Atuagagdliutit - 19.10.1999, Síða 15

GRØNLANDSPOSTEN
MARLUNNGORNEQ 19. OKTOBER 1999 • 15
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
Aqqusinersuaq 4
Postbox 39, 3900 Nuuk
Hf.: 32 10 83
Fax: 32 54 83
e-mail: atuag@greennet.gl
Isummat AG aqqutigalugu saqqummiuguk, naatsumik
allagit, aaqqissuisoqarfillu imminut pisussaatippoq
ilanngussap naalisarnissaanut.
Skriv din mening til AG, skriv kort, redaktionen forbeholder
sig ret til at forkorte teksten.
Kattuffiit aamma oqarsinnaatitaapput
All. Jess G. Berthelsen,
SISA-p siulittaasua
Maannakkut SISA, Suliner-
mik Inuussutissarsiuteqartut
Soraamerussutisiaqalemissa-
mut Aningaasaateqarfiat aal-
larnisarneqaleruttortoq, eq-
qumiiginarpoq kattuffiit allat
soraarnerussutisiaqalernissa-
mik aningaasaateqarfimmik
pilersitsiniartut paasillugu,
tassami tusagassiuutinut na-
lunaarut naapertussagaanni
paasisimagaluarpaat amerla-
gaanni taava pissarsiassaq
annertunerussasoq, taamaat-
tumik tjenestemandit nam-
minneq aningaasaateqarfim-
minnut ilanngutsinniarlugit
eqqarsalersimapput.
Maani soraamerussutisia-
qalemissamut aningaasaate-
qarfimmut atuisussat kille-
qarput, avataaninngaanniit a-
tuisussanik allanik pissarsi-
nianngikkutta, tamannalu qu-
lamarpoq. Danmark-imi so-
raarnerussutisiaqalernissa-
mut aningaasaateqarfiit Real
Renteafgift piinnarlugu maa-
nga nunamut nuunniarpata,
Om undervisningen
Af Vivi Lynge Petrussen
I AG nr. 76 læste jeg med
stor interesse en artikel, hvor
to forældre, som er skolebe-
styrelsesmedlemmer samt en
skoleinspektør bliver inter-
viewet, fordi jeg mener, at
man må debattere den måde
folkeskolen køres på, samt
reglerne for undervisningen.
Det er nok rigtigt, at især
yngre forældre følger mere
med i undervisningen af deres
børn på baggrund af større
medansvarsfølelse. Til trods
for dette mener jeg, at man
stadigvæk giver dem alt for
lidt mulighed for at blande sig
i undervisningen af børnene.
Lærerne har jo frihed til
selv at vælge deres foretrukne
undervisningsform, hvor det
blot kræves, at de skal kunne
undervise efter det fastsatte
pensum for skoleåret.
Det resulterer i, at børn
aldrig har lektier for, hvis man
ser bort fra de månedlige stile-
opgaver, idet man har mulig-
hed for at give hele pensum i
undervisningstimerne.
De kommende teenagere
lærer derfor i dag, at man ikke
får lektier for uden for skolen,
og de er begyndt at betragte
dette som normal procedure.
Når jeg snakker med
forældre, som har børn, der
netop har overstået folkesko-
len og måske er taget på et
års skoleophold i udlandet,
siger de samstemmende, at
deres børn har det meget
hårdt i skolen, da kravene så
høje, at de næsten ikke kunne
følge med, hvis de ikke læste
til langt ud på natten.
Jeg mener, at kravene i
Grønland er lave, og at ele-
verne ikke trænes op til høje-
re uddannelse. De bliver ikke
øvet til at have lidt hårdt
arbejde, da man kan gennem-
føre alle opgaver i undervis-
ningstimerne.
