Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Síða 68

6S
cHt £>afiö 03 {jöfúfc$ fátín. gœfnitínn t»at «9
fennultfS, fn mcDaía tauð; Jjó tuggti I)ann
ífípóbtauD 09 lagöí etD f6tin, fem tafnaDi ftait."
„ tþcgat cg íagDifl fptír, rjcDi cg Koll a&
fjafDa !pttu fotit oiD pafana tií morguné, cf
tíD #& fengjutn 'einfjsetjac toifíit toiD jþá furtDiD,
cg rnijlí 6 feitn einbtoerja ^otúp&fé minD, tií
öd figla eptit eg feiía latiDö; en K6U toprDtí
t&D mín «D cettugi, og (?t róa reiffcga JjaDan,
títt fem oetti fíc toíjft lanD fprir flafni. €n Jtö
ee birta tó! fáfl f>öetfi neitt tif fanDó e&a ffípá*
flafanna framar/'
„ ^armcnn ffpgnDujl epttc ftbett eg tooect
Iffá eDa íioinn, og frettú (jtoað nú fFplDt c&Dá
«f? ^cfjáum b«ccFi far.D, fegDu jpeíc, nf
feefum brauD, fjóacfoct eDa fotttp&ó fcamac*
5þSr &ttuD> QSínir! ahfaDi eg, aD glgun mðc
I gjœrqtoelDi, aD IjalDa pDuc f n&tiD toiD pafana,
Jjtoí eg f& gíeggt, pegac eg fat & maftcínu, btoecfií
frfnafjót, ofíuc og ennuc matcceíi fíutu |>ac
oflt um fcfng/ og IjefDt fjof mStt bjárga nocfcú
f Dag, 2S! fomiD fyi nó tií, ^aptemn góD*
uc! fegDu íeic, og c&DiD fpcir fccDum cocum!
(£g ocfa: ftof ecfi — aúfaDi eg—f>oí foo ocfœH
<c eg n&, aD ég fce tnig adö erfcct f>reíft. íþcir
bácu ntig famt ót & fjilfariD og fcttu £at niDuc.
„Sgf& margacttunDic róDci og fpuröi um
toífla»bprgDir? crt Jbeir fbnDu mðr afló 7 eDa 8
punD af brauDfefum. SeggiD upp 6rar/ fagDt
eg, J3»í fðr g&naiD fram af pDur tif einfig, ett
I)apD þb ^toecfi mat ní Dcptf til énDúvljtefétna#