Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Page 48

uö fjatttta eo ifwr qvein ötlta fjettvöafl gíöggt
ít um @taöt«:- poríin gegtmm allac fjetbáDic
(gnffía.
cjiDu €ní?íc I fjoaö t CöIöíí munöí
ftamfara. Cmtit pcffata teitta mtfti ailca
fjicrtutíí tniöaitmfunar. |)r'Cví ®6tí (IjcrniaD-
ut) tof tií ntatatbita «f <gínn fotti fíttum, til
<tö fagna tttcö f’Cim PngtuDu 53orgarttiomt*
um, og I)í6Du pcit f>á iocftuá mcD foo míflum
oijlnm, fem fiit, #4 máitxDtcgnit tujug ouDttít,
botiD fcngu, foo «D peit á fecöinni fjcemu|t
ccfi I fjraung.
SoBftné ícíDDi <Bira TPalcí?et fram 0t.
Pítuc og mtöfátiga fjatrö unöic oarömanna
goctflu. Sííiit Snffic £uftu ná á augabragöi
át ór betbáöunum og í>ocrt íöáti f)ljð)) aliflao#
at aö inni í)er«taDít fce:rra, tii aö (loöa fefta
litía f)óp íappa og goDurlanDö oina, já, avatt*
floöa fteffa menn og Dáöfi aD ^eitii. SBáöu*
megisi btteijDu raDiutar Jteim cptit ]poi, fem fat
gcngu í)já, tautuDtt ftam íof Jieirta forit foo
laflega Dogö, íjc-crja Jjcir ciné j)já fjanömenn*
um beiöra máttu, cn áiítu fnoru þá, fm fjeírti
f)á(fum báin oar, aö eginn ftíolfja Jjeitra I
fitfu tilfelli, fem teifn abti tvetDugicíla eiium
SíiDDara * otDu«roDum frcmra.
Uitöit einé oa jfátoatöur ^onángut íeít
|cffa, ‘pucbi bann tTlanny: „ ccu þefðíc þetc
ff tittnutmftu cf Caíate e Sotgar * tti0nn*
„urn?" — þ;ö eru pciy öífí, náöitgaflí
■^tvcai — anfaDt 0g þaö ec£» aö