Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 07.07.1966, Blaðsíða 13

Atuagagdliutit - 07.07.1966, Blaðsíða 13
sujornatigut ajortuliat iluarsiniarneKasåput \ GTO iluarsartussivoK ivigalersuivdlunilo sanaortugkanut atortugssat ilait nunap iluarsartuneranut ator- neKartugssåuput — igdloKarfiup issikua angnerussumik soku- tigineKalersoK ukiut ikigtunguit matuma sujornatigut taimåi- toKarsimångikaluardlune tikeråt imarssup igdluatungånit pissut Kalåtdlit-nundne igdloKarfit vivdlu- git påsissarissartagait tamatigut pitsaussuindungitdlat. igdlut sumut tamaunga inigssisimasorinartut igdloKarfiup pilerssårusiorneKarsimdngineranik isumaKa- lersitsisinaussut tdisdngikdine igdlouarfigpagssuit sume tamåne erxaivigtut malungnauteKarput. nunaKarfigpagssuarne sanaortorneKarpoK, kisidne sanaor- torérnikut nunaKarfingne sule amerdlanerussune kussanaitsorpagssuanalersar- Pok. igdloKarfingme alautsime sandt 8—10 atautsikut ingerdldneKaraluarpata- lunit pissariaKdngilaK igdloKarfik tamåt åssingulersisavdlugo sanaortorfigssuar- mut inerneKångisåinartumut. soruname ajornerussarpoK upernag- ssålcut aputip nåkingnigdlune matu- ssisimanera pérsineKarångat takuvsu- nartorpagssuitdlo sai'Kumeralerånga- ngata. suarssuit takugssaunerussut kommunip salisitsinerisigut pérneKar- sinaussarput inuit Kinuvigineicartara- mik iluarsartusserKuvdlugit, taimalo ukiup ingerdlanerane igdlut erKåine uneråinarsimassut pérneKarsinau- ssardlutik. puiaussat asentukorpag- ssue nungutagssåungitsut igitatdlo avdlat nunåinarme takugssåungineru- ssumut inigssisimassut unmgatinar- neKartarput apumik nutåmik Kag- dlerneKarnigssamik tungånut. sanaortorfingne suarssugpagssuit angnertunerussumigdle saliniaråine pissortaaarfit avdlat akuliunigssåt u- tarKissariaKarpoK. taimaisissoKanga- jalerpordlo. GTO perKussisimavoK 1967-ime sanaortornerme suliamik ag- dlautigingningnerne tamane entorKig- sårtumik navsuiauteKåsassoK sulia- mik ingerdlatsissup KanoK pisagai sa- nåKarnerme erKagagssångortut, por- tutit, kivfiutigssat sivnerutut il. il., taimalo Kularnarungnaivigdlune sa- nåK inerpat sanaortorfik KanoK issi- koKåsassoK, imalunit sanaortorfiup pitsaussunigsså KanoK iliornikut a- nguneKåsassoK. driftsingeniør Poul Guldbæk, GTO, Nuk tamatumunga tungassumik ima OKauseKarpoK: „sanaortorfit GTO-p akissugssåussuseKarfigissaisa — a- merdlanerssåine sule akissugssåussu- seKarfigiuarmagit — erKaisa takuju- minartutiniarnigssånut pissugssauvu- gut. kisiåne salinermut atatitdlugo er- KaimassariaKarpoK upernagssåkut tai- ma taku j uminaitsoKartigissameranut pissutaussoK aputip atånitut puiorne- Karsimassarmata. aput Kåumatit 7—8 uningarérsimavdlune augkångat sar- Kumersut taimåitumik tupåtdlautigi- neKarsinaussarput. — soruname sa- naortorfingme teKerKut ardlåt igitag- ssanut katerssuivfiussariaKartarpoK. ukiunerane katerssat taimåitut apu- mik matulertorneKartarput, tauvalo nutåmik katerssuivfeKalersariaKartar- poK, tamatumalo kingunerissarpå sa- naortorfiup tamarme upernagssåkut suarssugpagssuaKarsinaunera." „tamåname pingitsortineK ajorna- runarpoK?" „ajornångilaK. oktoberiutitdlugule — tåssa apinigsså sujorKUtdlugo — sanaortorfik salerKigsårtariaKarpoK, ukiuvdlo ingerdlanerane eraagagssa- nik nutånik katerssiniartariaKångi- laK.