Atuagagdliutit - 07.07.1966, Blaðsíða 13
sujornatigut ajortuliat iluarsiniarneKasåput
\
GTO iluarsartussivoK
ivigalersuivdlunilo
sanaortugkanut atortugssat ilait nunap iluarsartuneranut ator-
neKartugssåuput — igdloKarfiup issikua angnerussumik soku-
tigineKalersoK ukiut ikigtunguit matuma sujornatigut taimåi-
toKarsimångikaluardlune
tikeråt imarssup igdluatungånit pissut Kalåtdlit-nundne igdloKarfit vivdlu-
git påsissarissartagait tamatigut pitsaussuindungitdlat. igdlut sumut tamaunga
inigssisimasorinartut igdloKarfiup pilerssårusiorneKarsimdngineranik isumaKa-
lersitsisinaussut tdisdngikdine igdlouarfigpagssuit sume tamåne erxaivigtut
malungnauteKarput. nunaKarfigpagssuarne sanaortorneKarpoK, kisidne sanaor-
torérnikut nunaKarfingne sule amerdlanerussune kussanaitsorpagssuanalersar-
Pok. igdloKarfingme alautsime sandt 8—10 atautsikut ingerdldneKaraluarpata-
lunit pissariaKdngilaK igdloKarfik tamåt åssingulersisavdlugo sanaortorfigssuar-
mut inerneKångisåinartumut.
soruname ajornerussarpoK upernag-
ssålcut aputip nåkingnigdlune matu-
ssisimanera pérsineKarångat takuvsu-
nartorpagssuitdlo sai'Kumeralerånga-
ngata. suarssuit takugssaunerussut
kommunip salisitsinerisigut pérneKar-
sinaussarput inuit Kinuvigineicartara-
mik iluarsartusserKuvdlugit, taimalo
ukiup ingerdlanerane igdlut erKåine
uneråinarsimassut pérneKarsinau-
ssardlutik. puiaussat asentukorpag-
ssue nungutagssåungitsut igitatdlo
avdlat nunåinarme takugssåungineru-
ssumut inigssisimassut unmgatinar-
neKartarput apumik nutåmik Kag-
dlerneKarnigssamik tungånut.
sanaortorfingne
suarssugpagssuit
angnertunerussumigdle saliniaråine
pissortaaarfit avdlat akuliunigssåt u-
tarKissariaKarpoK. taimaisissoKanga-
jalerpordlo. GTO perKussisimavoK
1967-ime sanaortornerme suliamik ag-
dlautigingningnerne tamane entorKig-
sårtumik navsuiauteKåsassoK sulia-
mik ingerdlatsissup KanoK pisagai sa-
nåKarnerme erKagagssångortut, por-
tutit, kivfiutigssat sivnerutut il. il.,
taimalo Kularnarungnaivigdlune sa-
nåK inerpat sanaortorfik KanoK issi-
koKåsassoK, imalunit sanaortorfiup
pitsaussunigsså KanoK iliornikut a-
nguneKåsassoK.
driftsingeniør Poul Guldbæk, GTO,
Nuk tamatumunga tungassumik ima
OKauseKarpoK: „sanaortorfit GTO-p
akissugssåussuseKarfigissaisa — a-
merdlanerssåine sule akissugssåussu-
seKarfigiuarmagit — erKaisa takuju-
minartutiniarnigssånut pissugssauvu-
gut. kisiåne salinermut atatitdlugo er-
KaimassariaKarpoK upernagssåkut tai-
ma taku j uminaitsoKartigissameranut
pissutaussoK aputip atånitut puiorne-
Karsimassarmata. aput Kåumatit 7—8
uningarérsimavdlune augkångat sar-
Kumersut taimåitumik tupåtdlautigi-
neKarsinaussarput. — soruname sa-
naortorfingme teKerKut ardlåt igitag-
ssanut katerssuivfiussariaKartarpoK.
ukiunerane katerssat taimåitut apu-
mik matulertorneKartarput, tauvalo
nutåmik katerssuivfeKalersariaKartar-
poK, tamatumalo kingunerissarpå sa-
naortorfiup tamarme upernagssåkut
suarssugpagssuaKarsinaunera."