Jeg mener, at så længe
man prøver kun at dække
undervisningen efter regler-
ne, får eleverne kun meget
lidt forståelse for omverde-
nen. Det siger jeg, fordi jeg
mener, at eleverne kan få
større input uden, at man
overskrider reglerne. Man
kunne give dem større input i
bestemte fag ved at fylde
noget mere på, ved at de
laver undersøgelser, debat-
ter, laver skriftlige opgaver
og får læseopgave.
Derigennem får de ikke
blot større indsigt, men bliver
også øvede i at der kræves
mere, når de starter på en
videregående uddannelse.
Jeg har flere gang hørt, at
man ikke skal stille alt for
høje krav til børn. Men jeg
mener, at vi må betragte bøm,
som nogen der kan klare at få
stillet krav, ved at vise dem
tillid, ved at betragte dem som
værende i stand til at klare det,
da de jo kan klare det. I takt
med at bøm får større indsigt,
får de vilje til at lære mere, når
opgaven er interessant og bli-
ver præsenteret på en interes-
sevækkende måde.
Kort sagt: Jeg synes, at vi
ikke skal være alt for bange
for at give flere lektier for, da
de kun får større indsigt der-
igennem til gavn for deres
fremtid.
r.

PROKLAMA
I henhold til generalfor-
samlingsbeslutning af I0.
oktober 1999 er Tikeq
ApS, Box 133, 3912 Ma-
niitsoq, reg.nr. 233.725,
trådt i likvidation med un-
dertegnede som likvida-
tor.
Likvidationen finder sted
i henhold til anordning
om ikrafttræden for
Grønland af lov om
anpartsselskaber, kap. 9.
Under henvisning til
anpartsselskabslovens §56,
opfordres selskabets kre-
ditorer til inden 3 måne-
der fra denne bekendt-
gørelses indrykning at an-
melde deres krav overfor
undertegnede likvidator.
Nuuk, den 12. oktober
1999
advokat
henrik hey
Aqqusinersuaq 23
y^Box 5I0 • 3900 Nuuk
qularutissaanngitsumik Fol-
ketingi inatsisiliussaaq ta-
manna pisinnaajunnaartillu-
gu, taamaattumillu ukiuni
tulliuttuni amerlasuuni atui-
sussat amerlingaamissaat ili-
manaateqanngilluinnarpoq.
Allaanngilagut soorlulu-
sooq kommunit allallu kom-
muniminnut suliffeqarfiit al-
lallu pissarsiariniarlugit pi-
lerngutilillaraangata, uffalu
maani nunami inuit atuisin-
naasut taakkuinnaasut. Qa-
norluunniit iliuuseqaralua-
rutta pinngitsoorata arlaan-
ninngaanniit arlaannut nuus-
sigutta eqquissaagut nuan-
nerpallaanngitsumik, tassani
assersuutigalugu suliffeqar-
finnik pioreersunik allamut
nuutsigutta kommuni inissi-
simaffigineqareersoq allamik
suliffeqarfimmik pilersitsivi-
ginngikkutsigu pinngitsoor-
nagu aningaasat tungaatigut
eqqussavarput. Eqqaamaju-
artariaqarparput qanorluun-
niit pigaluarutta, maani nu-
nami atuisinnaasut pisisin-
naasullu killeqarmata, taa-
maattumik massuma nunap
aningaasaqarnera aaqqiivigi-
niassagutsigu pisariaqarpoq
avammut tuniniaasinnaaneq
aammalu maani nunami pio-
reersunik atuilluamissaq.
Maani nunami ukiuni mak-
kunani minnerunngitsumik
namminersulivinnissaq eq-
qartortillugu pisariaqarluin-
narpoq ikioqatigiinnissaq, taa-
maattumik eqqumiiginarpoq
kattuffiit allat SISA-p sa-
niatigut aamma namminneq
soraarnerussutisiaqalernissa-
mik aningaasaateqarfmnik pi-
lersitsiniarsarinerat. Tassa i-
maannerluni maannakkumin-
ngaanniit kikkut soraamerus-
sutisiaqalemissamik aningaa-
saateqarfimmi ilaasortaasin-
naanersut pinnaassutigalu pin-
naassutigalugit aallartissasu-
gut, tamannalu pisariaqanngi-
tsumik piffissaajarfigalugu.
