Atuagagdliutit - 16.10.1991, Blaðsíða 4

4
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 119 1991
Meerartavut ila
nalligeqaakka
AIL: Evald Brønlund, Itteqqortoormiit
Ullutsinni inersimasuullu-
ni, ila meerartavut inuusut-
tortavullu sunngiffimminni
sammisassaqanngitsut isi-
gileraangakkit, qamuuna
tujormisutut misigisimaler-
sarpunga, ingammik maa-
nakkut nunatta ukialerne-
rani silallu nillertilerluni
anorip nillertup ataani me-
eqqat silami pinnguarnisa-
risut isigileraangakkit.
Allamimmi ornitassa-
qannginnamik allatut ajor-
naqaaq. Soormitaavaana
maani avinngarusimasumi
ineriartortitsineq taamator-
suaq tunuarsimaarfigine-
qartigisoq. Tamatumuuna
eqqarsaatigaakka meerarta-
vut inuusuttortavullu. Ua-
gut inersimasunngortugut
aamma tamanna naamma-
giinnassanerlutigu? Meeq-
qanik inuusuttunillu ineri-
artortunik maligassiuisuu-
niaraluarluta periarfissari-
taasut assorsuaq amigaati-
gaavut.
Maani meerartannguavut
atuareernerup kingornati-
gut sukisaarsaarfigisinnaa-
saminnik ornitassaqanngil-
lat, videornersuaq assut
sammisarunaarpaat. Ila
taakkunnguulluni fjernsy-
nikkut aallakaatittakkat
nunatta ilaaninngaanneer-
sut, nunanilumi allaninn-
gaanneersut sunngiffimmi
sammineqartartut isigin-
naaleraangamikkik qanor-
mitaava imminnut takorlo-
ortarpat? Immaqa ullumik-
kut misigisartakkatik taku-
sartakkatillu inuusuttunn-
gorunik inerinnissaminnut
aallaariarfissatut kisissa isi-
gisarpaat.
Nikassaanianngikkaluar-
lunga, eqqortut oqaatigisa-
riaqarmata, inuusuttortatta
ornissinnaasatuaraat klub-
bi arfineq-marluniit aqqarn-
gup tungaanut ammasar-
toq.
IsersimaiTigissalluguli or-
niginarpaluppallaanngitsoq
allatulli ajornartumik ornit-
tariaqagaat, illumi taanna
nutaanngitsorujussuuvoq
natia iigaalu nutaanngilisi-
mallutik katagalersimapput
qalipaateqarpiaranilu, inil-
lumi ilaat alla allaallunniit
qalipaateqanngilaq. Ajora-
luartumilli aamma kater-
sortarfitta siornali ikuallan-
nerata kingoma suli allann-
gortinneqanngilaq, suffis-
saaleqisunut isigeqqusaa-
ginnartutut illuni.
Suffissaaleqinerummi
kingunerisaanik uagut iner-
simasuusugut taakkukasiit
taakkunnguillu saaffigeqqa-
jaasarpagut, ingasattajaara-
luarumaluunniit ajunngilaq
ilaatigummi ilumoorpoq,
ataasiakkaanilli angajoq-
qaaqarpoq tamakkutorneq
ajortunik. Soorunami taak-
ku amerlanerungaassagalu-
arput aamma inersimasut
maani, soorlu timersualun-
nerup tungaatigut periarfis-
saqartitaasuugaluarpata.
Ullutsinni nunatta kitaani
atorneqartut, tassalu timer-
sortarfeeqqat, assorsuaq eq-
qarsaatersuleraangama
taakku meerartatsinnut
inuusuttortartinnullu to-
wxammamrmr

/
GXØ/VlAØØSFiy Avs
-cjiijjyMJjyjujjjj Jjyr.
Kalaalllt Nunaata
Danmarklllu akornannl
utoqqarnut akl
Grønlandsfly aamma SAS
utoqqarnut tamanut 60-
Iniit qummut ukiulinnut plt-
sassuarmlk neqeroorute-
qarput.
