Atuagagdliutit - 07.05.1986, Blaðsíða 10

10
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 19 l?86
GRØN LANDS POSTEN
Oqallinneq•Debat
Suliniut nutaaq
P.M.P. »... soorunalumi taamaaliorneq isigisariaqarpoq sullissinis-
samik neqeroorutitut, neriuutigaarpullu tamanna pisiniartartutta
pissarsiffigiumaaraat!« Taamatut oqarpoq KNI-ip angallassinikkut
pisortaa Fjord Risgaard, qanittukkut Nuummiikkami nalunaarutigi-
artorlugu KNI-ip Islandimut umiarsuaqartitsisalernera.
Sullissinerlumi oqaaseq taanna KGH-ip ukiuni 211-ini atasimane-
rani tusakulaneqarpallaarsimanngimmat, tupigisariaqanngilaq atu-
artut ilaasa isarussatik allartissappatigik paasiumallugu atuffarllusi-
mannginnerlutik.
Nutaarsiassarli maanna anillammat pissutissaqarpoq KNI-ip suli-
niutaa nutaaq qujarutissallugu nersualaassallugulu.
Islandimummi umiarsuaqartitsisalernissaq kinguneqarluarsin-
naavoq maani nunaqartugut immaqa soorlu illuliornermut atortus-
sanik akikinnerusunik pisisarsinaalernissatsinnik. Immaqa aamma
takorloorneqarsinnaavoq aalisarnermut atortussat ullumikkut Dan-
markimit tikisinneqartartut ilaat Islandimit pisiarineqarluarsinnaa-
sut.
Taamaammat nangaanata ilalersinnaavarput KNI-ip angalassi-
nikkut pisortaata isumalluarnera, maani inuutissarsiornermik inger-
lataqartut atorluarumaaraat Islandimut umiarsuaqartitsisalernissa-
mik neqerooruteqarneq.
Peqatigaluguli aamma atuartutsinnut ilimageqqussavarput Is-
landimut umiarsuaqartitsisalerneq Danmarkimi nuannaarutigiin-
narneqarunanngitsoq.
Danmarkimimi suliffippassuit akuliunneqartarput umiarsuarmik
nioqqutissanik usisumik nunatsinnukartoqassagaangat. Naatsor-
suutigissavarpullu nioqqutissanik Danmarkimiit assartuisoqarun-
naarpat suliffipassuit annaaneqarumaartut Danmarkip ilaani assigii-
ngitsuni.
Aamma imatut oqaatigineqarsinnaavoq: aningaasat milliar-
dit arlallit danskit akileraartartut ukiut tamaasa »niuerfimmut
Kalaallit Nunaannut« akiliutigisartagaasa ilarpassui Danmarki-
mut uteqqittarput Danmarkimit nioqqutissanik pisigaangatta.
Naalakkersuisut, inuutissarsiortut inuinnaallu nuannarinavi-
anngilaat maanna aningaasat atorneqartalernissaat soorlu Is-
landimit pisiniutigalugit.
Taamaattumik aamma sapiiserneruvoq Islandimukartitsisa-
lernissamik aaliangerneq. Isumaqarpugulli taamaaliorneq issi-
allaffissaqassagaluaruniluunniit misilittariaqartoq.
Nye signaler
P.M.P. »... og det hele skal selvfølgelig ses som et servicetilbud,
som vi håber, at vore kunder vil udnytte!« Sagde manden fra KNI,
transportchef Fjord Risgaard, der netop har været i Nuuk for at for-
tælle, at KNI nu starter på besejling af Island.
Og da service er et ord, publikum ikke har været ligefrem forvænt
med i de 211 år, hvor KNI hed KGFI, kan det ikke undre nogen, hvis
transportchefens helt alvorligt mente udtalelse vil få en og anden
opmærksom læser til at pudse brillerne og starte forfra på teksten
for at finde ud af, hvor det var, han læste forkert.
Men når nyheden så virkeligt er sivet ind, er der al mulig grund til
at sige en hel del pæne ting om det nye KNI-initiativ og om den
kendsgerning, at »handelen« virkeligt er begyndt at tænke i service-
baner.
En skibsforbindelse til Island kan udmærket resultere i, at vi her i
landet kommer til at kunne købe for eksempel billigere byggemateri-
aler. Man kunne også forestille sig, at en del af de fiskeredskaber,
der i dag importeres fra Danmark, med fordel kunne købes på Island
i stedet.
Derfor vil vi uden forbehold tilslutte os transportchefens forhåb-
ninger om, at kunderne — altså erhvervslivet her i landet — vil ud-
nytte det tilbud, som den nye skibsrute vitterligt er.
Og så vil vi samtidig forberede både os selv og vore læsere på, at
åbningen af netop Islands-ruten næsten nødvendigvis må udløse et
par sure kommentarer i Danmark.
