. isujumersutiiga åmla komimumime na- jugaliinginiut kommuinalbesityirelsdimiut- dilo liJlausisoinbainiuit airdlalitaginiut aing- inenmigdlo rnuvertorutsiimiut Ulrik Løninertiimult, Kuingimiiuine infiiuvørbonu1- isiuisisuimiuit, sujikiersuimuit itumgassiuiniik påsiiiSiiimasaaBaiiltiuitiut oisistlgineKJartiuimiut erHartorsiilmavara. asassara A. Kristiansen. isuimat påsivara tupingnartorsivfi- iginagule. ivdlit åma agdlauserput pi- vatdlårnago akissutimerngit Amalt. i- sumat oKautsivtinik erKainiutålnau- vok. taimaingmat akisavdlugo nalor- .ntaaikujugkaliuatntoK paiiltisuviinigiinavko akilåsavagit. OKautsivut erKarsautigivdluaruvkit dsumaga maligdlugo „uigutinik" nav- ssågssaKångilatit. „uigutinuka" ag- dlausiortuvta OKautsivtinit piardlugit årKigssusimariaramikik „uigutinik" taisimagait. tamåna agdlausiortuvta europamiunerånik pissuteKånguatsi- arpoK. OKautsivut erKartusagaluaruv- kit akissutiga uniorKutsivatdlåsaKing- mat pivfigssamut avdlamut torKorat- dlartigik, taimåitoK OKautsdt KanoK i- livdlutilk pingortartut: nipimit atau- smångugaluamit autdlarnerdlutik ki- ngorna katiteriardlutik OKaustngorsi- nåuput. iméraK OKalungnialerdlåK tu- såsimagugko tamåna ugpernarsisi- nauvat. OKautsit ineriartortanput, åma uvagut ikalåtdlit OKautsivut ineriar- torsimåput uvdlumikutdlo ilåtigut ag- sut „avdlångorsimavdlutik." — tar- nivit nalungøKatigingnissusda nåper- tordlugo agdlausiliara nuånaringilat (sujornagume taimåitumik .sarKumer- soKångisåinarmat). uvanga tarnima nalungeKatigingnissusia agssortordlu- go kalåleKatit ikukunéruterKuvdlugit sukanerussumigdlo atuameK ilikarsi- naulerKuvdlugo agdlausiliara nuåna- rivdluinarpara. inuvdluarit, sem-elev Jens A. Rasmussen. Tønder. magissaliingimtt amåiussiimøjmeK ajornå- saoK lamgatdlatålt tåssiainlbuit sikuSimå- isiamgmata. ukaluneiraine aiunfiisaimigssaK naviiainjardliuimlo akiisisiugssåussiuseK er- iKarsaJuiblgdlniago oKåtåininierusaoK. måne laoliisamneK taiiima auitdUainteirKåjutigi- issok imianeirssulkatdlaiTtariiaiKiarpoK. pi- ler ssåruitltaoK amiiigartorneinmik nå- magSgtøfltdMiomeinmigdlio kiinigluneKåi- iniarbugssiat piviuisisuingortiimiairitairiiaKå- ogiitdliat. lauliisarneK nålagaiuvfimigmiit sujuiar- sarneBairsmåunigifllaiK aulisamtup angait- dlåmdt målagauvfilngimliit piigineKartu- miuit lalkiisiaKiissomlik liinjgerdlånesoairtjuig- isisaimiult iinuigbauleirsiineiratigiuit. euulisar- tonme inållagauvfiup an'gaitdliatåmitoK inanigimlinerssartu'tuit aulisiarfillik tåu- ■ssiumatiuitdlo atcurtiuilik mainigimiiner- ssortup ianingaæsiairsttiaiisuit lamerdliaiti- igissumlik pigsisarsiiuimavdl'uine Kulfinik isårugdlliigbairtaiKartåisaoK siuliarissiairia- Kartåsiavdliugiitdlo oangminerssortoK lataiuisørårånigiart, angatdlåme atome- iraita akiisunieruvatdlånnera pissurtiigia- iugo. Tunurne aiullisameK iltuaimik dneri- lantuisøgpat kukuneruvoK Ilandsråde putiuitiiitsniniiiuibiiniik erKilngitsuinligdluiniit inøiliuoaeruibeiBarfiiglissåsavdliugo, piit- saunørungimiat måine niajugagdliit aiu- Itsamermut ituingaissunik oKalOKati- igerKåmtgisisåt isordlb erhvervsråde, isamarbejdsudvailge åsslgissaiitdluniit