Útvaldar smásögur - 01.01.1822, Síða 76

S^txt ea eínn fprctt upp 09 &jójt Pífc fjgnbfFflg*
íinrnn af jSpilífuin nœtur»funDi„ Qjóru J>6, ttl
ctllvar óacsíu, engtu vcpn fpeim íepfD til vavnar,
tjetna eftt gamaHt 09 rpDgaD frerD 09 trccr ap?
ir. fþé vftc aftá&tít aD verjaft fent beft og le.ngft
DvDi; tófu farmenn f?r logbianöa óc elDitrutn
Iti varnar ©g gengu BVttggtc mét óotnum ffn«
ttm. fþeféic iogbranDar, mifta=p«giD ór þcint;
og órífta Sparbia um, &rcr vopit favmenn
ftafa fpnnu tiíóf)!aupé, gjevDu fpeffa peitn óttas
Jega, fvo Iteír I)Pitvfu & f)ce( og fóiu flg \ fF'óg=
inum. ©nfru farnreun P aD elDinum aptur?
ett vofttt þaD cptiv var ncttur f megnunt étta.
25ontefó og 2\oli menmtCu fltap bprDínginiv
foo ft.'.ngaO pvDi fjeitu. cefi afjtcriD unDanfœrú'
Urn msvgunínn gcngu 3 Spav'bóav ttteDt
fólu tian íil fjéar. 23oucci5ú feuDi 3 nrenn ci
funD [Kirea, fem óDttr íjofDu i 3nDtunt per*.
iD. cg fjecFtu j>ol tií íetrra lanfo.ftDa og túngu«
tnila. 'Jnutáiiac fteir fríttu farmenn «D í)Oer<>
jtr feír cceru ? qpóDufi garmenn peva égjafuí
íegjv (Tipbroíémtenn, bccita ffíp brunniD pœci,
ttt aD þeír ciIDu þar Faupa fír pifiír. Q3ít>
fatmaiíD feerDuii juöíánav ncec bprDlngínum
llfícga ttl aD fFpgnafi epttv, bcer popn \ f)ctt«
tim caru, ett 2Dontefá I)«fDi fó sarÓD PÍD bafv
ítD breíDa fealin pfit fftp fttí, foo enginn fcei of*
ott t paD. £>g þegav Jn&táncv fengu ecfi tuU
i& fovpítni ftitít unt popna bprgDív farmanna,,
qpúrufl bcféit pcíútbónir meD bpffur, púDur og,
fú:m ©iígn Fepptu fnvir.enn fif |eim þ«n«»