Maannakkut soraarnerus-
sutisiaqalernissamut ani-
ngaasaateqarfitsinni atui-
suupput inuit katillugit
24.000-it, aningaasallu 10
millioner koruunit katersor-
neqarsimalereerlutik. Maan-
nakkullu kattuffiit allat so-
raarnerussutisiaqalernissa-
mut aningaasaateqarfimmut
katersaat qiviassgaanni 2
millioner koruuniinnaapput -
utoqqatseraluarpunga taama-
tut oqarama, kisianni tassa
katersatsinnut sanilliullugit
annikineroqaat. Soorunami
kialuunniit takusinnaavaa
110 millioner koruunit 2 mil-
lionit erniarisinnaasaat qa-
noq assigiinngitsigissasoq.
Soraarnerussutisiaqalernis
samullu aningaasaateqarfim-
mik pilersitsinermi aamma a-
ningaasartuutit soorunami a-
merlasinnaasarput, taamaat-
tumik kikkunnut tamanut pit-
saanerpaajussagaluarpoq so-
raarnerussutisiaqalernissa-
mut aningaasaateqarfiit a-
taatsimoortumik inissisimaf-
feqaraluarunik.
Soraarnerussutisiaqalernis
samut aningaasaateqarfipput
aallartilerpoq, taamaasillutik
kattuffiit allat uagut soraar-
nerussutisiaqalemissamut a-
ningaasaateqarfitsinnut ilan-
ngukkunik sukkanerusumik
soorunami aallartissinnaap-
put, aammalu qularutissaan-
ngitsumik annertunerusumik
erniaqartitsisoqarsinnaalluni.
Imaannerluni SIK-p soraar-
nerussutisisaqalernissamut
aningaasaateqarfiutigimmagu
peqataaffigiumaneqanngit-
soq. SISA pilersinnialeratsigu
pingaartissimavarput, SIK-p
soraanerussutisiaqalernis-
samut aningaasaateqarfmnik
taaguusernaveersaarnissaa,
naak soorunami qamuuna i-
luunngarluta taama taaguuse-
rusunnerusimagaluaripput,
kisianni taamanikkulli taku-
sinnaareerparput, maani nu-
nami atuisussat killeqartut
aammalu piffissaq ungasin-
nerusoq isigalugu tamaat
maanga nunamut uagut tulla-
atatsinnut aammalu saamguf-
figiumaakkatsinnut SISA
nuunnarlugu.
Imaassinnaavoq kattuffit-
tut assigiinngitsunik anguni-
agaqartugut, kisianni nalun-
ngilara tamatta ilaasortatta
pitsaanerpaamik atugassa-
qartinneqamissaat sulissuti-
gigipput, aamma nalunngila-
ra tamatta ilaasortatta soraar-
ninngorunik pitsaanerpaamik
atugassaqartinneqarnissaat
sulissutigigipput. Atagu suli-
sartut kattuffii soraanerussu-
tisiaqalemissamik aningaa-
saateqarfiinnarmulluunniit
suleqatigiissinnaanerput ta-
kutilaartigu, tamanna angu-
neqarsinnaappat taava anner-
tuumik alloriarsimassaagut.
NUUMMI QULLERSAQARFIK
Assistent/Al latsi
i g i
Nuummi Qullersaqarfik
Akisussaaffiit /Suliassat
Ataatsimut allattoqarfimmut innaal-
lagissamillu pilersuinermut oqartus-
saasunut sulisussarsiariniarneqar-
poq assistenti allatsip suliassaanik
nalinginnaasunik suliaqartartussaq.