“ aseruinerit pingitsorneK aj or narput „igdluliortiternermile avdlamik pi- ngitsugagssåungitsoKarpoK,“ taima nangigpoit ingeniør Guldbæk, „nau- ssoKarfit aserorneKartarput, Kaersut- dlo KaertiterneKarnermikut kussa- naitdlisineKartardlutik. åssersutigalugo måna Nungme Østerbro taiginarsinauvarput 1950-i- kut KerKåne KorsusimagaluartoK. uv- dlumikut Korsussunik takussagssaaa- ngångilaK. månåkutdlo etagehuser- pagssuit inigissåt sujornatigut Korsu- simagaluarpoK. sanaortorfiussunile avångunarsisi- naunera ajoraluartumik pingitsorneK ajornarpoK. kisiåne ajornartorsiutit ara j utsisimångilavut, sanaortorf igi- ssavtinilo sapingisarput nåpertordlugo ivssut ivigagdlit piarniartarpavut ig- dluliorfigineKarérsunutdlo nugterdlu- git tamåne naussoKarnigssamut tu- ngaviuniåsangmata. sordlo taimatut i- liorpugut Narssarssuarmit kugssior- fgissaK suliarineKartugssångormat iv- ssut ivigagdlit piardlugit. ivssut ivi- gagdlit Ceresvejime igdluliarssuit tat- dlimat erKåinut iliorarneirarsimåput. kisiåne soruname ivssut ivigagdlit i- nigissavingmingnit avdlamut siorau- ssumut nungneKartarneråne asiusso- KartaKaoK. sujunertarineKarneruvor- dle ivssoKartitsiniarnigssaK siaruar- terivfigineKarsinaussunik." ivigkat ingmlkut itut „ivigkanik ingmikut itunik tamåku- nunga atortugssaKarpa?" „Upernaviarssungme nunaleriner- mik misileraivfingme ivigkat Kalåt- dlit-nunåta silåinåinut nalerKutdlui- narsorinartut misilerarneKarput. uva- gutaoK tåukuninga misilisimavugut, iluagtitsivatdlåratale. naussugssar- pagssuit poK angisoK ulivkårtoK u- kioK kingugdleK siaruartigkavut ilu- agtitsivigivatdlångilavut kingusinår- simånguatsiaravta. månale nautitsivi- giniagagssavut ivssortalersorpavut. ivssut tåuko tåssåuput Tuapånguane blok Q ama R-p, kiagsautenarfigssap igdlorssuvdlo pissortaKarfigssap sana- neKarfigssåine agssagkanit pissut. iv- ssut 30 procentiata migsså tåssåuput uj araru jugssuit, tåukulo sapingisaK nåpertordlugo ingmikortiniartarpavut. ivssoK naggorigsausersorneKartug- ssauvoK, taimalo tugdliane upernag- ssalerpat ivigkanik siaruarterivfigine- Kåsavdlune, neriugpugutdlo kingug- dlermik siaruarterinivtinit iluagtitsi- nerusavdluta." „orpingnik misilineKaraluagssamår- pa?“ „GTO-p tungånit misilineKarsimå- ngilaK. K’orKune savauteKarfiup su- julerssuissua, Sigurd Stefansson, u- kiorpagssuarne orpingnik åssigingit- sunik, ilåtigut, orpiliagssanik sagdli- ligkiagssanigdlo misilissarsimavoK. Kanigtukut K’orKunipunga, isumaKar- pungalo angussarineicartut ilimagissa- nut nalerKutingitsut. taimaingmat Nungme iluagtitsinerunigssaK Kularå- ra. måne silap pissusia K’orKune si- lap pissusianit pitsaunerungitdluinar- poK. kisiåne imaKa avdlanik nauniar- dluarsinaunerussunik navssågssaKa- rungnarsivoK.“ molybdæn isumavdluar- figineKartoK neriutigineKarpoK Mestersvigime molybdæn piarneitartartug- ssan ukiumut 100 mili. kr-sissutaussåsassoK piainerdlo inger- dlåneKåsassoK atomip nukinga iluaKutigalugo augtitagssarsioKatigit Nordisk Mi- neselskab amerikamiutdlo pexatigi- ssait ungasingitsukut Københavnime atautsimitugssåuput Danmarkime augtitagssarsiortitsinerme månamut pilerssårutausimassut angnertuner- ssåt Mestersvigime molybdænimik pi- aivfigssaK 400 mili. kr-uartugssaK o- KaloKatiglssutigisavdlugo. pilerssårut piviussungortineKåsagpat ukiumut molybdæn 8000 tons piarneKartartug- ssauvoK 100 mili. kr-nik akeuartug- ssau. molybdænimik akuiaissarfigssaK KåKap augtitagssaKarfiup månguane sananeKartugssauvoK, KåKavdle ilua- ne augtitagssarsiorfeKåsavdlune 8-900 meterisut Kutsigtigissume. tåssungalo tungatitdlugo KårusuliortoKåsaoK 