Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 16.12.1993, Blaðsíða 13

Atuagagdliutit - 16.12.1993, Blaðsíða 13
ICC DECEMBER 1993 13 NAMMCO - Atlantikup Avannarpasissuani miluumasunik oqartussaassusilik Atlantikup Avannarpasissu- ani imaani miluumasut so- qutigineqarluartut atorlu- ar niarneqar tu llu. Nunat Atlantikup Avan- narpasissuanut sineriallik imaani miluumasunik ator- luaaniarnertik allatigullu soqutigisaqarnertik suleqa- tigiiffiginiarlugu 1992-imi Nuummi atsiorneqartumi isumaqatigiissuteqarner- mikkut naqissuserpaat, ataatsimiititaliamik Namm- eo mik taagorneqartumik pi- lersitsinikkut. Kalaallit Nunaat, Island, Savalimmiut kiisalu Norge aprilip 9-ani 1992-mi Nuummi atsioqatigiipput ataatsimoorlutik imarta- minni miluumasut ilisima- tuussutsikkut misissuiffigi- neqarnissaat, nungutsaa- liorneqarnissaat kiisalu atorluarniarneqarnissaat siunertaralugu suleqatigiif- figiniarlugit. Isumaqatigiis- sullu atsiorneqartoq Cana- damiit Ruslandimiillu qaqu- gukkulluunniit atsiorneqar- sinnaanera ammatinneqar- poq, atsioqataanissaannullu isumaqatigiissummut atsio- reersimasut tamarmik pinngitsooratik isumaqati- giittussaapput. Tamannalu sioqqullugu 1990-imi aprilip 19-iani nu- nat pineqartut atsioqatigiip- put Paaseqatigiinneq pillu- gu Ilisimatitsissummik, ukiullu marlungajalluin- naat qaangiutiinnartoq nu- nat taakkorpiaat ataatsi- miitsitaliorniarlutik isuma- qatigiissummik atsioqati- giipput, taamaalillunilu At- lantikup Avannarpasissuani Imaani Miluumasut pillugit Ataatsimiitsitaliaq isuma- qatigiissutitigut tunngavi- lerneqarpoq. 9. april 1992-imiit ullut 90-it qaangiunnerisigut Nammco pisortatigoortu- mik aatsaat pilersivinneqar- tutut isumaqatigiissut naa- pertorlugu atuutilerpoq. Aatsaallu tassanngaanniit ataatsimiitsitaliatut alla- tuulli aaqqissuussaanini ilu- silersorlugu aallartillugu. Nammcop allaffeqarfia Nor- gep avannaani Tromsømi ullumikkut inissisimavoq. Allaffeqarfik inissititertoq Ullumikkut Nammcop allaf- feqarflani atorfilittap aap- paa Jens Paulsen, Inuit Tu- saataat-nut oqaluttuarpoq Nammcop allaffeqarfia Tromsømi Universitetip ilaani ullumikkut inissisi- magallartoq, Afdeling for Arktisk Biologi-p ilaani. 1994-illu ingerlanerani illu- mut Nordisk Organ for Ren- forskningip ilaanut inissin- neqarnissaa naatsorsuutigi- nerarlugu. Jens Paulsen, oktoberip aallaqqaataaniit atuutiler- sumik Nammcop allaffeqar- fianut atorfinitsinneqarpoq allatsimut ikiortitut, Assi- stant Secretary. Tamanna sioqqullugu Jens Paulsen Namminersornerullutik Oqartussat Inuussutissar- siornermut Pisortaqarfiani allaffeqarfimmi pisortatut ukiorpaalunni suliaqarsi- mavoq piniarnermut aali- sarnermullu attuumassute- qartunik suliaqarluni, nan- gillunilu oqaluttuarpoq: - Nammcomi siulittaasoq tassaavoq Savalimmiormioq Kjartan Høydahl, taassuma- lu ataani Nammcomi allatsi, Secretary Kate Sandersson uangalu inissisimavugut, Katelu augustip aallaqqaa- taaniit atuutilersumik Nammcomi allatsitut atorfi- nippoq aatsaallu septembe- rip aallaqqaataaniit Trom- sømut nuulluni. Nammcol- lu ukiumoortumik ataatsi- miitsitaliatut sulinermini atorfillit aningaasarsiassaat ilanngullugit aningaasati- gut atugassai katillugit 2,3 mio. Norske koruunit mis- saanniipput ilaasortat aki- butaanniit pisut, imatut ag- guataarneqarsimasut: Ka- laallit Nunaat Dkr. 250.000, Savamilliut