„tamåname pingitsortineK ajorna-
runarpoK?"
„ajornångilaK. oktoberiutitdlugule
— tåssa apinigsså sujorKUtdlugo —
sanaortorfik salerKigsårtariaKarpoK,
ukiuvdlo ingerdlanerane eraagagssa-
nik nutånik katerssiniartariaKångi-
laK.“
aseruinerit pingitsorneK
aj or narput
„igdluliortiternermile avdlamik pi-
ngitsugagssåungitsoKarpoK,“ taima
nangigpoit ingeniør Guldbæk, „nau-
ssoKarfit aserorneKartarput, Kaersut-
dlo KaertiterneKarnermikut kussa-
naitdlisineKartardlutik.
åssersutigalugo måna Nungme
Østerbro taiginarsinauvarput 1950-i-
kut KerKåne KorsusimagaluartoK. uv-
dlumikut Korsussunik takussagssaaa-
ngångilaK. månåkutdlo etagehuser-
pagssuit inigissåt sujornatigut Korsu-
simagaluarpoK.
sanaortorfiussunile avångunarsisi-
naunera ajoraluartumik pingitsorneK
ajornarpoK. kisiåne ajornartorsiutit
ara j utsisimångilavut, sanaortorf igi-
ssavtinilo sapingisarput nåpertordlugo
ivssut ivigagdlit piarniartarpavut ig-
dluliorfigineKarérsunutdlo nugterdlu-
git tamåne naussoKarnigssamut tu-
ngaviuniåsangmata. sordlo taimatut i-
liorpugut Narssarssuarmit kugssior-
fgissaK suliarineKartugssångormat iv-
ssut ivigagdlit piardlugit. ivssut ivi-
gagdlit Ceresvejime igdluliarssuit tat-
dlimat erKåinut iliorarneirarsimåput.
kisiåne soruname ivssut ivigagdlit i-
nigissavingmingnit avdlamut siorau-
ssumut nungneKartarneråne asiusso-
KartaKaoK. sujunertarineKarneruvor-
dle ivssoKartitsiniarnigssaK siaruar-
terivfigineKarsinaussunik."
ivigkat ingmlkut itut
„ivigkanik ingmikut itunik tamåku-
nunga atortugssaKarpa?"
„Upernaviarssungme nunaleriner-
mik misileraivfingme ivigkat Kalåt-
dlit-nunåta silåinåinut nalerKutdlui-
narsorinartut misilerarneKarput. uva-
gutaoK tåukuninga misilisimavugut,
iluagtitsivatdlåratale. naussugssar-
pagssuit poK angisoK ulivkårtoK u-
kioK kingugdleK siaruartigkavut ilu-
agtitsivigivatdlångilavut kingusinår-
simånguatsiaravta. månale nautitsivi-
giniagagssavut ivssortalersorpavut.
ivssut tåuko tåssåuput Tuapånguane
blok Q ama R-p, kiagsautenarfigssap
igdlorssuvdlo pissortaKarfigssap sana-
neKarfigssåine agssagkanit pissut. iv-
ssut 30 procentiata migsså tåssåuput
uj araru jugssuit, tåukulo sapingisaK
nåpertordlugo ingmikortiniartarpavut.
ivssoK naggorigsausersorneKartug-
ssauvoK, taimalo tugdliane upernag-
ssalerpat ivigkanik siaruarterivfigine-
Kåsavdlune, neriugpugutdlo kingug-
dlermik siaruarterinivtinit iluagtitsi-
nerusavdluta."