11 km-inik isorartutigissugssamik. molybdæn akuiarsimassoK 8000 tons pigssarsiarisinaujumavdlugo ukiumut KaKaK 3 mill.Xtons seKugterneKartå- saoK, imalunit uvdlut sulivfiussut ta- maisa 10.000 tons. seKugterivigssaK sarfamik angnertorujugssuarmik atu- issugssauvoK, erKarsautigineKarsima- galuarpordlo uliatortumik ingnåtdla- gialiorfiliortoKåsassoK. ukiumutdle u- lia 25.000 tons atorneKartartugssaung- mat agssartorniarnigsså ajornakusu- saKaoK. taimaingmat mana isumalior- KutigineKalerpoK atomip nukinganik ingerdlassumik ingnåtdlagialiorfigssa- mik Danmarkime taimåitut sujug- dlersagssånik sananigssaic. taimåisag- pat atomip nukiliorfik uranimik ki- lut Kavsikagtåinånguit ukiumut Ki- ssoKartåsaoK. mana Amerikamiut på- siniaissoKarérsimavoK atomip nuki- liorfik mikissoK KanoK akeitåsaner- sok, tusarsimavåtdlo Mestersvigime atugagssatut nalerKutoK 53 mili. kr- KartugssaussoK. sikorssuit pissutigalugit Mestersvig ukiup ingerdlanerane Kåumat atausi- naK umiartorfigineKarsinauvoK, tai- maingmat isumaliorKutigineKalersi- mavoK augtitagssaK tingmissartumik agssartorneKarsinåunginersoK tåssa Islandime igdloKarfingmut Keflaviki- mut, tåssångånitdlo umiarssuarmik a- puneKartåsavdlune Europame sisa- liorfigssuarnut. Nordisk Mineselska- bip sujulerssuissoKarfia misiligdlugo tingmissartumik 25 tons usisinaussu- mik Keflavikimit Tunumukartitsisi- mavoK tingmissartup taimåitup ag- ssartutitut atorsinaunera påsiniardlu- go. augtitagssamigdle Mestersvigime piaissoKalersinago Kavdlunåt ameri- kamiutdlo augtitagssarsiortitseKatigit aningaussalissuteKartugssåuput 400 mili. kr. migssiliordlugit, KularineKå- ngilardle taimatut aningaussalinig- ssaK ingminut akilersinaujumårtoK. pilerssårutaussut nåpertordlugit ukiu- mut piagkat 100 miil. kr-sissutigine- Kartåsåput, molybdænilo piumaneKa- riartuinarmat akikitdlinigsså ilimanå- ngikatdlarpoK. molybdæn angnikitsunguamik si- sangmut akuliuneKarångame agsut mångersautaussarpoK sisagdlo aujait- sorujugssuångortitardlugo. sisak tai- matut akussaK pingårtumik atorne- KartarpoK sånasiornerme såkugssior- nerme, mingnerungitsumigdle tingmi- ssartuliornerme raketiliornermilo. igdloKarfingmik takujuminartu- titserusungneK agdliartortoK „Østerbrome igdlut atautsikårtut i- nue malungnarput igdlumik erKåinik iluarsartusserusugkiartuinartut, unga- lussalersordlugit (taimaisiornigssamut bebyggelsesudvalge akuerssiserKårta- riaKartarpoK), ujaricanik cementinig- dlunit såtunik ilioraivdlune ivigkanik siaruarterivdlune ungalussavdlo ilua åssigingitsunik nautitsiviginiarssara- lugo. taimåtaoK Nup igdloKarfiata i- laine avdlane, sordlo Nutoncame, ili- ortoKartarpoK tamånipume Nungme nautsivit pisoKaunerssait. inuit eKériartornerat tamatumunga ipissutaugunarpoK — igdlo misigissut- sikut tåssautineKariartuinarpoK a- ngerdlarsimavfik. tamatumungåtaoK ilauvoK igdloKarfingmik takujuminar- tutitserusuleriartorneK, pissuteKarsi- magunartoK ukiut ingerdlanerine ti- kerårtartut åssigingitsut issornartor- siuissarnerånit." igdlukut kiap piartarpai? „salinermut nunavdlo iluarsartune- Karneranut ilautineKarpat ama igdlu- kut — sordlo Nordlerne Nup igdlo- Karfiata Korsunerssåta ilåne?