Íslenzk sagnablöð - 21.04.1822, Side 3
5
182% ■-23
6
fridi, hvó'rn peir volduguílu einvalds-
drottnar á meginlandinu fó af öllu megni
fegiaz leitaz vid ad vernda og ftyrkia.
púfund finnum hafdi fpád verid ad
Rúfsa Keifari ei lengr mundi pola ofdramb
Tyrkia og grimmýdgi feirra mót Grikk-
ium — enn allt pettad tídindaár dvaldiz
uppfyllíng pefsara fpádóma, íem nu jafn-
vel ei lengur láta íig heyra, pdtt herbún-
adr ennpá fá hardt nær hinn fami á landa-
mærum af beggia_ hálfu. Bædi upphlaup
Grikkia og dróinn á Spáni virdtuz heldftu
limum hins fvonefnda heilaga fambands
miög ííkyggileg og jafnvel ad mida til út-
brcidslu ílíks anda og peinkíngarmáta í
einvaldsríkiunum. peir komu f ví aptur
ad nýu faman á áqvardadri ftefnu í Ver-
óna (edur B-er n) á Vallandi, í midiumOkt-
óbermánudi. I egin perfónu mættu ]áar
Keifararnir af Aufturríki ogRússlandi, áfamt
Konúnginum af Preufsen. Nockrir fendi-
bodar voru par af Fránkaríkis hálfu. Mar-
greifinn af Londonderry (Caftlere-
agh) átti líka pángad ad fendaz frá Eng-
landi, enn drap íig ádr íiálfr. Samkoma
pefsi (hvar nockrir af Vallands furftum
ogfvo vdru tilftadar) endadiz líka med haft-
arlegu andláti hins nafnfræga preufsiíka
Stiórnarherra, furftans af Hardenberg.
Vard J>ad nú fem optar opinbert ad m e n n-
irnir peinkia, enn Gud rædur.
pad grunadi marga, ad Englands Stiórnar-
herra, ef lifad hcfdi, mundi hafa reynft
A
miög audveldari enn eptirmadur hans, hvörs
bodum Hertoginn af Wellíngton vard ad
hlýda. Vift var |>ad: ad hinn feinaftnefndi
ei vildi famjþyckia opinbera auglýfíngu
peirra volduguftu einvaldsfurfta í |>ví belga
fambandi, útgefna ad Iokutn fundarins í
Verdna pann 14 December, hvari ályktad
var 1) ad heimta nockra breytíngu á Spáns
ftidrnarformi, fvo ad Konúngr far nædi
frelfí fínu og réttindutn, enn ellegar upp-
fegia peirri piód alla vináttu og einíng
og 2) ad uppreift Grickia mdti Tyrkium
álitiz fem hvört annad ólögmætt upphlaup,
er enkis ftyrks mætti vænta af Nordurálf-
unnar ríkium. Sidan vard jþad heyrum kunn-
ugt ad Fránkaríkis ftiórn, eptir pefsu og
máíké frekara huldu famkomulagi, íýndi
Spáns J>idd, fem ei vildi láta fig naudga til
hlýdnis, opinberan fiandíkap, hvörn Bretar
mjög ópockudu og leituduz vid ad ftilla —
eins og J>eir ad ödru leiti öldúngis breyttu
vidmdti fínu vid Gricki, hvörium peir nú
urdu fvo hlidhollir 0g vinveittir (f>eim til
mikilvægrar adftodar) eins og J>eir ádur
höfdu verid Tyrkium.
I Fránkaríki hafdi Konúngr og
rádgiafar hans lengi haft ímuguft á ftiórn-
arbylltíngunni á Spáni, fem fvo ad fegia
hafdi byllt frænda hans J>ar úr völdum.
Franíkur her hafdi J>egar ura hauftid 1821
fafnaz á landamærum, til ad hindraallt fam-
qvæmi er innfæra kynni J>á fpöníku peft,
fem umgetin var í fyrra árs fagnablödum.