Dkr. 250.000, Island Dkr. 500.000, Norge Dkr. 1 million taakkualu sa- niatigut Nkr. 250.000-it Norgep immikkut allaffe- qarfiup ingerlanneqarnera- nut toqqaannartumik atu- gassatut akiliutigisartus- saallugit. Nammcop aaqqissuussaanera Isumaqatigiissut naapertor- lugu Nammco immikkut siunnersuisoqatigeeqartus- saavoq ilaasortaasut sinnii- saannik inuttaqartumik ili- simatuullu immikkut ataat- simiitsitaliaqartussaallutik namminnerlu pisariaqartit- sinertik naapertorlugu sule- qatigiissitaliortarsinnaallu- tik. Taakkua saniatigut Nammcomi imaani miluu- masunik nakkutiginninner- mut tunngatillugu aalajan- gersaasinnaasunik ataatsi- miititaliaqartussaavoq Ataatsimiititaliatulli im- mikkut allaffeqarfeqartus- saalluni. Maannakkumulli ilisimatuut ataatsimiititali- aat Islandermiumit Johann Sigurjonssonimit siulittaa- suuffigineqarpoq. Taama- tulli aaqqissuussineq pillu- gu Nammcomi allatsimut ikiorti Inuit Tusaataat-nut nassuiaavoq: - Suleriaaserput naaper- torlugu nakkutiginninner- mut ataatsimiititaliaq siun- nersuisoqatigiinnut inassu- teqartartussaavoq imaani miluumasut assigiinngitsut ilisimatuussutsikkut misis- suiffigineqarnissaat piuma- Inuit arnartaat kusanartuliaminnik saqqummersitsiniartut Inuit Arnartaasa Peqatigiif- flat, Pauktuutit, Canadami Inuit Arnartaasa sutigut ta- matigut soqutigisaannik il- lersuilluni sulissuteqartuu- soq 1994-imi ukiunik qulin- ngortorsiorluni nalliuttorsi- ussaaq. Pauktuutit qulissaannik ukiumoortumik ileqquusu- mik februarip 21-ianiit 25- iat ilanngullugu 1994-imi Iqalunni ingerlanneqartus- sami ataatsimeersuassaaq, naatsorsuutigineqarporlu avannaaniit Inuit arnartaat 70-it sinnillit peqataaju- maartut. Ukiunilu qaangi- uttuni pisamertuut ilaasor- tat sammisassaat pingaar- nerit nunaqqatigiikkuutaa- ni ilaqutariittut inuunermi pingaaruteqartut sunniute- qarnerpaajusullu tassaap- put healing, ilaqutariinni annersaasarnerit, peqqin- nissamut tunngasut allar- passuillu inunnik isumagin- ninnermut tunngassuteqar- tut. Ukiorli taanna immikkoo- ruteqartussaavoq. Inuit Ar- nartaasa imminnut tarnik- kut, meeqqanik aammalu nunaqqatigiinnik katsor- saanerminnut atatillugu kulturitsinnik, inooriaatsit- sinnik aammalu ileqqutoq- qatsinnik immikkuullaris- sumut soqutiginninneq nu- taaq katsorsaanermut ilua- qutaalluinnartoq saqqum- meriartulersimavoq. Tassa- lu Inuit arnartaat immikkut Inuit qangaaniillu atisari- sartagaannik ilusilersuiner- mut sanaartornermullu pi- ginnaassuseqarluartut pik- korissullu amerliartulersi- manerat. Arnat taamatut Inuit qangaanillu atisarisar- tagaannik sanaartoqqiler- nermigut aammalu aalaja- ngersimarpalullutik kultur- ikkut pigisatta tammatsaa- liorniarnerannut sulissute- qamerminnut atatillugu tulluusimaarneq pigilersi- masaat inuup imminut na- leqarnerusumik imminullu tatiginerusumik eqqarsari- artaaseqalerneranik kingu- neqartarpoq aningaasarsi- ornikkut nutaanik periarfls- sanik pilersitsisuusoq. Nutaaliornerlu tamanna timitalerniarlugu Pauktuu- tit pilersaarutigaat februa- rip 24-iani Iqalunni Ataatsi- meersuamerup nalaani im- mikkut atisassianik anner- tuumik takutitsinissaq. Inuillu arnartaat Canadap immikkoortuini assigiin- Saamerlerniit: NAMMCO-mi siulittaasoq: Kjartan Høydal, Savalimmiut, Kommissær Ei- nar Lemche, Kalaallit Nunaat, Amalie Jensen, Namminersornerullutik Oqartussat