Atuagagdliutit - 04.01.1984, Page 32

Oqallinneq • Debat_____________
Ammerineq ilinniartitsis-
sutigineqartariaqarpoq
Knud Rasmussenip Højskoliani kursusersimasut
oqasseqaataat
maqaagut. Kursusi taamaattoq i-
luatinnaateqaqaaq. Taamaattumik
naalakkersuisutsinnut saaffigin-
nippugut ukiumut minnerpaamik
marloriarluni kususertitsisarneq pi-
sassasoq.
Taammammi kalaallit arnartai
ammerillaqqissut ullutsinni ikittua-
rarsuanngorsimammata, taakkua
ilinniartitsinermi atorluartariaqar-
pagut angumerisinnaatillugit.
Naalakkersuisugut piumasaqar-
figaagut tamanna aningaasaqartin-
niaqqullugu. Kursusertut atorfim-
minni aningaasarsiatik pigiinnarlu-
git kursusertinneqarsinnaaneri aq-
qutissiooqqullugu.
Tamanna piviusunngoraluarpat
kursusersimmasut ilikkakkatik a-
tuarfimmi ilinniartitsissutiginis-
saannut periarfissinneqassagaluar-
put, kursusernerup kingorna alla-
gartamik uppernarsaammik tuni-
neqartarnermikkut.
Inuit Ataqatigiit og
folketingsvalget
Oqallisaajuartoq kalalinngorsaa-
neq ullutsinni misinnarsisimavoq,
illuatungaannaa ingerlanneqartoq!
Tassa oqaatsitigut. Tamanna
naammaginanngilluinnartutut mi-
siginarpoq. Ilami pisariaqavimmat
suliassatigut nammineq Kalaallit
Nunaanni pigisatsinnik atuilluta i-
ngerlanissarpoq. Kinaassuserput
tammarniannginngikkutsigu siulit-
ta pissuserisaat kalaaliussutsimut i-
lisarnaataat ataqqinaataallu inger-
latiinnartariaqarparput.
Tassani pingaaruteqaqisut pi-
niartortavut pinngitsoorsinnaan-
ngisatsinnik kalaalimineqartitsisi-
gut, aamma ajuusaarnaqisumik a-
merlavallaarunnaalersut, puiseqar-
luarneranilu amerpassuarnik sissa-
mi asiutitsineq takussaaqimmat,
tunitivissaaleqineq pissutigalugu.
Maannakut pisariaqavippoq pi-
niartut ammerisartullu ikioqa-
tigiinnissaat, taakkununnga uagut-
sinnullu arnaasunut iluaqutissa-
mik. Taamaattumik siunnersuuti-
gaarput illoqarfinni tamani assam-
Arnat llinniarfianni kursusertut
piffissami oktoberip 12-niit
29-anut TV-utileqatigiinnut, nu-
natta Radioata TV-anut Tusarlii-
vimmullu imaattumik siunnersuu-
teqarput:
Inuiaqatigiinnut kalaallinut pi-
ngaaruteqarsinnaasumik aallakaa-
titsisarnissaq pisariaqarluinnalersi-
mavoq, kalaalinngorsaaneq oqaa-
siinnaanani piviusunngortinniar-
neqassappat.
TV-utileqatigiit imatut piumaffi-
gaagut, illoqarfimminni utoqqaa-
nerusunik kalaallisut inooriaatsi-
mik paasisimasaqartunik takutita-
qarsinnaasunillu atorluaanissaan-
nik, soorlu kalaallit peqqissaartu-
mik aallaarsimaartarnerat ingerla-
junnaarsimasoq malunnalereer-
mat.
Aamakku piniariartaatsit pin-
ngortitamut kusanaallisaataan-
ngitsumik innarliinngitsumillu ki-
ngulliarsunnut paasisitsiniutissatut
aallakaatinneqarsinnaasut pi-
ngaartinneqaleriartoqqullugit. Kii-
salu piniarnermut atortut/sakkut
qanoq atorluarneqarnissaannut
paasinissaannullu ilitsersuisinnaa-
neq pingaaruteqarluinnarmat.