lavKutigailuiglit. lisiserbuiaruinginerdkiita sut itaimaisa isarKumeriartigik, ibaimavtiniutdlo -so- Kutigiiinarsinaiuissuit tuisiarttneKiairbailår- niiiardlliit. itiigineKarpuit. lilnigmikorbup åipå pivdliugo offlarsi- maMvungia Amgimiaigsisølliingime erKåniilo dlnuitilgsisia'rsiiutiniut rtunigiassiumik Under- bjergiip illslimiaissaiKardliuaimieira soru- iniaime Kånginiarsiinåiuinigi'kiigia, isdruma- haime aiullsarliluitilt Singmiinigniuit lakiler- 'istniaiumi'gisisåit isiujumut BUilåkémeK .a- jorniaKiissoK. miisilinigisisamnlliiiuinia angu- nliiagagssait piinigåmeriit flagSsagåt ita- matuma påsfimlianneKiamilgsiså. lisumaKåinigiillaniga angiatdllaitilt ainug- tait ukidneraine aiuliilsairÆiltdluitik na- vianiantorsdortuåsøssuit. fcanigerdliuk u- Ikidnera (tamåt 20 fodsilmgmlik pugor- ItalerBainik BaleKåinigiltsiuiniik amgiaitdla- wiigineKiairitarpoiK, itaimaiingimalt langiajt- dlaitnit løngmenuBSiut laitomnirgisisåt igdler- isomeiKairsiiniauvoK. anlgatdliatiit Kuki- Buragmiuit lagdlagkissiartautaituit amtgat- dlaviingimlik autegamgersiimaasuirrmfc a- inigaitdillaveKiartaoaKångliltdlat, siikor- issuitdle iluaitunganisinaiuvdliuitik. IsomaKéinigiillanigia laingiatdlaitit Kung- miiumititdliuitilk siikussåuisiagaliuøiruiniik laniglnertumik iniawiiainantorsi'usaissu't. lukmut kiingugdllt larfiinliigdliit pråme 40 itonisiiliik Kungimiiuine ukisitairpairpuit, månialo tikitdldgo ajoKnaisemieKåingi- laK. ulkiiuit ikitngiuigdlit itatdllmait iimgerdlla- meråne Kuinigmiiune ukiunera tøima- ngagåt angiatdliabiiniit aiuJiiBairtoKarsi- niauslilmavoK, sordlo imåma åma laiuli- sarboKiansmiauisisaK. måna Banigaituitd'le isifcumit aiuillisartoMartiainmait imå,ilng;i,- lax laingatdlatiinit aulitsianneK ajomar- toK. langatdllaitiine inuigitaussuit piisisamdik «anoK amerdllalbigiinerait majorKuitara- lugo lafcigssarsiiiaBairtmeKamtiugssåu- puit, iJsiumiaKainigii'lainigailo ^ainliingauisisar- isiomikiut iruarngmiiineirsisordliune iinger- dliatsiiiniigssaimik ima piingårtitsiitiilgiiisBu't lanigatdliaitip nåliagaiuvfkugmit ipiigiine- Karnera ptssiutiigliniardl'uigo laiuliBiardlu- arniiigssaratoamtaiginiik ibadmaiitiitsisav- dtatdk. lustoainia ainigatdiLaitit nå:l)agøuv£inig- miiit ‘pdigilneKiaintu'tu't pigssairsdlaiiiineKar- niigssåt ajomavigpoK, 'taimaiiingim'ait inaingminensisortumiit pdgimøKåsåpuit. Uinderbiergiltult isiuimaiKårngiilaigluit 1- isiumaKiarimat langatdlåme dnugibaiussiut lataiusiåkålt ipissamlik %o-‘i'ait itundutåsa- igåt. aingaitdliatip inugbaiiisa itaimarmiiuv- dluitlik pissaiisa %-é magisislilibribuit 1- iniugbaussup aitaiutsalp piigsisarsliiariissåsa- vali, taiimaainigmat dlniugtaiussiuit tamar- irnik -nangmlmgineK pitssamik %-isa miigssiinige biniiuitåsavaiit. ariKiartomeKartoK oKåtårkmglsGau- vok, lliuagtiingiitisusøigalhaaiiipatdlo — tåssa ukiiut mardJiugisuiit dmgerdlane- råme påsimarsiBagpat dngmdmuit aikiler- siinåuingiitsoK — lamglaitdlatiit erhvervs- støtteudvalgiimiit utertineKåsapuit Ki- tåni'lo piisdiumaissiuinuit itumineKairdlu,tlik. arailgairtorutøKåsaigpa't amligartonuitaiu- issuit KGH-milt kommunaitbestyrelsi- miiitdlo akilemeKåisåput, tadmaimgmat iiniunigmilk iataiutsitmiigdluiniit