„orpingnik misilineKaraluagssamår-
pa?“
„GTO-p tungånit misilineKarsimå-
ngilaK. K’orKune savauteKarfiup su-
julerssuissua, Sigurd Stefansson, u-
kiorpagssuarne orpingnik åssigingit-
sunik, ilåtigut, orpiliagssanik sagdli-
ligkiagssanigdlo misilissarsimavoK.
Kanigtukut K’orKunipunga, isumaKar-
pungalo angussarineicartut ilimagissa-
nut nalerKutingitsut. taimaingmat
Nungme iluagtitsinerunigssaK Kularå-
ra. måne silap pissusia K’orKune si-
lap pissusianit pitsaunerungitdluinar-
poK. kisiåne imaKa avdlanik nauniar-
dluarsinaunerussunik navssågssaKa-
rungnarsivoK.“
molybdæn isumavdluar-
figineKartoK
neriutigineKarpoK Mestersvigime molybdæn piarneitartartug-
ssan ukiumut 100 mili. kr-sissutaussåsassoK piainerdlo inger-
dlåneKåsassoK atomip nukinga iluaKutigalugo
augtitagssarsioKatigit Nordisk Mi-
neselskab amerikamiutdlo pexatigi-
ssait ungasingitsukut Københavnime
atautsimitugssåuput Danmarkime
augtitagssarsiortitsinerme månamut
pilerssårutausimassut angnertuner-
ssåt Mestersvigime molybdænimik pi-
aivfigssaK 400 mili. kr-uartugssaK o-
KaloKatiglssutigisavdlugo. pilerssårut
piviussungortineKåsagpat ukiumut
molybdæn 8000 tons piarneKartartug-
ssauvoK 100 mili. kr-nik akeuartug-
ssau.
molybdænimik akuiaissarfigssaK
KåKap augtitagssaKarfiup månguane
sananeKartugssauvoK, KåKavdle ilua-
ne augtitagssarsiorfeKåsavdlune 8-900
meterisut Kutsigtigissume. tåssungalo
tungatitdlugo KårusuliortoKåsaoK 11
km-inik isorartutigissugssamik.
molybdæn akuiarsimassoK 8000 tons
pigssarsiarisinaujumavdlugo ukiumut
KaKaK 3 mill.Xtons seKugterneKartå-
saoK, imalunit uvdlut sulivfiussut ta-
maisa 10.000 tons. seKugterivigssaK
sarfamik angnertorujugssuarmik atu-
issugssauvoK, erKarsautigineKarsima-
galuarpordlo uliatortumik ingnåtdla-
gialiorfiliortoKåsassoK. ukiumutdle u-
lia 25.000 tons atorneKartartugssaung-
mat agssartorniarnigsså ajornakusu-
saKaoK. taimaingmat mana isumalior-
KutigineKalerpoK atomip nukinganik
ingerdlassumik ingnåtdlagialiorfigssa-
mik Danmarkime taimåitut sujug-
dlersagssånik sananigssaic. taimåisag-
pat atomip nukiliorfik uranimik ki-
lut Kavsikagtåinånguit ukiumut Ki-
ssoKartåsaoK. mana Amerikamiut på-
siniaissoKarérsimavoK atomip nuki-
liorfik mikissoK KanoK akeitåsaner-
sok, tusarsimavåtdlo Mestersvigime
atugagssatut nalerKutoK 53 mili. kr-
KartugssaussoK.
sikorssuit pissutigalugit Mestersvig
ukiup ingerdlanerane Kåumat atausi-
naK umiartorfigineKarsinauvoK, tai-
maingmat isumaliorKutigineKalersi-
mavoK augtitagssaK tingmissartumik
agssartorneKarsinåunginersoK tåssa
Islandime igdloKarfingmut Keflaviki-
mut, tåssångånitdlo umiarssuarmik a-
puneKartåsavdlune Europame sisa-
liorfigssuarnut. Nordisk Mineselska-
bip sujulerssuissoKarfia misiligdlugo
tingmissartumik 25 tons usisinaussu-
mik Keflavikimit Tunumukartitsisi-
mavoK tingmissartup taimåitup ag-
ssartutitut atorsinaunera påsiniardlu-
go.