“ „någga, taimåisorinångilaK,“ taima akivoK ingeniør Guldbæk, „nålagauv- fiup teriangniauteKarfikuata 1950-ip erKåne Narssamut nungneKartup ig- dlukortaisa pérneKarnigssåt kimitdlu- nit erKarsautigineKarunångilaK. nåla- gauvfiup pigissarisimavai, sorunalu- me igdlukut pérneKamigssånut nåla- gauvfik pissugssauvoK. taimaisiomig- ssamut kåmagtuineK pissariaKåsagu- narpoK. taimatut iportaoK igdluliap sananeKalersup toreavia. taimane Inden man gik i gang med af grave afvandingskanalen fra Sfore Sleffe, fjernede man omhyggeligt græssef i form af pæne, firkantede førv. landsdommeriussup Simonyp sianigi- tisimavå igdluliaK nunap endgsisi- matitap kigdlerpiånitOK, igdluliaK tai- maitineKarpoK, kisiåne torKavigsså sule atavoK. nuna iliveKarfigssamut nutåmut a- tugagssaK soruname torKavikuiarne- KåsaoK. sivnere KaKugo piarneKaru- mårnersut ilisimaneKångilaK. taima- tutaoK iput cementit torKavikut elek- tricitetip avKutaisa nåparutainit tai- maingajagtunitdlo pissut Narssarssu- arme avdianilo navssågssaussut,“ tai- ma naggasivoK driftsingeniør Poul Guldbæk. sineriak tamåkerdlugo salineK nunap iluarsartuneKamigsså sali- nerdlo uvdlumikut pingårtineKartoru- jugssuput måssa ukiut ikigtunguit matuma sujornatigut sapingisamik pi- lertortumik sanaortornigssaK kisiat autdluneKaraluartoK sunalunit ajoKu- sernavérsågagssaK soKutiginago. atu- agagssiame „GTO-Orientering“-ime nalunaerutigineKarpoK GTO-p tu- ngånit pilerssårutiginenartoK ani- ngaussat sanaortornermut atugagssat ilait nunap iluarsartuneKarnigssånut atugagssatut ingmikortiniardlugit. e- tagehusit erKåinut tungatitdlugit må- na aningaussartutaussut nautsorssune- Karatdlarput ilioraivfigineKartume igdlumut atautsimut 3.500 kr. mig- ssåinut, imalunit sanaortornermut a- ningaussartutit tamarmiussut 2,5 pro- centisa migsséinut. nalerKutikånerput Danmarkime nutåmik sanaortornerme atugagssångortineKartartunut. salissarnerme ajornartorsiut pivdlu- go afdelingsarkitekt Per Koch, Kø- benhavnime GTO-me atorfilik, atua- gagssiame „GTO-Orientering“-ime agdlagpoK, Kitåta sineriåne igdloKar- fingne tamane atausiardlune angner- tumik salinigssaK piarérsautigineKar- toK. tamatumuna sujunertarineKarpoK sujornatigut pivfigssamik aningaussa- nigdlo ajorssautigissat pissutigalugit nåmagsingitsugaKarnikut ajortuliat i- luarsiniamiardlugit, ilåtigut igdlut er- Kait sanaortorérnerup kingornatigut kussanartutitdlugit tuniuneKarsimå- ngitsut. saviminikut encagagssatdlo HOLBÆK SKIBS- & BÅDEBYGGERI HOLBÆK umiarssualiorfik umiatsialiorfigdlo PETERSEN, MØLLER & HOPPE EDSVORNE SKIBSMÆGLERE Etableret 1797 Indehavere: P. Fabricius & J. Lemkow Bredgade 34, København K. Befragtning . Klarering angafdlåssineK pajugfuinerdlo Generalagenter for Hamburg-Am erika Linie Generalagenter for Contrans, Hamburg — Containerudlejning. POUL ANDERSEN AS GRØNnORVET 34 København Valby. Tlgr. adr.: Groenparken. Sfatskonfr. lægge- og spisekartofler en gros. Import - Export. Narssarssuag imaersarniardlugo kug- ssiorneKalersinago ivssuf ivigagdlif kiparigsungordlugit kussanartumik perKigsårfumik piarneKarput. avdlat tamarmik pérneKåsåput, kisa- lo Kavsérpagssuarne Korsussune Kaer- sunilo ujarKat Kaertiterineme, avKU- siniornerne il. il. tangmiguneKarsi- mavdlutik uningåinartut piarneKåså- put. suliagssaK nåmagsiniarneKåsangati- narpoK pilerssårusiatut itut maligdlu- git. nåmagsiniagagssamut aningaussat ingmikut akuerssissutit pissariaKåså- put, sujunertarineKarpordlo GTO su- liniartusassoK aningaussanik akuer- ssissutigssanik KinuteKarnigssamut åmalo suliagssaK tamarme nåmagsi- niarnigssånut. suliniarnigssarme taimåitoK pissa- riaKaKaoK. 13

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.