Kalaallisut inuunitsinni atalluin-
nartoq, taamaattorli inuulluarniu-
tepassuit ineriikkat tammartiligaat,
mik ingerlataqarfiusunik emmeri-
vittaarnissaq.
Ammerineq assassornerlu tam-
massanngippat, tassani eqqarsaati-
ginaqaat meerartagut. Ilami ullut-
sinni pisariaqaleqimmat meerartat-
sinnut atuarfinni ilinniartitissutigi-
neqalernissa, 5.-6. klassit missaan-
ni. Soorlumiuna meerartagut ka-
laaliussutsimik ilinniartinneqarpal-
laanngitsut. Atuarfik assassugassa-
nik tikisitsisarpoq nunanit allanit
taamarujussuarlu akilertarlugit,
taanna kukkunerunnginnerpa? A-
tuarfit kommuninit tiguneqarneri-
sa kingunerisariaqarpaat, ammeri-
neq meeqqanut atuartitsissutiginis-
saa tapersersussallugu.
Amerpassuit eqqaannakkat, aa-
varnermilu tuttut amii atorfissale-
rujussuit, kinguaatsinnut, taanna
piisaapillunnersuaq takutinnian-
ngikkutsigu, meerartagut atuiner-
mik ilinniartittariaqarpagut.
Kursusernitsinni ulluni 17-iusuni
ammerinermut mersornermillu
kursuseqataasugut pissarsilluarsi-
tassa neqinik aalisakkanillu pili-
niartarneq qangaanerusoq pinngit-
soorneqarsinnaanngitsoq sulilu
maanakkut inuuniarnitsinni pi-
ngaaruteqarluinnartoq TV aqquti-
galugu ilitsersuutigineqarluinnar-
tariaqartoq siunnersuutigaarput.
Kiisalu nunatta naasuisa sumut
atorneqartarneri puigorneqariartu-
lersut tamakkuninnga paasisimasa-
linnik angumerisinnaatillugit TV-
kut ilitsersuutigineqarsinnaasut.
TV-p atorluarnerunissaanut
aamma siunnersutitut ilanngukku-
supparput kalaallisut ammereriaat-
sit. Ammit suussusii, sumut atorne-
qarsinnaaneri, piniarnermi suut a-
torneqartarnersut, qanoq suliarine-
qartarneri, qanorli atorfissaqartigi-
neri, tammassanngippata puigor-
neqassanngippatalu kingulissatsin-
nut piffissaagallartillugu takutitta-
riaqarput!
TV-kut videotigullu isiginnaa-
gassiat meeqqanut naleqqutinngil-
luinnartut unnuarsuarmut isigin-
naarneqartarput, allaat Meeqqap
misiginngisaminik qasussutigisin-
naasai, ilaatigullu pissusipalaanik
ilinniarfiusinnaasut millisarniassa-
gutsigit, qulaani siunnersuutigut a-
torluarniarneqartariaqaraluarput.
Taamaattumik pingaartipparput
nunatta TV-a tamakkunuunatigut-
taaq atorluarneqasasoq.
Det er med stor beklagelse, at INU-
IT ATAQATIGIIT har konstateret
at rigsombudet ikke har kunnet an-
erkende en af vore kandidater til
folketingsvalget.
Vi vil gerne slå fast, at Otto Ege-
de ikke selv bærer skylden for det
skete. Der har kun manglet nogle få
underskrifter på kandidatanmel-
delsen. Det skyldes dels misforstå-
elser og fejl fra partiets side og dels
at nogle afdelinger har svigtet.
Ved opstillingen af Otto Egede
som folketingskandidat blev der
lagt vægt på hans gode arbejdsind-
sats ved organiseringen af besæt-
Sætternissen i
juletravlheden
Et par rettelser til artiklen i
A/Gs Julenummer: »Stærkt
lemlæstede lig på stranden«.
