Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Qupperneq 28

fem \ e'giðrðra ^öDitvlanDfinð. t>e(Tö
íDímavonm' mn fvatnar, fem fjá.!fí)œlnt faf*
fcilDö mcMHiö og D«mDu hann ftvaj: — ftá crnte
fíeri mótrallnir fonurn enti dcuv — cií DcutDa
ctf eÍEttv = Dvrcf *).
0óltates í)lt)5Dt tv tÐcmínn meö fuIlfonm<
ufhi frin!natí> oa vottacú einúnýtej meD bveft,
vono'orDtt fa, fem hanu fann bc?*í fSnntn á-
flaaer.Dtnu oi) ©énmtum bera, en unDir einö,
öD bítm lenajf a’ftnnat ()áfðí hnttíaD um DauDa
fian. ©nérífi foo aö batmf túnanum oitiuiti
fUiUtn 09 bua^aDi jfA íuteD f'eirrí hngleíDfnau:
„ aD tttiu' 09 DDgðtumr maDur, hoerft í lífv
tl ní ðauía 0éti ocDtD ófarfeeíl, en ftn ánœgja
,, nttri fttöfontiöwD t'finxcntn fínö-umltDna lífð,
„ hoí oifð occi'i hann mu aD eptirelDitv munDi
t, ncrDa foo rítttót eiö minníttgu fftia aD vtíDuff*
„Ffnna, aDS)aú hoerfi hcföí dreitf ní tceít nocf*
,, ticn manti. f>e!Duc c«Dt Deðum ffmtnt tií aD
s, gaanafí mcDborgurum meD Jrot a& átbhta íeirn
lanDitni, sa ÚBflííngar, f)i'crva grður hefDu í íióit*
itftu gsOarJötiOfuis %»vá f!n’forgö.&ir á op*
tubtrann foiitwö. '©óFratt* Jjéfíijl í)»» fjafa
f'tíía, cbitr uteDoDrmtt erönm: $ei&uv.á in cv f i ,
rnccfci't © íra ff wl|Tn!Da&.
*} (£'i t r i &, fmt hiá 2ítfoemi - t»8tMittm jaftiaDavfcga
sar uflliD til afltfuuar fafatttanua, oar fafí c&«
ptjfoi of ciíraDri juvt, fcm fiat' i ían&i og
ems í SDmmifrEu eg jafnseí ttoiregi, cn c.cfi
hter á lanDi »e£, c&a. n: ^fcr cnn futt&tn, 0®
tcfnijl heu Conium maculatum, 0 SDenfÍMV