oKåtaniini- fcuit lajuituvigtiitaiussoKiam'aviångiiillaK. dikiiniguitiingmersiumik dn'QvdloairKU- ssivdliuinga. Jørgen Borchersen 'neKantaitdilugo pujortuléraK ,safcumut tai'maiin'gma't issentugaiKarsamångfila- akissutit mardluk Niels L. Underbjerg, Anigimgssaliik. Borchersenip akissutå mig®, sdtdlo tamarmik dilliisiilrnialbiifcs fis sai— grønlandsråde nålagker- suissut avatånitOK uvdlut ardlalinguit matuma sujor- nagut nunavta radiuane radioavisi- kut Danmarkime venstret konservati- vitdlo tamåkingikaluardlutik grøn- landsråde pilersiniarneKartoK pivdlu- igo isumaliutigssisutåt erKaineKarpoK. aKaguanilo G-60-imut ilaussortaK vi- vitatsprovst Rinik Kleist tamatumu- nga tungatitdlugo OKauseKarpoK. o- Kauserissai ungåinaK issigineruvat- dlårsoråka Kagdllnarsiorpatdlårsora- lugitdlo. Rink Kleist OKarpoK grønlandsrådip pilersiniarneKarnera akornuserniarta- riaKångitsoK. isumaKarpoK pilersini- agkap tamatuma landsrådip sulisi- nåussusialo migdlisinaviångikai. isu- maKarpoK neriugdlunilo råde tåuna landsrådip folketingitdlo suleKati- glngnerulernigssånut avKutaujumår- toK, isumaKardlumisaordlo venstret konservativitdlo OKauserissait itine- russumik isumaKaratik asule Kiner- Kusårnermaussut. tåssa G-60-imut i- laussortap isumaliutigsslssumut isu- må taimåipoK. uvangale påsingningnera najorKu- taralugo grønlandsrådimik pilersitsi- nigssaK akerdlilersorneKångilaK sule- riauserlttniameKartordle ilaussortai- salo avguatårnerat kisimik issorine- Kardlutik. , lisuimaliutigssissut isumaKatigivdlui- narpéka OKarmata grønlandsråde pi- ■lersineKåsagune nålagkersuissut ava- tånitariaKartoK, kalåtdlindk Kavdlunå- iniigdflio amerdllaKialtiginjginiik lillaiussorta- KartariaKardlune kalåtdlimigdlo for- mandeKarsmaussariaKardlune. råde taimåitoK avKutigalugo aitsåt nunav- tine nålagkersuinermut tungassut o- iKimaeKatigingmik igdluinarsiungitsu- migdlo ingerdlåneKarsmåuput. råde ipilerssårutaussutut issikoKardlune pi- lersineKåsagpat nålagkersuissut ilua- rissåinarmingnik nunavtine ingerdlat- silerneråtut kalåtdlitdlo nunamingne inunartigdlo pivdlugo sule Kangarnit OKartugssåussusikinerulerneråtut på- sineKai-Kapåsasoråra. tamåna kalåt- ,dlit sule uvdlumernit angnerussu- mik Danmarkime nålagkersuissu- nut akerdlilersuinialernerånik kingu- neKångisångilaK pingårtumik nålag- kersuissut pingitsorneKarsinåungitsu- nik pmgitsorneKarsmauigaluanigdlu- nit ikukussutøKartarångata. tamatu- malo kalåtdlit akornéne nåmagigtaåt- dliorneK, narrutsagsimårneK aker- Kersimårniarnerdlo sule Kangarnit angnerussut nagsatarisavai Dan- markip ajungitsugssamik sujunerta- Kameraniik Kularutigingningnermik i- laKartut. kalåleK inunamine ingerdlat- sinerme peKataunerulerstnane tunug- dliutitaussutut «ulangersimaneKartu- tutdlo misigisimar.KajåtoåsaoK kukd- ssutitdlo pmgitsorneKarsinåungikalu- artutdlunit Danmarkip „ajortuliaisut pinerdlugtuliornerisutdlo" issigerKa- jåjuåsavdlugit. (Kanigtukut OKalugiaut er.Kaivdlugo). tamatumalo kalåtdlit Kavdlunåtdlo akornåne pissutsit pit- saunerulersinaviångilai. råde erKarsautiginøKartOK lands- rådit folketingitdlo 'SuleKatigingneru- lemigssånut avKutaujumåmersoK