Suliffik piffissaq tamaat suliffiusoq
avissimavoq allattoqarfiup nalingin-
naasumik suliassaanut aamma
innaallagissamik pilersuinermut
oqartussaasut suliassaataanut im-
mikkut ittunut, ilaatigut makkuusut:
Allatsip pingaarnertut
suliassarissavai:
• Saaffiginnissutit takkuttut
avammullu allakkat
nalunaarsorneqameri
• Toqqorterinermi periaatsit
aaqqissuunnerat, ineriartortinnerat
allaffitsigullu ingerlannerat
• Pisartagalinnut, kiffartuussanut
allanullu soqutiginnittunut
qarasaasiakkut toqqorteriviit
pilersinnerat naleqqussartarnerallu
• Allakkat, pisortat nalunaarutaasa
maleruagassallu suliarinerat
nassiussuunnerallu
• Inatsisinut nalunaarutinullu
atatillugu tusarniaanernik
aaqqissuussinerit
• Maleruagassat ilitsersuutillu
tuniniarneqarnerisa isumaginerat
• Pisariaqartitsineq periarfissallu
malillugit Nukissiorfiit ataatsimut
allattoqarfiannut ikiuunneq
Piginnaasat:
Naatsorsuutigaarput ilinniagaqarsi-
maneq uppernarsarsinnaassagit,
Nuunneq:
Isumaqatigiissutit malillugit atorfi-
nikkiartorluni angerlalernermilu
angalanerni kiisalu pequtit nassiun-
neqarneranni akiliussisoqassaaq.
Paasissutissat sukumiinerusut:
Sianerfiguuk sektionsleder Johan-
nes Eilstrup imaluunniit pisortap tul-
lia Lise Egede tlf. 32 88 00-imut,
atorfik qanoq imaqarnersoq atorfi-
nitsitaanermilu atugassarititaasut
qanimut paasiniarlugit.
Qinnuteqaat:
Qinnuteqaat soraarummeersima-
nermut uppernarsaatinik oqaaseqa-
ataasinnaasunillu ilallugu, nalu-
naaqqutserlugu »Sekretær« nassi-
unneqassaaq uunga tigusassan-
ngorlugu: Sulisoqarnermut Immik-
koortortaqarfik, taamaalilluta kingu-
sinnerpaamik tigusimassallutigu
3. november. Fax nr. 32 77 90
Nukissiorfiit
Grønlands Energiforsyning
Personaleafdelingen
Postbox 6002
3905 Nuussuaq
NUKISSIORFIIT suliffeqarfiuvoq Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartoq imminut
aquttoq, Kalaallit Nunaanni (illoqaiiiit 17-it nunaqarfiillu 57-it) innaallagissamik, imermik kiassamer-
millu tunisassiornissat pilersuinissallu akisussaaffigalugit. 1998-imi kaaviiaartitat 500 mio. kr. miss-
aanniipput. Suliaqarfiit katillugit 460-nik sulisoqartut tamarmik Kalaallit Nunaanniipput, Nuummi
qullersaqarfeqarluni illoqarfmnilu tamani nukissiorfinnik kiffartuussiveqarluni.
NUUMMI QULLERSAQARFIK
qarasaasiamillu atuilluarsinnaaneq.
Pingaaruteqarpoq suliumatussu-
seqassasutit nammineersinnaassa-
sutillu.
Atorfinitsitaanermi
atugassarititaasut:
Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisut
pineqartullu kattuffiata akornanni
isumaqatigiissutit malillugit pissap-
put.
Ineqarneq:
Inoqutigiit amerlassusiat malillugu
inissaqartitsisoqassaaq; malerua-
gassat attuuttut malillugit ineqarner-
mut akiliutit sillimmasiinerlu suleqa-
taasumit akilersorneqassapput. Isu-
maqatigiinneq malillugu ini pequ-
sersorsimasoq innersuussutigine-
qarsinnaavoq. Inissaaleqineq pis-
sutigalugu ineqarfiugallartumi ine-
qarnissaq naatsorsuutigineqas-
saaq.