For der står mange danske arbejdspladser bag hver eneste skibs-
ladning gods, der sendes fra Danmark til Grønland. Og omvendt vil
hver eneste skibsladning gods til Grønland, som ikke lige netop
kommer fra Danmark, betyde et tilsvarende tab af arbejdspladser et
eller andet sted mellem Skagen og Gedser.
Eller man kunne måske sige det på denne måde: De millar-
der, danske skatteydere hvert år betaler som tilskud til drift af
»forretningen Grønland«, kommer for en stor dels vedkom-
mende tilbage til Danmark igen, når vi køber produkter fra det
danske erhvervsliv. Regering, erhvervsliv og menigmand vil
ikke se med alt for milde øjne på, at vi i stedet afleverer pengene
for eksempel på Island.
Derfor er det også noget af et vovestykke, der er taget hul på
med beslutningen om en rute til Island. Men vi synes, der er tale
om en risiko, der er værd at løbe.
Proeks nunatsinni sul-
livinnik ipititsiniartoq
All. Jakob Lyberth, Qalulerivik APS, Maniitsoq.
Proeksip kilisaateqarnermut immikkoortortaqarfiata nunatsinni suliffiit ipitinniarai
Danmarkimi suliffimmik salliutitsinermigut.
Qulequtaq unnerluussutaavoq i-
maannaanngitsoq, qularnanngit-
sumillu naalakkersuisut partiivinut
nunatsinni aningaasat anninneqa-
ratik kaaviiaarnissaannik nunatsin-
nilu suliffinnik sapinngisamik a-
merlanerpaanik pilersitsinissamik
sulissuteqarlunut annernalaanngit-
soornaviarani.
Ukiut arlaqalerput paasisimagat-
sigu taamanikkut KGH-usup kili-
saataasa qalorsuit allallu aalisar-
nermut atortuutit Danmarkimin-
ngaaniit pisaraat, uffa nunatsinni
nammineq kgh illoqarfinni assi-
giinngitsuni qaluleriveqartoq, qa-
lunik assigisaannillu sanaartornis-
samut sapinngilluinnartunik. Ta-
makkulu saniatigut aamma nam-
minersortunik qaluleriveqartoq
akit tungaasigut nunanut allanut u-
nammillersinnaalluartunik.
Paasineqarluarsinnaagaluarpoq
taamatut Danmarkimi pisisarneq
nunatsinni Danmarkimillu qalule-
riveqarfinnik suliarititsiniarnermi
akit tungaasigut unammisitsisoqar-
tarsimasuuppat. Kisianni taama ili-
ortoqartarsimanngilaq. Uffa nalu-
neqanngikkaluartoq aalisarnerrrii
atortussat tamakku nunatsinni aki-
kinnerusumik pisiarineqarsinnaa-
galuartut.
Aammattaaq paasinarsimasin-
naagaluarpoq kilisaatit naalagaasa
piumasarisarsimappassuk Dan-
markimi atortussaminnik pisisar-
nissartik kisianni aamma taamaat-
toqanngilaq.
Qasseeriaqaluta »Qalulerivik«-
up tungaaniit proeks-ip kilisaate-
qarnermut immikkoortortaqarfia
neqeroorutinik qalunut, saarlisaar-
tunut allanillu aalisarnermi ator-
1986-imi februarip 28-ani ualikkut
radio tusarnaarlugu palasit ilaat a-
persortittarneq pillugu apersorne-
qarpaluttoq aamanna assigiinngit-
sunit upperisaqartarneq tikippalla-
qaat, palasilu ima oqarpallappoq:
Adventistit oqaluffinnut iseru-
manngillat iseraluarunik imminnut
mingutsittutut issagamik. Inuk ki-
sima allamik oqanngilanga sunaaf-
fataamaappa? Eqqaalerpara 1945-
p 50-illu akornanni pinsilerisut siul-
lersarigunagaat svenskiusut inuu-
soqisut takusinnaallugit tassa Rune
Asblom nuliilu qitornatillu mikisut
marluk. Kingorna ukiut 30-it sin-
nerlugit qaangiutereersut 1984-ip
aallartisimalernerani Sisimiuni
Knud Rasmussenip Højskoliani u-
kiuunerani atuarnitsinnut atatillu-
gu ullup qeqqata kingorna anga-
laarnitta arlaani sunaaffa taakku-
tussanut tunngasunik — tunisarsi-
magaluarparput, kisianni akissuti-
sisarsimanata. Kingusinnerusuk-
kut paasisarsimavarput Danmarki-
mit pisisarsimasoq uagut akigititat-
sinnit akisunerusumik.
Apeqqutit pisarsimasut ataasiak-
kaarlugit taagorsinnaagaluarpagut
kisianni pisimasoq kingulleq maan-
na assersuutigilaaginnassavarput.
Pisimasoq aallartippoq fiskeri-
konsulentformidling-iminngaan-
niit qinnuigineqaratta ammassan-
nut qalunik 10 fod-inik angissusi-
linnik sanatitsinissamut tilbud-
imik tunniusseqqulluta. Ammas-
sannut qalut taakku sinerissami
kommune-qarfiit assigiinngitsut pi-
siassarisimavaat.