kia- lunit månåkut OKautigisinåungilå tai- maitdluarsinauvordle. „suleKatiging- nerdle" tamåna KanoK isumaKarpa? isumaKarpoK landsrådit grønlands- irådentågsisattdlo folkøtingeit nåilagkør- isuissiutdlio aitåniut pivisaisisiuit fflångutu- Itut (itdluitik. inaiunginiavtiigo folke- tingit lansdrådinut ilaussortanit nå- lagkersuinermut tungassutigut sungi- usarsimaneroKissut påsisimassaKarne- rugajugdlutigdlo aperKutigissariaKå- ingillaripuitdlunit kikuit Ka'gddiussiug- ssåusanersut OKausigssaKarneruvdlu- tigdlo. kisalo puigortariaKångilaK fol- ketingimut ilaussortat partérissamik soKutigissait tamanit sagdliutitdlugit lisumaginiagagssarigait Kalåtdlit-nu- navtinut uvaguvtinutdlo suna pitsau- ■nerunersoK pingårnerpautinago. kisa- lo isumaKarpunga nunavtine inger- dlatsineK Københavninarmit ptnago sapingisaK tamåkerdlugo nunavtinit nangmtnermit aKuniarneKartariaKara- luartoK tåssanime pissutsit ingmikut itut Købenihavnime maligtarineKa-r- dluarstnaunatigdrunit Kanimut misi- lingneKarsinåungitsut sulilariniagkat- dlo amerdlanerpåt KanoK itariaKar- nerinik Danmarkimilo periautsinit avdlaunerussariaKarnerinik aulaja- ngissussartut uvdlut tamaisa maligta- iriinieKarsmauinigmaita „iti:gdliemeraitdlo“ malugineKarsinauvdlune. grønlandsråde pilersin©Kåsagu,ne nålagkersuissut avatånitariaKarpoK kisalo kalåtdlinik Kavdlunånigdlo a- merdlaiKatigingnik ilaussortaKartaria- Kardlune. nalungilara kalåliussugut Kaumarsagauniikut iliniartitaunikut- dlo sule Kavdlunånut inors-saKissugut amerdlasutigutdlo sule ikiorneKartu- artariaKardluta. kalåtdlitdle Kavdlu- nåtdlo iktngutigigtut tatigeKatigigdlu- tik påseKatigigdlutigdlo inoKatigileri- artusagpata pissariaKardluinartut ila- gåt nunavtinut akissugssåussuseK sa- pingisamik angnerpåK Ikalåtdlinut nu- navtinitunut tuniuniarssarisavdlugo. aperiumassoKarsinauvoK tamåna Danmarkimit avigsårniarnerunginer- sok. taimåingitdluinarpoK. akerdlia- nik tamåna avKutigalugo ingmivtinut ilisarineruleriartorsinauvugut ming- nerungitsumigdlo iliniarfigeKatigiler- sinauvdluta. kisalo tatigøKatigingneK påseKatigingnerdlo avigsårnermilk ki- inguneKajuitsuput. påsInartariaKarigpununa nunarput ingmikut itungmat ingmikut itumik ingerdlåtariaKardlune. påsiissariaKa- ravtigo miserratigisinaunagulo kalåt- dlit Kavdlunåtdlo inuiaungmata åssi- gingitsut mardldk! AtlanttkoK kisiat avigsårutigingilarput taimåitumik ingmivttnut Kanigdliartusaiguvta sule- KatigingneK tatigeKatilgingnerdlo pi- ssariaKardlumarpavut. stud. mag. Moses Olsen. Reykjavik Rijsttafel Lige ved Rundetårn ligger en forretning, som der ikke findes magen til i hele Europa — et helt stormagasin for kulinariske spe- cialiteter. Her er tusindvis af lækre ting, f. eks: Bambusskud, Kinesisk soya, Kærlighedsfrugter, Kinesisk in- gefær, Chutney, Tabasco og Chil- lie sovs, Frølår, Snegle, Ravioli, Palmemarv, syltede Figner, Ta- malas, gule Komquats, røde Gua- vas, hvide Ferskner, henkogte Vindruer, over 100 forskellige krydderier og alt tilbehør til Rijsttafel og andre eksotiske ret- ter. Det kulinariske Stormagasin Købmagcrgade 55, København K. 11

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.