Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Blaðsíða 67

67
fcoppimi. Wt ÍaE mitt toar ot&íb aumt, og 6
2ut flecum fpvángíb fptic 6 fjofDi mínu."
„QJiO í)ielfum fyantlegg ocfat um Opgta
í’nta buafpjétflné/ (itutumjl um fcíng, óg epgfc-
um (offtné batana lángt ftí ocfut unDít félfet*
ut. ^jotu ! fagöi eg, nð et of$ ud oon fttot*
in! nðttfn feílut &, bitatnit efu fioetct ccfur;
b«t faum tio «cfi fjalDijl oiD til motguná; fel*
unt orfut fÐtottni! QSiD b4Dum ti( ©uDö, 03
b&tarhir n6£guDuft# uní ég faBab f#cf í)6tt:
bjacgiD! bjacgiD! Jfapteini pbat!—
gatmenn nocfcic DcptDu fiaD lofftné, felIuDu
upp: JD.apte.innfnn tbtit ettn! og bélbu
uD ffipðfiefunum; beic Jjorbu ecfi aD leggia a&
mít «f 6tta fptit aD flafarnic munDu belf*
UnDic #eim bitunum, en ^etmann, fem ecfi
bafoi fengíD netnn merfifegaun hoctfa oíD fiugtö
eDa failiD, ípnDtí tií fieícra og pacD ínnbpiDtur*
€g bacámbti trepjiumji ecfí tií fiefí, fetn íom«
aDUt orDinn og mucmn, foo einn farmann*
Í)lj6p fprit borD og fpnDti til mín meD faci,
fem eg batt pftc um mig og uatD foo Dtegtnu
aD fl6ra b6tnum og Jar innbprDtut. <3B6ru
fj eit 2\oU og UnDirflbtimaDur mínn tneynDec®
nteDai annara þac fptir, ogfutDuDu £4 funö*
it Potit.*'
„ 3 ífuti fióta bátfing bafDi eg báa íátiö
■ffbít pfit 2 mtnn. íþat paiDi «g m?t fjoifD,
bti foo oat eg máttfatinn, aD eg bugDí ntig
ega ffamrnt blifaD cptit; fpp tóf mig f4tt t
€ a