augtitagssamigdle Mestersvigime
piaissoKalersinago Kavdlunåt ameri-
kamiutdlo augtitagssarsiortitseKatigit
aningaussalissuteKartugssåuput 400
mili. kr. migssiliordlugit, KularineKå-
ngilardle taimatut aningaussalinig-
ssaK ingminut akilersinaujumårtoK.
pilerssårutaussut nåpertordlugit ukiu-
mut piagkat 100 miil. kr-sissutigine-
Kartåsåput, molybdænilo piumaneKa-
riartuinarmat akikitdlinigsså ilimanå-
ngikatdlarpoK.
molybdæn angnikitsunguamik si-
sangmut akuliuneKarångame agsut
mångersautaussarpoK sisagdlo aujait-
sorujugssuångortitardlugo. sisak tai-
matut akussaK pingårtumik atorne-
KartarpoK sånasiornerme såkugssior-
nerme, mingnerungitsumigdle tingmi-
ssartuliornerme raketiliornermilo.
igdloKarfingmik takujuminartu-
titserusungneK agdliartortoK
„Østerbrome igdlut atautsikårtut i-
nue malungnarput igdlumik erKåinik
iluarsartusserusugkiartuinartut, unga-
lussalersordlugit (taimaisiornigssamut
bebyggelsesudvalge akuerssiserKårta-
riaKartarpoK), ujaricanik cementinig-
dlunit såtunik ilioraivdlune ivigkanik
siaruarterivdlune ungalussavdlo ilua
åssigingitsunik nautitsiviginiarssara-
lugo. taimåtaoK Nup igdloKarfiata i-
laine avdlane, sordlo Nutoncame, ili-
ortoKartarpoK tamånipume Nungme
nautsivit pisoKaunerssait.
inuit eKériartornerat tamatumunga
ipissutaugunarpoK — igdlo misigissut-
sikut tåssautineKariartuinarpoK a-
ngerdlarsimavfik. tamatumungåtaoK
ilauvoK igdloKarfingmik takujuminar-
tutitserusuleriartorneK, pissuteKarsi-
magunartoK ukiut ingerdlanerine ti-
kerårtartut åssigingitsut issornartor-
siuissarnerånit."
igdlukut kiap piartarpai?
„salinermut nunavdlo iluarsartune-
Karneranut ilautineKarpat ama igdlu-
kut — sordlo Nordlerne Nup igdlo-
Karfiata Korsunerssåta ilåne?“
„någga, taimåisorinångilaK,“ taima
akivoK ingeniør Guldbæk, „nålagauv-
fiup teriangniauteKarfikuata 1950-ip
erKåne Narssamut nungneKartup ig-
dlukortaisa pérneKarnigssåt kimitdlu-
nit erKarsautigineKarunångilaK. nåla-
gauvfiup pigissarisimavai, sorunalu-
me igdlukut pérneKamigssånut nåla-
gauvfik pissugssauvoK. taimaisiomig-
ssamut kåmagtuineK pissariaKåsagu-
narpoK. taimatut iportaoK igdluliap
sananeKalersup toreavia. taimane
Inden man gik i gang med af grave
afvandingskanalen fra Sfore Sleffe,
fjernede man omhyggeligt græssef i
form af pæne, firkantede førv.
landsdommeriussup Simonyp sianigi-
tisimavå igdluliaK nunap endgsisi-
matitap kigdlerpiånitOK, igdluliaK tai-
maitineKarpoK, kisiåne torKavigsså
sule atavoK.
nuna iliveKarfigssamut nutåmut a-
tugagssaK soruname torKavikuiarne-
KåsaoK. sivnere KaKugo piarneKaru-
mårnersut ilisimaneKångilaK. taima-
tutaoK iput cementit torKavikut elek-
tricitetip avKutaisa nåparutainit tai-
maingajagtunitdlo pissut Narssarssu-
arme avdianilo navssågssaussut,“ tai-
ma naggasivoK driftsingeniør Poul
Guldbæk.