1. oktober 1991-lmllt 31. ma|
1992-lp tungaanut Kalaalllt
Nunaata Danmarkllu akor-
nannl Ingerlaarflnnl ukunanl
akikltsumlk tlmmisartorsl-
naavutit.
Narsarsuaq-København:
Kr. 3.000,- t/r.
Kangerlussuaq-Køben-
havn:
Kr. 3.000,- t/r.
Ttiule-København:
Kr. 3.000,- t/r.
Kulusuk-Kø benhavn:
Kr. 5.200,- t/r.
Nerierit Inaat-København:
Kr. 7.640,- Vr.
Angatanermul taakkununn-
ga atatillugu Grønlandsflyp
Ingerlaartarfilnl hellkopterer-
fiusunl 20%-lmlk akikinneru-
sumlk DASH-7-lnerfinnllu af-
faannarmk akilillutlt timml-
sartorshnaavutlt.
Bilettl ulloq aaltarfissaq sak.
akunnerlnlk plngasunlk sloq-
qullugu Innimlnnerneqarlis-
saaq, akilerneqarluni aane-
qarlunilu.
Neqeroorut slumut utimullu
taamaallaat atuuppoq.
Uterlunl angatanissaq siusln-
nerpaamik ullut 14-lt kingu-
shnerpaamlllu qaammatit
marluk aaltamermiit qaan-
glutslnnagit plssaaq.
Blllettl altanngortlnneqarsln-
naannglaq, billettilu akiata
utertlnnissaanut malittarl-
sassat Immlkkut Ittut atuup-
put. Bllettllli pislarlneranut
atatllugu utertltsislnnaaner-
mut slllimmasiisoqarslnnaa-
voq.
Kalaalllt Nunaannl
utoqqarnut aklkillllllssut
Kalaalllt Nunaata iluanl
Grøntandsflyp helikopterl-
mlk Ingerlaartarfilnl affaan-
narmlk akililllutlt tlmmlsartor-
sinnaavutit. Kalaalllt Nu-
naanni najugaqavissuus-
saatit utoqqalinerslaqarner-
mullu/soraarnerussutista-
qarnermullu uppernar-
saammlk allagaitaqassallu-
tlt.
Seniorpris mellem Grøn-
land og Danmark
Grøntandsfly og SAS har et
supertllbud til alle over 60
år.
Mellem den l.oktober 1991
og 31 .maj 1992 kan du flyve
ti tave priser mellem Grøn-
land og Danmark på flg. ru-
ter.
Narsarsuaq-København:
Kr. 3.000,- t/r.
Kangerlussuaq-Køben-
havn:
Kr. 3.000,- t/r.
Thule-København:
Kr. 3.000,- t/r.
Kulusuk-København:
Kr. 5.200,- t/r.
Constable Pynt-Køben-
havn:
Kr. 7.640,- t/r.
saammik aingartaqassaiiu-
irnv<j
I forbindelse med disse rej-
ser kan du på Grønlandsfly^
rutenet flyve til halv pris på
helikopterruter og få 20%
rabat på DASH-7 ruterne.
Billetten skal bestilles, beta-
les og afhentes senest tre
uger før afrejsedagen.
Tilbuddet gælder kun tur/re-
tur. Hjemrejsen skal ske
mindst 14 dage og højst 2
måneder efter udrejsen.
Billetten kan Ikke ændres,
og der er særlige betingel-
ser for at få refunderet bilet-
ten. Der kan dog tegnes en
afbestllllngsforslcring I forbin-
delse med denne billet.
Pønslonlstrabat I Grøn-
land
Internt I Grønland kan du fly-
ve til halv pris på Grønlands-
flys helikopterruter. Du skal
blot være hjemmehøren-
de I Grønland og have et
pensionistkort.
pnuni aane- ^ —-
MISIfl llili!; lliii-
Paaslssutissat amerlanerusut plniarukkit: Grønlandsfly A/S, tlf. 28888 - salgsafdelingen.