Tilbud-i tunniupparput ima ima-
qartoq: Ammassannut qalut 10
fod-inik angissusillit akii kr 2900,-
aammalu 15 fod-inik angissusillit
kr. 4500,-inik akillit.
Tamatuma kingorna apeqqum-
mut tassunga tunngasunik tusaga-
qaratta Danmarkimi qaluleriviit i-
laannit telefonikkut attavigineqar-
pugut qinnuigineqarluta ammas-
sannut qalut 10 fodinik 15 fod-
inillu angissusillit titartagartaan-
nik.
Taantaalillugu paasivarput Dan-
markimi qaluleriviup pineqartup
suliassaq tigusimagaa, immaqa aki-
kinnerusumik naammassisinnaa-
gamikku.
Kisianni kingusinnerusukkut tu-
paallannartumik paasivarput uagut
neqeroorutitsinnit akisunerusumik
neqerooruteqarlutik suliassaq pis-
sarsiarisimagaat. Tassami ammas-
sannut qalut 10 fod-inik angissusil-
lit kr 5100,-ilersillugit aammalu 15
fod-inik angissusillit kr. 7600,-
nunngarpiaq ilinniartitsisutta paa-
sisassarsiortissimagaatigut.
Rune Asblom utoqqarpallassi-
mavoq, erninilu inersimasunngo-
reersimasoq nuliaqalersimasoq er-
ngutaqarfigilersimasanilu kalaalli-
sut oqalloreqisoq nutserisoralugu
Amerikamiinnilersaarpoq. 1980-ip
qaangerneraniugunartoq USA-p il-
lorpassuaqarfiisa — arlaani par-
naarussiverujussuarmi parnarussat
4000-usut oqaluussiffigisimavai.
Tassungalu oqaluussinerminut ata-
sumik 400 pinsilerisunngornerarlu-
g't-
Tupigusuummeraluarpunga iti-
nerusumillu eqqarsaatiginagu. Aa-
junalu malugitsiagara: tamakku ul-
lumikkorpiaq assigiinngitsunik up-
perisallit nunatsinniittut jehovat,
pinsilerisut adventisiortullu pillugit
paasisimasavut suli annikeqaisut.
ilersillugit sanasussanngorsima-
gaat paasigatsigu.
Tassa imaappoq uagut akigib*1'
niakkatsinnit ammassanut qalut
fod-inik angissusillit kr. 2150,-in>^’
aammalu 15 fod-inik angissusiH'1
kr.3100,-inik akisunerusumik Dan-
markimi qalulerivimmi sananeqaf'
tussanngorsimapput.
Inuiaqatigiit tungaannit naatn-
maginanngilluinnarpoq taamatui
aningaasanik Kalaallit-NunaaWU
kaaviiaartussaagaluartunik annis-
suineq aammalu suliffissaagalua-
nik maangaannartitsisarneq. _AP
laallu peqquserlunnertut isigine'
qarsinnaalluni suliffeqarfik inuia-
qatigiinnit pigineqartoq taama i*1'
ortoq eqqarsaatigigaanni.
Proeks-ip kilisaateqarnermut
immikkoortortaqarfia aarnmaW
fiskeriformidling-i aperisariaqa1"'
pagut suna tunngavigalugu taama-
tut akisunerutigisumik pisiniarner-
sut, akisuneruinnanngitsunik kisi"
anni aamma nunami maani suliaf-
neqarsinnaagaluanik sooq Dan'
markimi pisiniarsimanersut.
Taamatullu politikerit akisussaa-
sut aperisariaqarpagut pissutsit qu'
laani pineqartut ilisimasaqarfig11)6'
raat, nalunnginnatsigumi angunia-
gaasoq nunatsinni aningaasat an-
nissorneqaratik kaaviiaarnissaa1
aammalu suliffissat sapinngisamlK
amerlanerpaat pilersinneqarniS"
saat.
Akisussaaqataalluta innuttaaq3'
taasutut piumasaraarput politik"
ikkut oqartussat tungaanniit mislS"
suisitsisoqalernissaa apeqqummut
qulaani pineqartumut, inuiaqad'
giinnut taama tunngassuteqartig1'
sumut.
PA R TNERE kan kobles
sammen i de kendte lokalnet
som Ethernet og Cheapernet,
samt i et Mikronet,
udarbejdet af RC. Mikronet
er en meget økonomisk måde
at lade flere PARTNERE dele
ressourcer.
Send nedenstående kupon til
imi-girømiK] flrøygg^
Box 160.3952 Jakobshavn
Tlf. 4 41 11
Jeg vil gerne vide mere om
Regnecentralen's PARTNER og
beder om at få tilsendt
brochurer:
Navn: ____________________________ —
Adresse:___________________________—
Postnr. og by:_____________________—
Tlf.:_______________________________
Paasisimasavut
annikeqaat
All. Karoline Abeisen, Qaqortoq