Aalisar- nermut, Piniarnermut NunalerinermuUu Pisortaqarlianiit NASCO-miataatsimiinneranni assilineqarsimasut. (Assiliisoq: T.Scott Roxburgh). Left to right: Chairman of NAMMCO Kjartan Hoeydal, Faroe Islands, Commissioner of NAMMCO from Greenland Einar Lemche, and Amalie Jessen, Greenland Home Rule Department for Fisheries, Hunting and Agriculture at a NASCO meeting. (Photo: T. Scott Roxburgh) saralugu. Siunnersuisoqati- giillu ilisimatuut ataatsimii- titaliaannut aalajangiisar- tussaavoq miluumasut sor- liit misissuiffigineqarnis- saat pillugu. - Maannamut Nammcop toqqaannartumik oqartus- saaffigisai tassaapput nii- sarnat, natsersuit, aataat kiisalu aarluit. Taakkualu ilisimatuussutsikkut misis- suiffigineqarneri aammalu nakkutigineqarneri pillugit maannakkuugallartumik oqallisigineqartarput aala- janger saavigineqar tar lu til lu. Najoqqutassat oqallisigineqassasut Jens Paulsen ilanngullugu nassuiaavoq novemberip naajartornerani Islandimi Nammcomi ilisimatuut ataatsimiititaliaat ataatsi- miissasoq tassanilu miluu- masunik nakkutiginninner- mut tunngatillugu aalajan- gersaasarnissani najoqqu- tassiornissaq ilaatigut sam- missallugit. Najoqqutassatulli aala- jangersarneqarumaartussat naapertorlugit siunertaavoq imaani miluumasut nun- gutsaaliuineq tunngavigalu- gu piniarneqarnissaasa qu- lakkeerneqarnissaat. Taa- maalilluni uumasoqatigiit amerlassusaannik missin- gersuusiat naapertorlugit qanoq amerlatigisut piniar- neqartarsinnaassanersut najoqqutassiat tunngaviga- lugit siunissami aalajanger- sarneqartalerumaarlutik. Nammco tullissaanik ileqquusumik februarip 24.-ni 25-nilu Tromsømi 1994-imi ataatsimeeqqis- saaq. NAMMCO - A regional management body <To_ac kDi^nrr PAUKTUUTIT Inuit Women's Association ngitsuneersut aggersarne- qartut ilaatigut makkuup- put: Labradorimiit, Quebe- cip avannaaniit, Kivaller- miit, Qitermiuniit, Inuivia- lunniit aammalu Qeqertaa- lummeersut. Atisassianik ilusilersuillaqqissut sanaar- tullaqqissullu amat Alaska- meersut, Kalaallit Nunaan- neersut aammalu Ruslandi- meersut ilanngullugit ag- gersarneqarput suliaminnik takutitseqataanissaat tuni- niaaniarnerminnullu atasu- mik siuarsaanissaat qulak- keerniarlugu. Inuit qangaaniillu atisari- sartagaannik takutitsinis- saq tusagassiorfinniit annertuumik malinnaavigi- neqarnissaa naatsorsuutigi- neqarpoq unnuullu ingerla- nerani Inuit kusanartumik aaqqissussaasumik aliikku- sersuinissaat pilersaarutigi- neqarpoq. Annertunerusunik paasi- sassarsiorniartut uunga saaffiginnittarsinnaapput: Heather Levecque, Pauk- tuutit tlf. 009-1-613-238- 3977. Common concerns on ratio- nal management, conserva- tion and optimum utiliza- tion of marine mammals has led to the formation of a re- gional management body in the North Atlantic. Countries bordering to the North Atlantic signed an agreement to establish The North Atlantic Marine Mammal Commission, NAMMCO, in Nuuk on April 9, 1992. The agreement to coope- rate on research, conserva- tion and management of marine mammals was sig- ned by Greenland, Iceland, Faroe Islands, and Norway in pursuance of objectives laid down in a Memoran- dum of Understanding, sig- ned in Tromsø on April 19, 1990. The agreement is open for signature for Canada and Russia, both official ob- servers to NAMMCO, upon unanimous consent from the existing Signatories. The