Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Blaðsíða 10

10

ÖrottnanDi ()iátró, fem oonaöi meD au&mjáFum
fapraala, fearum Ijeitum oa fónium, aD fi
ffc öfrefaD í)pDi ©uDó, cDa tneD fcErfnautn
SínDa aD fá tmi&rcptt ítctm ór.?ff«nlc.au 0?átt»
ÉrU’íepm. 4?ðnn bao £6 aOéftaDar náiotrtt
gotfjón, fcm ocrelDinni fíbt’iC/ 'oeður og óthfut^
«r fjðttim mantta, cn aíDrct ttm ncitt fírtegt
«Dur 6n foro*Dé, cn fóí éflrir ftnac §orfjón.m
iiinar toilja pc.nninn: „ ©uD! oprtflá aD gSfa
„ ofé 6t»oít faD, fem er fannnlega gott, f>6
wu2u bciDumfl feíé ccft; en öfftúr ófjeinttm fc6
„ ofé, ciné £ó rCc af fáoitjíu beiDumft fteitra."
ÍTTannlegö fáíti aDarcinDt b«nn. rcruicga
frá lfFl)antanúm, og f)éitt f)<ma nó*rengDa
<0uDDóminum, ccfi oiD bíutDetlD femu ocru,
f>eíDuc oiD náfoijjaDa Iíftnp. SJfanninn faMCí
hann bcra lángt af ellum eDrum Dbtum rcgtm
fFnnfcminnar, 09 aD góDtr mcmt fifa muncu
SínDantta ítft cptir DauÐann og mcDtaFa umbun
í)ppa finna. $ó oprDifí bann ccfí fulloifí
ccriD um Jetta, en fá buaattn, fcm b«u»
gjerDt féc oiD pftroepn fíné DattDa, toorrift
famt grunDee!!uD rcriD bafa 6 trá l>atié eg eon
um óDauDícgleifa. Ctcaó fcair fmntt tráaD
hafa: aD manníea fái fé af pDCómícðu ttnD#
írfieDu cfni- fcm, fseaar bátt jFiíur uiD íffbam*
onn, bcírfi eptur tif bintinð, 09 aD fá ferD
JsánaaD rerCi Jkittt auDoeícuft, fem f Ifftnu
mefíttm framferum bafi teFíD f DpgDum. íþac
6 mót fFentti bamt aflá ccft ©FálDanna nfftácí
l«£U os ótcáicp Dífmm um ^eDrí* bpgDir,