Tak til A/G, fordi I bragte
dette uddrag af min lille »Labra-
dor Dagbog«. Lad mig først op-
lyse, at dette afsnit er skrevet på
grundlag af K. R. Hansen
»Eskimoernes Labrador« og
missionærernes journaler.
Og så er der et par trykfejl,
der sikkert skyldes juletravlhe-
den: I indledningen står der, at
Neu-Herrnhut havde »taget«
det nye store missionshus, der
skal naturligvis stå »fået«. Et
par linjer længere nede skal der
stå, at succes’en i Grønland føl-
ges op. Og den i næste afsnit an-
bragte asterisk er en henvisning
til min lille bog »Nuuk 1751«.
Artiklens slutning har sætter-
nissen også forkludret; der skul-
le stå: . . . brødrekirken fik til-
ladelse til missionen og ret til at
erhverve 100.000 acres hvor på
Labradorkysten, det måtte væ-
re mest formålstjenligt. Deref-
ter blev et skib udrustet og sendt
afsted. Det blev vel modtaget af
eskimoerne, og da Haven og
Drachardt høfligt bad om tilla-
delse til at slå sig ned iblandt lan-
dets rette jordbesiddere, blev til-
ladelsen givet: »Ja, I skal bygge
og bo hos os og have samme ret-
tigheder som vi; for I er også
Inuit!«.
Alfred Toft.
ningsmedlemmerne i fiskerflåden,
og vi er sikker på, at han vil fortsæt-
te med sit arbejde for at opnå gode
resultater KAIP.
IA’s folketingskandidater Mike
Siegstad og Arqaluk Lynge udtaler,
at de er ved godt mod og rede til at
tage kampen op. »Begge de to parti-
er der har repræsentanter i folketin-
get har ved deres opstillinger klart
vist, at de vil erstatte de nuværende
repræsentanter med andre. 1A er
ikke i tvivl om, at det ikke vil være
nok med personændringer, hvorfor
det bedste alternativ er, at man
stemmer på en af IA’s kandidater.
Inuit Ataqatigiit
folketingimullu
qinersinissaq
Inuit Ataqatigiit ajuusaarutigil-
luinnarpaat Folketinngimut qini-
ngassanngortinniarsimasaraluatta
ilaat naalagaaffiup sinsiisoqarfia-
nit akuersissutigineqarsinnaasi-
manngimmat.
Erseqqissaatigissavarput taman-
na qinigassanngortitatta Otto Ege-
de-p nammineerluni pisuussutigin-
ngimmagu. Taasalu ajoraluartu-
mik qinigassanngortitsinermi atsi-
ornerit ikittuinnaat amigaatigine-
qarsimapput lA-p aaqqissuinerani
kukkusoqarsimanera pissutaallu-
ni, soorlu immikkoortortaqarfiit i-
kittuinnaat atsiortitsiortornermi
suliniuteqarsimanerisigut.
Otto Egede-p aalisartut kilisaati-
nilu inuttaasut akornanni suliniute-
qarluarnera pillugu Inuit ataqati-
giit qinigassanngortikkusussima-
galuarpaat, folketinngimullu qini-
gassanngortinngikkaluartoq qula-
rinngilarput KAIP-mi sulilluarnini
ingerlatiinnassagaa.
Folketinngimi qinigassanngor-
titsinermi IA-p sinniisai Mike Sieg-
stad Arfcaluk Lynge-lu oqarput, qi-
neqqusaarnissaq marluullutik sa-
piunnatik ingerlakkumaarlugu.
»Partiit massakkut Folketinngimi
ilaasortaatitsisut qinigassanngor-
titsisimapput ilaasortaatitatik taar-
serumallugit. Qularinngilarput i-
nuttaasigut taarsiinnaraluaraanni
tamanna iluaqutaanavianngitsoq.
Taamaattumik IA qinigassanngor-
tippoq tarsiisussaannartut pinnani,
periarfissatulli nutaatut«.
TV kalaalinngorsaanermut
atorluarneqarli!
32 NR. 1 1984
ATUAGAGDLIUT1T