agreement entered into force only 90 days after it was signed. First then, the Commission began to deve- lop the actual structure of NAMMCO. The NAMMCO Secretariat is now in opera- tion and is placed in Tromsø in Northern Norway. The Secretariat The Assistant Secretary of the NAMMCO Secretariat, Jens Paulsen, was recently interviewed by Inuit Tusaa- taat. Jens Paulsen explained that the NAMMCO Secreta- riat is currently situated on the University of Tromsø Campus in connection to the Department of Arctic Biolo- gy. However, the Secretariat is expected to move into the Nordic Institute of Reindeer Sciences in the beginning of 1994. Jens Paulsen, who has a degree in law, was hired by NAMMCO in September and started working in the Secretariat in Tromsø in Oc- tober of this year. Before that, Jens Paulsen worked as head of the department in the Greenland Home Rule Department of Fisheries, Hunting and Agriculture for several years, dealing main- ly with fisheries and hun- ting issues. He continues: - Kjartan Hoydal from the Faroe Islands was elected Chairman of the NAMMCO Commission, and we are two staff placed direetly under him. My collegue, the Secre- tary of NAMMCO, Kate Sanderson started working on August lst, but only mo- ved to Tromsø on Septem- ber lst this fali. The opera- tional budget of Nammco, including salaries, is ap- proximately 2,3 million NKR, covered by member- ship fees. Greenland and Fa- roe Islands each contributes DKR 250.000, Iceland DKR 500.000, and Norway con- tributes 1 million NKR plus another 250.000 NKR to the Secretariat. The structure In accordance with the agre- ement, NAMMCO is formed by the Council, a Scientific Committee, a number of management committees, and a Secretariat. In addi- tion to these bodies, the Council and the Scientific Committee may establish various working groups to deal with specific issues. The Scientific Committee is chaired by Johann Sigur- jonsson from Iceland. The Assistant Secretaiy ou tlines the structure of NAMMCO as foliows: - According to our proce- dures, a NAMMCO manage- ment committee may advise the Council to recommend research to be conducted on difierent species of marine mammals. - Until now, the following species have been singled out to be dealt with as agen- da items in NAMMCO: Pilot whales, hooded seals, harp seals, and killer whales or orcas. These mammals are currently subject to scienti- fic research and manage- ment discussions at NAMM- CO meetings. Management procedures Further, Jens Paulsen ex- plains that the Scientific Committee will have a mee- ting in Iceland in November to discuss, among other is- sues, possible management procedures. - The most important pur- pose of the meeting is to ma- ke decisions with regards to the choice of management procedures, so as to ensure a sustainable utilization of marine mammals. Popula- tion estimates and assess- ment of stocks will form the basis for recommendations on future management mea- sures. The next NAMMCO mee- ting will be held in Tromsø on February 24th and 25th, 1994. ICC Greenland has parti- cipated in some of the initial meetings of NAMMCO, and will continue to monitor the operation of NAMMCO in the future, on behalf of its membership in the circum- polar region.

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.