For yderligere Information kontakt: Grønlandsfly A/S, tlf 28888 - salgsafdelingen.
rersumik ineritikkusutat-
sinnik assut iluatigisaralu-
arpakka. Allatulli ajorna-
qaaq immikkoortitaasutullu
misigimaneq kisimi qaffa-
kaaqqilersarluni.
Nunatta kitaani angallan-
nerup tungaatigut periarfis-
sarissaartupilorujussuusoq
nalunngilarput, illoqarfiim-
mi imminnut qanittunn-
guugamik periarflssaq ator-
luartarpaat, soorlu timer-
suutit tungaatigut unam-
miuaartarnermikkut. Ua-
gulli uterpara uagulli
maanngaanniit assersuuti-
galugu Nuummut uterlugu-
lu angalaniassagutta aat-
saat inummut ataatsimut
12.000 koroonit sinnerlugit
akileeqqaarluni angalaso-
qarsinnaavoq. I lami uanga
eqqar saler tarpunga soor-
luuna killormut pineqartu-
gut. Avammut periarfissa-
qarata maani innuttaasut
ornissinnaasaannik soqara-
ni, assigiinnarpaami soorlu
siunissaqanngitsutut nali-
lerneqarsimasugut. Siunis-
samimmi isumalluutigut
meeqqat inuusuttullu ila
nalligeqaakka.
Sutigut tamatigut missu-
gutaanerput naammagiin-
nassanerlutigu? Naak-
uku...? Aqqusinerput ma-
ningaarmat meerannguit
pinnguarniaraluarlutik
naakkiukkunik qissasiin-
nartarput, uffa allamik or-
nitassaqaraluarunik nuan-
naartunnguullutik pisus-
saagaluarlutik.
Ullutsinni oqallisaaallu-
artut ilaat, tassalu Nuummi
kulturhusissarsusaq eqqar-
torneqaleraangat tassunga
aningaasaliunneqartut ilar-
sui ila ussernartorsiorfigeq-
qajaasaraluaqaakka, oqar-
tussaasuugaluarumami
mmmzmmmtmimmmimmssi'm
alaa. Allatuullimi kalaaliu-
vugut allatuulli kalaaleqati-
tut misigisaqarusuttut.
Uuma allakkap allannera-
ni nunatsinni qinikkat qul-
lersaat ataatsimiippalup-
put, ilaatigut oqaatsit nuan-
nersut neriunartut meeqqa-
nut inuusuttunullu tunnga-
sut aniatinneqarpaluttarlu-
tik. Uagut isorliunerusu-
niittugut neriulussinnassa-
nerlutaasiit? Qinersinermi-
mi kingullermi nunatsinni
naalakkersuisunngortut ni-
paannut, tassalu meeqqat
inuusuttullu atugarisaan-
nut pitsanngorsaaniarpa-
luttut tusarnerluinnarput
tusaallugit.
Uku oqaatsit naggasiu-
tiinnarlakka: »Kiammita
isit, oqqat siutillu ammar-
tissinnaavai, nunatta assi-
giimmik ineriartortinneqar-
nissaanut?
Nunarput periarfissitsigu
All.: Josef Motzfeldt, Inatsisartuni ilaasortaq, IA, Nuuk
Aningaaseriviit nunaqarfln-
ni KNI-mit kiffartuunne-
qarlutik ingerlataat kisimik
landskarsimit akilerne-
qanngillat, illoqarfinni an-
ingaaseriviit namminerisa-
minnik ingerlatsiveqarfi-
ginngisaanni aningaaseri-
viit namminneq akiligassa-
rinngisaminnik aningaase-
rinikkut oktoberip aallaq-
qaataaniit KNI-mit sullin-
neqalerput.
»Namminersortuussu-
seq« annaanniarneqarut-
tortoq aamma taama peq-
qarniitsigisumik ingerlatse-
riaaseqarami takuterujoor-
poq:«
»Akilersinnaasut uagut-
sinnut tunniussigik akiler-
sinnaanngitsut pisortat in-
gerlatissavaat«.