sineriak tamåkerdlugo salineK
nunap iluarsartuneKamigsså sali-
nerdlo uvdlumikut pingårtineKartoru-
jugssuput måssa ukiut ikigtunguit
matuma sujornatigut sapingisamik pi-
lertortumik sanaortornigssaK kisiat
autdluneKaraluartoK sunalunit ajoKu-
sernavérsågagssaK soKutiginago. atu-
agagssiame „GTO-Orientering“-ime
nalunaerutigineKarpoK GTO-p tu-
ngånit pilerssårutiginenartoK ani-
ngaussat sanaortornermut atugagssat
ilait nunap iluarsartuneKarnigssånut
atugagssatut ingmikortiniardlugit. e-
tagehusit erKåinut tungatitdlugit må-
na aningaussartutaussut nautsorssune-
Karatdlarput ilioraivfigineKartume
igdlumut atautsimut 3.500 kr. mig-
ssåinut, imalunit sanaortornermut a-
ningaussartutit tamarmiussut 2,5 pro-
centisa migsséinut. nalerKutikånerput
Danmarkime nutåmik sanaortornerme
atugagssångortineKartartunut.
salissarnerme ajornartorsiut pivdlu-
go afdelingsarkitekt Per Koch, Kø-
benhavnime GTO-me atorfilik, atua-
gagssiame „GTO-Orientering“-ime
agdlagpoK, Kitåta sineriåne igdloKar-
fingne tamane atausiardlune angner-
tumik salinigssaK piarérsautigineKar-
toK. tamatumuna sujunertarineKarpoK
sujornatigut pivfigssamik aningaussa-
nigdlo ajorssautigissat pissutigalugit
nåmagsingitsugaKarnikut ajortuliat i-
luarsiniamiardlugit, ilåtigut igdlut er-
Kait sanaortorérnerup kingornatigut
kussanartutitdlugit tuniuneKarsimå-
ngitsut. saviminikut encagagssatdlo
HOLBÆK SKIBS- & BÅDEBYGGERI
HOLBÆK
umiarssualiorfik umiatsialiorfigdlo
PETERSEN, MØLLER & HOPPE
EDSVORNE SKIBSMÆGLERE
Etableret 1797
Indehavere: P. Fabricius & J. Lemkow
Bredgade 34, København K.
Befragtning . Klarering angafdlåssineK pajugfuinerdlo
Generalagenter for Hamburg-Am erika Linie
Generalagenter for Contrans, Hamburg — Containerudlejning.
POUL ANDERSEN AS
GRØNnORVET 34
København Valby.
Tlgr. adr.: Groenparken.
Sfatskonfr. lægge- og spisekartofler en gros.
Import - Export.
Narssarssuag imaersarniardlugo kug-
ssiorneKalersinago ivssuf ivigagdlif
kiparigsungordlugit kussanartumik
perKigsårfumik piarneKarput.
avdlat tamarmik pérneKåsåput, kisa-
lo Kavsérpagssuarne Korsussune Kaer-
sunilo ujarKat Kaertiterineme, avKU-
siniornerne il. il. tangmiguneKarsi-
mavdlutik uningåinartut piarneKåså-
put.
suliagssaK nåmagsiniarneKåsangati-
narpoK pilerssårusiatut itut maligdlu-
git. nåmagsiniagagssamut aningaussat
ingmikut akuerssissutit pissariaKåså-
put, sujunertarineKarpordlo GTO su-
liniartusassoK aningaussanik akuer-
ssissutigssanik KinuteKarnigssamut
åmalo suliagssaK tamarme nåmagsi-
niarnigssånut.
suliniarnigssarme taimåitoK pissa-
riaKaKaoK.
13