Taamaattumik »nammi-
nersortuussuseq« qujagisa-
tut immikkoortillugu an-
naanniarneqarani pikkoris-
sutsiminik kiffartuussillaq-
qissutsiminillu uppernar-
saatissatsinnik takutitsisa-
riaqalerpoq«.
Innuttaasut pisortaniit
kifiartuussinikkut nunatta
suatungaani najugaqarner-
put apeqqutaatinnagu sa-
pinngisamik assigiinnerpaa-
mik ullumikkut atugaqarti-
taanerput namminersortu-
nik qassikattannguanik, il-
loqarfiilluunniit ataasiak-
Josef Motzfeldt, Tuusi: - Pi-
sortat nunaqarfinni anin-
gaaseriveqarneq isumagisa-
riaqaraluarpaat. (Ass.:
Knud Josef sen)
Josef Motzfeldt, Tuusi: - Det
offentlige bør løse bankfor-
retninger i bygderne. (Foto:
Knud Josefsen)
kaat iluini suleqatigiissin-
nanngitsunik, annaassini-
aannarluni ullumikkornit
ajornerusumik akisuneru-
sumillu taarteqartariaqann-
gilaq.
Qularinngilara tamanna
pisortat atuisunut torerne-
rusumik aaqqissinnaagaat.
Atagu namminersortunital-
lanit ingerlakkumaneqann-
gippat pisortat ingerlassivi-
annut nuna tamakkerlugu
immikkoortortaqartumut
tamanna imissutigineqarni-
arli.
Qujanartortaa!
Aningaaseriviit taama
iliomermikkut nunaqarfim-
miorpassuarnik naalakki-
saartitsinertik oqartussaaf-
figiunnaarpaat.
Upemassaq aprilimi an-
ingaaseriviit marluullutik
kisermaassillutik, nunaqar-
fimmiunik immikkoortitsil-
lutik, naalakkiutigaat nuna-
qarfimminni taamaallaat
aningaaserivimmiinniitsita-
minnik tigusisinnaalerneq.
Tamanna massakkorpiaq
atorunnaarsinneqartaria-
qarpoq.
Tamannalu pingasoriar-
lugu hurraarutissaavoq.
Giv Grønland en chance
Af Josef Motzfeldt, landstingsmedlem for IA, Nuuk
Det er ikke kun omkostnin-
gerne ved de bankforretnin-
ger i bygderne, som i dag ud-
føres af KNI, som betales af
landskassen. Fra 1. oktober
udføres bankernes forret-
ninger i de byer, hvor ban-
kerne ingen filial har, på
landskassens regning.
Det højt besungne »priva-
te initiativ« viser hermed
den største del af sit sande
ansigt: »Hård businnes!«.
»Giv os det der kan betale
sig, så kan I beholde resten«.
Derfor behøver »det pri-
vate initiativ« ingen forkæ-
let beskyttelse, men i stedet
overbevise befolkningen om
sin duelighed og samfunds-
sind.
Hvor dette er muligt, be-
tjener det offentlige befolk-
ningen ens uanset bosted.
Dette princip bør fastholdes
og ikke erstattes med en for
befolkningen ringere og dy-
rere løsning, blot for at red-
de håndfuld private, der ik-
ke engang har udvist den
mindste vilje til samarbejde
med hinanden, selv inden
for de enkelte byer.
Jeg er ikke i tvivl om, at
det offentlige kan løse opga-
ven for befolkningen på en
bedre måde. Hvis ingen an-
dre fra det private erhvervs-
liv ønsker at tage imod den-
ne chance, bør det offentlige
løse opgaven via en af sine
landsdækkende virksomhe-
der.
Det glædelige!
Bygderne er hermed ikke
hengere underlagt banker-
nes »stavnsbinding«.
Den diskriminering af
bygdebefolkningen, som
begge banker gennemtrum-
fede ensidigt i april måned,
hvorefter bankkunder i byg-
derne kun kan hæve penge i
hjembygden bør afskaffes
med øjeblikkelig virkning.
Det synes jeg, vi skal råbe
et trefoldigt hurra for!